Riigikontrolli ülesanne on öelda, kui riigi rahadega miski viltu läheb.
Ja etskae – kontroll leidis järjekordse tagurpidi antsla: ühiskonnas ei ole asjad sirgjoonelised, parimate kavatsustega saab korraldada kobarkäki ja enamat… ning kellegi toetamise järel tuleb vaadata, kuidas toetust kasutama hakatakse, sest võib-olla ei jõua see absoluutselt enim abi vajava sihtrühmani.
> Riigikontrolli teisipäeval avaldatud auditist ilmnes, et keskmiselt 95 protsenti toimetulekutoetuse saajatest ei käinud toetuse saamise ajal hambaarsti juures.
Ehk siis, need kes on suurimates majanduslikes raskustes, jätavad hambad lihtsalt ravimata, selle asemel et ravida neid toetuse ulatuses või natuke veel.
> “Haigekassa hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kellel on parem suutervis ja kelle ravivajadus on väiksem. Ehk lühidalt, olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada,” selgitas riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. “Suurim hüvitise kasutajate osakaal on nende seas, kelle sissetulek on Eesti keskmine või üle selle.”
…tahtsime parimat, aga välja tuli, et toetame neid, kes võib-olla ise hakkama saaks. See ei tähenda, et keskklassilt peaks toetuse ära tõmbama, aga kuidas toimetada hambaravi hüvitis kohtutäituri klientide, üksikvanemate ja üksikpensionärideni?
Ma ei ole mitte kunagi sattunud hambaarstile ja ma alati mõtlen, et mis juttu mulle seal aetaks selle peale. Põhikoolis vist vaadati kunagi üle. Kujutan ette, et paljudel mõte minna siis, kui juba hambad välja kukuvad ja liiga hilja on, aga suht piirav see hinnakiri jep isegi mingi lambi kontrolli minna. Õnneks kõik veel suus ja pole kunagi hambavalu tundnud, ptüi-ptüi-ptüi.
Tänaval kõndides on poliitika tulemust hästi näha.
3 comments
Riigikontrolli ülesanne on öelda, kui riigi rahadega miski viltu läheb.
Ja etskae – kontroll leidis järjekordse tagurpidi antsla: ühiskonnas ei ole asjad sirgjoonelised, parimate kavatsustega saab korraldada kobarkäki ja enamat… ning kellegi toetamise järel tuleb vaadata, kuidas toetust kasutama hakatakse, sest võib-olla ei jõua see absoluutselt enim abi vajava sihtrühmani.
> Riigikontrolli teisipäeval avaldatud auditist ilmnes, et keskmiselt 95 protsenti toimetulekutoetuse saajatest ei käinud toetuse saamise ajal hambaarsti juures.
Ehk siis, need kes on suurimates majanduslikes raskustes, jätavad hambad lihtsalt ravimata, selle asemel et ravida neid toetuse ulatuses või natuke veel.
> “Haigekassa hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kellel on parem suutervis ja kelle ravivajadus on väiksem. Ehk lühidalt, olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada,” selgitas riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. “Suurim hüvitise kasutajate osakaal on nende seas, kelle sissetulek on Eesti keskmine või üle selle.”
…tahtsime parimat, aga välja tuli, et toetame neid, kes võib-olla ise hakkama saaks. See ei tähenda, et keskklassilt peaks toetuse ära tõmbama, aga kuidas toimetada hambaravi hüvitis kohtutäituri klientide, üksikvanemate ja üksikpensionärideni?
Ma ei ole mitte kunagi sattunud hambaarstile ja ma alati mõtlen, et mis juttu mulle seal aetaks selle peale. Põhikoolis vist vaadati kunagi üle. Kujutan ette, et paljudel mõte minna siis, kui juba hambad välja kukuvad ja liiga hilja on, aga suht piirav see hinnakiri jep isegi mingi lambi kontrolli minna. Õnneks kõik veel suus ja pole kunagi hambavalu tundnud, ptüi-ptüi-ptüi.
Tänaval kõndides on poliitika tulemust hästi näha.