Jumala õige. Eestlased peaksid üleüldse rohkem streikima.
TLDR on lõpus
Miskipärast on mul tunne, et streik ei anna soovitud tulemusi, sest õpetajad ei oska oma positsiooni ära kasutada.
Eelmine õpetajate streik toimus märtsis 2012 ning kestis 3 päeva. Ise olin samal ajal õpilane ning minu ja paljude teiste jaoks tähendas see sisuliselt iseseisvat kaugõpet – enamikes ainetes andis õpetaja lihtsalt streigile eelneval päeval tavapärasest paar korda rohkem kodutöid, et tulemused ei kannataks. Haridus on pika vinnaga valdkond ning 3 päeva ei saavuta midagi, pigem tuleks strikida pool aastat enne eksameid/tasemetöid, et mingigi mõju saavutada.
Teiseks nõudmised ja sõnastus. Nagu te arvatavasti teate, siis Eestis on palju väikeseid maakoole, kus heal juhul on kõik klassid esindatud, kehvemal juhul osasid klasse ei olegi. Samas vajavad nad kõik ainetunde (füüsika, bioloogia jne) ning vastava valdkonnaga tuttavat aineõpetajat. Nii juhtub, et sul on maakoolis (ja isegi väiksemates linnakoolides) õpetajad, kelle töökoormus on 3-5 tundi nädalas ning nominaalkoormuse täitmiseks annavad tunde 4-5 koolis. Lisa juurde olematu ühistransport ja kõrged kütusehinnad ning õpetaja kulutab juba kogu ühest koolist saadava tasu koolis käimisele. Kaugõpe ei ole valik, sest 63-aastane Milvi ei oska ega taha selle interneedusega maadelda.
Tulles tagasi koormuse arvutuse juurde, õpetaja amet on selline valdkond, kus riik, KOV ja kooli juhtkond saavad soovi korral väga kergelt tööaja arvutamisega peedistada. Nagu te kindlasti teate, siis Eestis on koolitunnid tavaliselt 45min ja vahetunnid 10-15min. Mõni kool maksabki ainult nende 45 minuti eest. Samas eelneb ja järgneb neile 45 minutile ettevalmistavad tegevused (noorel õpetajal *palju* rohkem kui kogenud kolleegil) ning igasugused koosolekud ja üldtoimingud (üldkoosolek, ainesektsioon, söökla korrapidaja, rahunemisklassi korrapidaja), mis kehvasti juhitud koolis ei tähenda ainult märkimisväärset tasustamata tööd, vaid tänu kehvale ajaplaneerimisele jäävad koosolekute vahele tühjad augud, mille eest palka ei saa, midagi teha ei ole, aga koju minna ei jõuaks.
**TLDR:** Mis ma selle pika jutuga tahtsin öelda oli see, et kui te kuulete meedias, kuidas õpetaja palk tõusis nt 15%, siis liiga paljudel juhtudel tähendab see, et samal ajal õpetaja nominaalne tööaeg kasvas 10%, riiklikus õppekavas kehtestatud reaalne tundide arv vähenes 5% ning tasustamata administratiivtöö hulk jäi samaks. Kes protsentarvutusi ei oska, siis reaalne õpetaja palk vähenes sellises olukorras ~0.7%.
PS. Õpetaja amet nõuab inimeselt loovust, paksu nahka ja äärmuslikku isetust. Meil kesklinna eliitkoolis tuli ühel aastal otse ülikoolist 2 uut õpetajat. Mõlemad olid järgmiseks aastaks läinud, üks sai kõvasti noomida kui kehalise kasvatuse õpetaja andis kodutööks referaadi ning enamik õpilasi jäi tegemata kodutööga kehalises suvetööle, teine oli väga idealistlik töpa õpetaja, kes alustas peaaegu igat tundi 20min monoloogiga, kuidas tal oli hommikul jee-tuju, aga siis hakkas ta parandama meie eelmise nädala tunnikontrolle ning nüüd on tal böö-tuju.
Tuttav oli tallinna piirkonnakoolis ning läks ära, sest õpilaste poolne sõim, roppused ja ähvardused olid igapäevane norm, mille vastu ei saanud midagi teha. Ahjaa, kuna ta oli aineõpetaja ning pole viimase 30a jooksul kordagi töötanud täiskohaga ega teeninud üle Eesti keskmise, siis arvutuslikult peaks ta pensionile saama 80-aastaselt.
PPS. Ma vihkan seda samsungi klaviatuuri, mis kogu aeg terveid sõnu kustutab!!!
Kahju, et nad läheksid ainult lolli mängi.a.
Jah, ei teagi, kumba noore õpetajana rohkem tahaksin, kas kõrgemat palka või lihtsalt normaalset koormust, et saaks töötada reaalselt vähem kui 60 tundi nädalas, et keskmine õpilane oleks natukenegi viisakam, et tööle ei lisanduks psühholoogi-ema-eripedagoogi ülesanded…
Samuti on eriti kurb vaadata haridusteemaliste artiklite kommentaariume, kus sõnavõtjad jagunevad üldiselt kaheks. Esimesed toovad kohe välja argumendi, et “mÜüjAteL oN veEl VäiKSeM paLk”, aga miks kurat ei võrdle keegi kunagi õpetaja sissetulekut teiste magistrikraadi eeldavate ametikohtadega? Ma olen nõus, et teenindajate, päästjate ja vabrikutöötajate sissetulekud on häbiväärselt väikesed, kuid see ei ole võrdluskoht – pigem peaks õpetaja kõrvutama juristi või arstiga ning selles vaates on midagi juba veidi valesti.
Teiseks argument, et õpetajate madala töötasu kompenseerivad vaheajad ja kolm kuud suvepuhkust. Viimast korda – õpetaja puhkus kestab kokku alla kahe kuu ning kui mõelda, et ülejäänud aasta töötab vähemalt alustav pedagoog 1,5 normkoormusega, et materjalid ette valmistada ja tööd tagasisidestada, siis sisuliselt nagu puhkust ei olegi. Vaheaegadel on koolitused-koosolekud, suvi algab enne jaanipäeva ja lõpeb augusti keskel. See ei ole okei lihtsalt, et need pideva vabaduse müüdid jätkuvalt levivad…
On kohutav, et õpetajad, kes toodavad aastast aastasse väga tublisid lõpetajaid, kelle riigieksamite tulemused on keskmiselt 80p+ saavad sama palju palka kui nende koolide õpetajad, kes on pingerea lõpus.
<40p saavate koolide õpetajad võiks ideaalses maailmas üldse lahti lasta või vähemalt ümberõppimisele suunata. Ilmselgelt pole meil neid kellegagi asendada, nii et päriselt see ei toimiks aga 120% keskmisest palgast oma õpilaste nussimise eest nad küll ei vääri. Osa sellest rahast peaks kindlasti minema tegelikult pädevatele õpetajatele. Kui õpilase keskmine hinne on alla kahe siis me ei lase tal ju lõpetada?
Hakake koolides normaalseid asju õpetama!
Saan aru, et igale poole on töökäsi vaja aga kurat, miks rahaga seonduvat ei õpetata?
Õpetajate töökoormus ja kogu see jantimine vanemate ja nende poolt oma laste käitumise õigustamine, ei ole seda raha ja depressiivsust väärt. Siiski….,vb kannataks aasta, pole praegu vast kõige õigem aeg selleks.
Kui probleem on jätkusuutlikkus, siis õpetajate olemasolu siin ei aita, vaid aitab haridusministeeriumi tööle hakkamine.
Ma pole alates WWW tulekust ikka aru saanud, miks on haridussüsteem ikka mingis klassiruumi vangla režiimis kinni, kus sisse visatakse 30 õpilast ja üks täiskasvanu ja nii iga 45min tagant. Kuidas on võimeline üks täiskasvanu reaalselt tagama 30 inimese harimist sellises režiimis? Ei ole võimalik ja statistika näitab ka, et ei tulda toime, kuna mugavussüsteem laseb kõik õpilased edasi alates 51%-st (iseendale aus süsteem laseks edasi ainult 100% puhul).
Ärge unustage, et haridussüsteem on lisaks ka püramiid, millel on ka reaalne välja disainitud lõpptulemus ehk magistri ja/või doktorikraad. Suur enamus inimesi selleni ei jõua ja järelikult on süsteem täielikult läbikukkunud.
Mina soovitan kallitel õpetajatel lihtsalt tööle ilmuda (raha ju tahad) ja passida oma 45 minutit vaikides lihtsalt õpilasi. Kui õpilane küsib midagi, siis vaata talle tuimalt otsa seni kuni neil ebamugav hakkab ja hakkavad üleüldse maha vaatama, nagu lapsele kohane.
Küll kaebused direktorini jõuavad, mille järel saad lõpuks suletud ümbriku direktori lauale panna, milles on sees teatud palganõudmised. See on selline varjatud streik ja kui kõik nii teevad, siis süsteemil ei jää muud üle kui alluda terrorismile, kuna kaebuste esitamine võtab oma aja ja selleks ajaks kui haridusministeerium aru saab, et käib täielik mäss, on selle idiootsuse peale kulunud nii palju aega, et reaalselt lastel jääb kool/klass lõpetamata, kui riik ei hakka koheselt õpetajate muusika järgi tantsima.
Väike terrorism ei ole paha. Võtke õppust.
Unpopular opinion:
Enamik õpetajatest ei vääri 2000euri kuus palka. Õpetajate palk on pidevalt tõusnud ja hetkel keskmine juba 110% keskmisest palgast.
Probleem on hetkel rohkem haridussüsteemis kui palgas.
Tegelt peaks neil koormist alla saama ja uusi saama juurde
Ma lihtsalt mainin, et koolipidajal on ka täna kõik võimalused normaalselt palka maksta. Ta ei tee seda.
Nii et streikida ei ole vaja. Vallavanema mädamunadega loopimisest piisab
11 comments
Jumala õige. Eestlased peaksid üleüldse rohkem streikima.
TLDR on lõpus
Miskipärast on mul tunne, et streik ei anna soovitud tulemusi, sest õpetajad ei oska oma positsiooni ära kasutada.
Eelmine õpetajate streik toimus märtsis 2012 ning kestis 3 päeva. Ise olin samal ajal õpilane ning minu ja paljude teiste jaoks tähendas see sisuliselt iseseisvat kaugõpet – enamikes ainetes andis õpetaja lihtsalt streigile eelneval päeval tavapärasest paar korda rohkem kodutöid, et tulemused ei kannataks. Haridus on pika vinnaga valdkond ning 3 päeva ei saavuta midagi, pigem tuleks strikida pool aastat enne eksameid/tasemetöid, et mingigi mõju saavutada.
Teiseks nõudmised ja sõnastus. Nagu te arvatavasti teate, siis Eestis on palju väikeseid maakoole, kus heal juhul on kõik klassid esindatud, kehvemal juhul osasid klasse ei olegi. Samas vajavad nad kõik ainetunde (füüsika, bioloogia jne) ning vastava valdkonnaga tuttavat aineõpetajat. Nii juhtub, et sul on maakoolis (ja isegi väiksemates linnakoolides) õpetajad, kelle töökoormus on 3-5 tundi nädalas ning nominaalkoormuse täitmiseks annavad tunde 4-5 koolis. Lisa juurde olematu ühistransport ja kõrged kütusehinnad ning õpetaja kulutab juba kogu ühest koolist saadava tasu koolis käimisele. Kaugõpe ei ole valik, sest 63-aastane Milvi ei oska ega taha selle interneedusega maadelda.
Tulles tagasi koormuse arvutuse juurde, õpetaja amet on selline valdkond, kus riik, KOV ja kooli juhtkond saavad soovi korral väga kergelt tööaja arvutamisega peedistada. Nagu te kindlasti teate, siis Eestis on koolitunnid tavaliselt 45min ja vahetunnid 10-15min. Mõni kool maksabki ainult nende 45 minuti eest. Samas eelneb ja järgneb neile 45 minutile ettevalmistavad tegevused (noorel õpetajal *palju* rohkem kui kogenud kolleegil) ning igasugused koosolekud ja üldtoimingud (üldkoosolek, ainesektsioon, söökla korrapidaja, rahunemisklassi korrapidaja), mis kehvasti juhitud koolis ei tähenda ainult märkimisväärset tasustamata tööd, vaid tänu kehvale ajaplaneerimisele jäävad koosolekute vahele tühjad augud, mille eest palka ei saa, midagi teha ei ole, aga koju minna ei jõuaks.
**TLDR:** Mis ma selle pika jutuga tahtsin öelda oli see, et kui te kuulete meedias, kuidas õpetaja palk tõusis nt 15%, siis liiga paljudel juhtudel tähendab see, et samal ajal õpetaja nominaalne tööaeg kasvas 10%, riiklikus õppekavas kehtestatud reaalne tundide arv vähenes 5% ning tasustamata administratiivtöö hulk jäi samaks. Kes protsentarvutusi ei oska, siis reaalne õpetaja palk vähenes sellises olukorras ~0.7%.
PS. Õpetaja amet nõuab inimeselt loovust, paksu nahka ja äärmuslikku isetust. Meil kesklinna eliitkoolis tuli ühel aastal otse ülikoolist 2 uut õpetajat. Mõlemad olid järgmiseks aastaks läinud, üks sai kõvasti noomida kui kehalise kasvatuse õpetaja andis kodutööks referaadi ning enamik õpilasi jäi tegemata kodutööga kehalises suvetööle, teine oli väga idealistlik töpa õpetaja, kes alustas peaaegu igat tundi 20min monoloogiga, kuidas tal oli hommikul jee-tuju, aga siis hakkas ta parandama meie eelmise nädala tunnikontrolle ning nüüd on tal böö-tuju.
Tuttav oli tallinna piirkonnakoolis ning läks ära, sest õpilaste poolne sõim, roppused ja ähvardused olid igapäevane norm, mille vastu ei saanud midagi teha. Ahjaa, kuna ta oli aineõpetaja ning pole viimase 30a jooksul kordagi töötanud täiskohaga ega teeninud üle Eesti keskmise, siis arvutuslikult peaks ta pensionile saama 80-aastaselt.
PPS. Ma vihkan seda samsungi klaviatuuri, mis kogu aeg terveid sõnu kustutab!!!
Kahju, et nad läheksid ainult lolli mängi.a.
Jah, ei teagi, kumba noore õpetajana rohkem tahaksin, kas kõrgemat palka või lihtsalt normaalset koormust, et saaks töötada reaalselt vähem kui 60 tundi nädalas, et keskmine õpilane oleks natukenegi viisakam, et tööle ei lisanduks psühholoogi-ema-eripedagoogi ülesanded…
Samuti on eriti kurb vaadata haridusteemaliste artiklite kommentaariume, kus sõnavõtjad jagunevad üldiselt kaheks. Esimesed toovad kohe välja argumendi, et “mÜüjAteL oN veEl VäiKSeM paLk”, aga miks kurat ei võrdle keegi kunagi õpetaja sissetulekut teiste magistrikraadi eeldavate ametikohtadega? Ma olen nõus, et teenindajate, päästjate ja vabrikutöötajate sissetulekud on häbiväärselt väikesed, kuid see ei ole võrdluskoht – pigem peaks õpetaja kõrvutama juristi või arstiga ning selles vaates on midagi juba veidi valesti.
Teiseks argument, et õpetajate madala töötasu kompenseerivad vaheajad ja kolm kuud suvepuhkust. Viimast korda – õpetaja puhkus kestab kokku alla kahe kuu ning kui mõelda, et ülejäänud aasta töötab vähemalt alustav pedagoog 1,5 normkoormusega, et materjalid ette valmistada ja tööd tagasisidestada, siis sisuliselt nagu puhkust ei olegi. Vaheaegadel on koolitused-koosolekud, suvi algab enne jaanipäeva ja lõpeb augusti keskel. See ei ole okei lihtsalt, et need pideva vabaduse müüdid jätkuvalt levivad…
Haridusse peaks rohkem raha suunama küll aga kõik õpetajad ei peaks rohkem palka saama. Andres Pajulal on tuline õigus selle koha pealt, et [õpetajaid peaks ka tulemuste järgi hindama](https://pealinn.ee/2021/11/17/haridusameti-juht-pajula-koolide-edetabelist-kui-opetaja-hindab-igapaevaselt-opilast-siis-voib-hinnata-ka-opetaja-tood/). Õpilaste tulemused võiks mõjutada ka õpetajate palka.
On kohutav, et õpetajad, kes toodavad aastast aastasse väga tublisid lõpetajaid, kelle riigieksamite tulemused on keskmiselt 80p+ saavad sama palju palka kui nende koolide õpetajad, kes on pingerea lõpus.
<40p saavate koolide õpetajad võiks ideaalses maailmas üldse lahti lasta või vähemalt ümberõppimisele suunata. Ilmselgelt pole meil neid kellegagi asendada, nii et päriselt see ei toimiks aga 120% keskmisest palgast oma õpilaste nussimise eest nad küll ei vääri. Osa sellest rahast peaks kindlasti minema tegelikult pädevatele õpetajatele. Kui õpilase keskmine hinne on alla kahe siis me ei lase tal ju lõpetada?
Koolide 2020. aasta edetabeleid saab näha näiteks [siit](https://novaator.err.ee/1160367/suur-ulevaade-leia-oma-kool-2020-aasta-riigieksamitulemuste-seast), kui keegi peab oma lapsele kooli soovitama või äkki ise kooli valima. Kui ma oleks teadnud, et selliseid edetabeleid tehakse kui ise gümnaasiumi valisin oleksin kindlasti teisiti valinud.
Hakake koolides normaalseid asju õpetama!
Saan aru, et igale poole on töökäsi vaja aga kurat, miks rahaga seonduvat ei õpetata?
Õpetajate töökoormus ja kogu see jantimine vanemate ja nende poolt oma laste käitumise õigustamine, ei ole seda raha ja depressiivsust väärt. Siiski….,vb kannataks aasta, pole praegu vast kõige õigem aeg selleks.
Kui probleem on jätkusuutlikkus, siis õpetajate olemasolu siin ei aita, vaid aitab haridusministeeriumi tööle hakkamine.
Ma pole alates WWW tulekust ikka aru saanud, miks on haridussüsteem ikka mingis klassiruumi vangla režiimis kinni, kus sisse visatakse 30 õpilast ja üks täiskasvanu ja nii iga 45min tagant. Kuidas on võimeline üks täiskasvanu reaalselt tagama 30 inimese harimist sellises režiimis? Ei ole võimalik ja statistika näitab ka, et ei tulda toime, kuna mugavussüsteem laseb kõik õpilased edasi alates 51%-st (iseendale aus süsteem laseks edasi ainult 100% puhul).
Ärge unustage, et haridussüsteem on lisaks ka püramiid, millel on ka reaalne välja disainitud lõpptulemus ehk magistri ja/või doktorikraad. Suur enamus inimesi selleni ei jõua ja järelikult on süsteem täielikult läbikukkunud.
Mina soovitan kallitel õpetajatel lihtsalt tööle ilmuda (raha ju tahad) ja passida oma 45 minutit vaikides lihtsalt õpilasi. Kui õpilane küsib midagi, siis vaata talle tuimalt otsa seni kuni neil ebamugav hakkab ja hakkavad üleüldse maha vaatama, nagu lapsele kohane.
Küll kaebused direktorini jõuavad, mille järel saad lõpuks suletud ümbriku direktori lauale panna, milles on sees teatud palganõudmised. See on selline varjatud streik ja kui kõik nii teevad, siis süsteemil ei jää muud üle kui alluda terrorismile, kuna kaebuste esitamine võtab oma aja ja selleks ajaks kui haridusministeerium aru saab, et käib täielik mäss, on selle idiootsuse peale kulunud nii palju aega, et reaalselt lastel jääb kool/klass lõpetamata, kui riik ei hakka koheselt õpetajate muusika järgi tantsima.
Väike terrorism ei ole paha. Võtke õppust.
Unpopular opinion:
Enamik õpetajatest ei vääri 2000euri kuus palka. Õpetajate palk on pidevalt tõusnud ja hetkel keskmine juba 110% keskmisest palgast.
Probleem on hetkel rohkem haridussüsteemis kui palgas.
Tegelt peaks neil koormist alla saama ja uusi saama juurde
Ma lihtsalt mainin, et koolipidajal on ka täna kõik võimalused normaalselt palka maksta. Ta ei tee seda.
Nii et streikida ei ole vaja. Vallavanema mädamunadega loopimisest piisab