“Fermi Energia juhi Kalev Kallemetsa sõnul võiks ettevõtte plaanitav tuumajaam hakata plaanide järgi tootma Virumaal elektrit 2032. aastal ning tuumajaama rajamine riigilt rahalist tuge ei vaja.”
Nüüd peab riik muu põhjuse leidma kui rahapuudus, et projekti mitte seadusandluse näol toetada…..
oleks ka aeg
Ja siis veel Saaremaa sild, Helsinki tunnel, Haapsalu raudtee jne.
Neli reaktorit lahendaks ka selle küsimuse, et kas reaktori hoolduse ajal võimsust puudu ei jää.
Loodan, et neil õnnestub. Kardan aga, et nad maksavad end haigeks ja jäävad graafikust maha, ning siis neid päästetakse, ning et aastaks 2032 eksisteerib mingi energiasalvestuse tehnoloogia, mis neid tagumikust näksab.
> 1. Jaama rajamine ei vaja riigi rahalist tuge.
> 2. Tuumajäätmete lõppladestamine peab toimuma selles riigis, kus jäätmed tekitatakse.
Aga kas lõppladestamine toob riigile kaasa püsikulud? Mulle tundub, et justnagu toob…
Kas Virumaa oleks julgeolekukaalutlustel ikka hea idee? Veits natuke lähedal piirile..
Loodame. 2030. aastaks on Eesti siis ekspordiriik? Tuulikud katavad 2030ks 100% riigi tarbimise ning tuumaenergia ka veel otsa? Kõik haiseb ikka äri järele, mitte energiajulgeoleku.
See tuumajaam sõja korral üks esimesi mis pihta saab.
Mulle meeldib see tavapärane vastulause: “Tšornobõl”
Tuumajaama õnnetusi on olnud 28. Neist katastroofina klassifitseerub 3.
1. 28. märts 1979 – Three Mile Island
2. 26. aprill 1986 – Tšornobõl
3. 11. märts 2011 – Fukushima
Kõigi kolme puhul oli tegu ehitusliku veaga.
28 õnnetust on 28 liiga palju, jah, aga kui arvestada kui palju on maailmas töötavaid tuumajaamu, siis see on suhteliselt tagasihoidlik hulk. Eriti arvestades, kui vähe on olnud katastroofe.
Meil pole ka maavärinaid, tsunamisid ega orkaane, mis tuumajaama ohustada võiks.
Seega isiklikult hetkel 90% tuumajaama poolt. Kui visionärid ära selgitavad, kuidas jäätmetest ohutult vabanetakse, siis potensiaalselt 100%.
9 comments
“Fermi Energia juhi Kalev Kallemetsa sõnul võiks ettevõtte plaanitav tuumajaam hakata plaanide järgi tootma Virumaal elektrit 2032. aastal ning tuumajaama rajamine riigilt rahalist tuge ei vaja.”
Nüüd peab riik muu põhjuse leidma kui rahapuudus, et projekti mitte seadusandluse näol toetada…..
oleks ka aeg
Ja siis veel Saaremaa sild, Helsinki tunnel, Haapsalu raudtee jne.
Neli reaktorit lahendaks ka selle küsimuse, et kas reaktori hoolduse ajal võimsust puudu ei jää.
Loodan, et neil õnnestub. Kardan aga, et nad maksavad end haigeks ja jäävad graafikust maha, ning siis neid päästetakse, ning et aastaks 2032 eksisteerib mingi energiasalvestuse tehnoloogia, mis neid tagumikust näksab.
> 1. Jaama rajamine ei vaja riigi rahalist tuge.
> 2. Tuumajäätmete lõppladestamine peab toimuma selles riigis, kus jäätmed tekitatakse.
Aga kas lõppladestamine toob riigile kaasa püsikulud? Mulle tundub, et justnagu toob…
Kas Virumaa oleks julgeolekukaalutlustel ikka hea idee? Veits natuke lähedal piirile..
Loodame. 2030. aastaks on Eesti siis ekspordiriik? Tuulikud katavad 2030ks 100% riigi tarbimise ning tuumaenergia ka veel otsa? Kõik haiseb ikka äri järele, mitte energiajulgeoleku.
See tuumajaam sõja korral üks esimesi mis pihta saab.
Mulle meeldib see tavapärane vastulause: “Tšornobõl”
Tuumajaama õnnetusi on olnud 28. Neist katastroofina klassifitseerub 3.
1. 28. märts 1979 – Three Mile Island
2. 26. aprill 1986 – Tšornobõl
3. 11. märts 2011 – Fukushima
Kõigi kolme puhul oli tegu ehitusliku veaga.
28 õnnetust on 28 liiga palju, jah, aga kui arvestada kui palju on maailmas töötavaid tuumajaamu, siis see on suhteliselt tagasihoidlik hulk. Eriti arvestades, kui vähe on olnud katastroofe.
Meil pole ka maavärinaid, tsunamisid ega orkaane, mis tuumajaama ohustada võiks.
Seega isiklikult hetkel 90% tuumajaama poolt. Kui visionärid ära selgitavad, kuidas jäätmetest ohutult vabanetakse, siis potensiaalselt 100%.