Kombitakse vett suurema aktsiooni jaoks? Kui keegi kuskilt suurtes kogustes väetist ning suhkrut ostma hakkab siis on jama majas, sest kõrvalseisjad võivad viga saada.
Suhteliselt huvitav protsess tõepoolest.
> Eile õhtupoolikul oli keegi laiali loopinud Rakvere punamonumendi jalamil olnud lilled, ümber lükanud vaasid ja ühe neist lõhkunud. Facebooki grupis “Märgatud Rakveres” juhtunust teada andnud inimene oli sündmuskohal pildistanud paberile prinditud Ukraina lippu ja kirjutanud postituse päisesse vene keeles segase lause, mis tõlgituna kõlab umbes nii: “Sellised tuleb üles leida ja deporteerida Eestist. Minge koju Ukrainasse ja sõdige seal, mis te mälestusmärke puutute.”
> Postituse on teinud keegi Andrei Novikov, kelle avalikust FB lõimest leiab üldse vaid kaks kirjutist: teine on pärit varasemast ajast ja käib Rakveres oleva tänavaaugu kohta.
> Venekeelne kogukond on Rakveres väike ja sinna kuuluvad inimesed lehel “Märgatud Rakveres” sõna ei võta. Sel korral ilmusid postituse alla aga kibekiirelt venekeelsed kommentaarid, millest osa viitavad provokatsioonile, kuid enamik tänitavad ukrainlaste kallal ning on vene- ja Putini-meelsed.
Variandid:
– vandalismiga tegelesid teised, ukraina lipu printis kiiruga välja Ukraina-vastaselt meelestatud vene päritolu tüüp, et sündmust sobivalt raamida
– võib-olla tüüp tegeles kogu kupatusega ise, asjaolu, et monumenti ennast ei puutunud keegi, tekitab selle osas keskmisest suurema kahtluse
– võib-olla vandaalid siiski printisid Ukraina lipu (vandaalid enamasti ei viitsi nii diipe asju teha)
– võimalik, et kommenteerijad tulid tulid mujalt sotsiaalmeediast, kus tüüp asjast kirjutas (vihje: otsige FB gruppidest, VK gruppidest ja Telegrami kanalitest)
– aga, kui kommenteerijate kontod ei tundu autetentsed, siis võimalik et nad saadeti
Eks see, keda huvitab, see uurib.
Minu jaoks on sündmus lihtsalt igav… ma ei teadnud kogu sambast midagi tänaseni (ja tingimusel, et ühishauaga viisakalt ümber käiakse, ei huvita mind toimuv kuigivõrd – elage kõik oma elu, las surnud olla surnud, aeg lagundab lõpuks mälestusmärgid ja kunagi ununevad ka vanad sõjad, prioriteet võiks olla, et keegi uusi ei alusta, ning kui alustab siis kaotab).
2 comments
Kombitakse vett suurema aktsiooni jaoks? Kui keegi kuskilt suurtes kogustes väetist ning suhkrut ostma hakkab siis on jama majas, sest kõrvalseisjad võivad viga saada.
Suhteliselt huvitav protsess tõepoolest.
> Eile õhtupoolikul oli keegi laiali loopinud Rakvere punamonumendi jalamil olnud lilled, ümber lükanud vaasid ja ühe neist lõhkunud. Facebooki grupis “Märgatud Rakveres” juhtunust teada andnud inimene oli sündmuskohal pildistanud paberile prinditud Ukraina lippu ja kirjutanud postituse päisesse vene keeles segase lause, mis tõlgituna kõlab umbes nii: “Sellised tuleb üles leida ja deporteerida Eestist. Minge koju Ukrainasse ja sõdige seal, mis te mälestusmärke puutute.”
> Postituse on teinud keegi Andrei Novikov, kelle avalikust FB lõimest leiab üldse vaid kaks kirjutist: teine on pärit varasemast ajast ja käib Rakveres oleva tänavaaugu kohta.
> Venekeelne kogukond on Rakveres väike ja sinna kuuluvad inimesed lehel “Märgatud Rakveres” sõna ei võta. Sel korral ilmusid postituse alla aga kibekiirelt venekeelsed kommentaarid, millest osa viitavad provokatsioonile, kuid enamik tänitavad ukrainlaste kallal ning on vene- ja Putini-meelsed.
Variandid:
– vandalismiga tegelesid teised, ukraina lipu printis kiiruga välja Ukraina-vastaselt meelestatud vene päritolu tüüp, et sündmust sobivalt raamida
– võib-olla tüüp tegeles kogu kupatusega ise, asjaolu, et monumenti ennast ei puutunud keegi, tekitab selle osas keskmisest suurema kahtluse
– võib-olla vandaalid siiski printisid Ukraina lipu (vandaalid enamasti ei viitsi nii diipe asju teha)
– võimalik, et kommenteerijad tulid tulid mujalt sotsiaalmeediast, kus tüüp asjast kirjutas (vihje: otsige FB gruppidest, VK gruppidest ja Telegrami kanalitest)
– aga, kui kommenteerijate kontod ei tundu autetentsed, siis võimalik et nad saadeti
Eks see, keda huvitab, see uurib.
Minu jaoks on sündmus lihtsalt igav… ma ei teadnud kogu sambast midagi tänaseni (ja tingimusel, et ühishauaga viisakalt ümber käiakse, ei huvita mind toimuv kuigivõrd – elage kõik oma elu, las surnud olla surnud, aeg lagundab lõpuks mälestusmärgid ja kunagi ununevad ka vanad sõjad, prioriteet võiks olla, et keegi uusi ei alusta, ning kui alustab siis kaotab).