Tervet artiklit mul pole nii et kui keegi saaks postitada pastebini oleks tore.
Minu arust selle olukorra huvide konfliktiks pidamine loob absurdse pretsedendi. Kas järgmisena ei tohi justiitsminister olla advokaat? Lisaks, paremini seda valdkonda valdavat esmakordset ministrit ikka annaks otsida.
>Valitsuse kehtestatud lobistidega suhtlemise hea tava sõnastus on selline, et kui endine ametiühingute keskliidu juht Peterson ei taanda end tööturgu puudutavatest otsustest, läheks ta tavaga vastuollu, ütles Postimehele õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.
See tähendaks ju sisuliselt et Peterson ei tohiks üldse oma tööd teha.
No põhimõtteliselt on küsimuse püstitus ju õige. Advokaadi – justiitsministri võrdlus on õige, kui advokaadist justiitsminister tõstab näiteks tõenduskoormust mitmekordselt. Siis tõesti oleks ka seal huvide konflikt.
Petersoni kandidatuuri seadmine SDE poolt tekitas selle huvide konflikti küsimuse ju pmst kohe. Ma arvan, et ainus põhjus, miks Reform sellega nõus oli, on valitsuse lühike eluiga. A no võibolla ma pean ka Reformist liiga palju lugu, arvestades nende endi ministreid.
Esimene? Hea nali, pärast justiitsministrit kes tahtlikult nakatuda plaanis ja IT-ministrit, kes mingit sigimise äri pööritada aitas. 😀
Aga jah, ametiühingute keskliidu esimees tööministri ametis on kahtlemata tööandjate õudus-unenägu, reeglid otsitakse üles ning väikest kirja loetakse.
Ma rahustaks neid: *”ärge kartke, selle koalitsiooniga ta teile tumepunast sotsialismi ei too”*. 🙂
Samuti küsiksin, kas minister (poliitiline ametikoht, ministril on poliitilised vaated ja ta kindlasti edendab neid) on amet, kus võib nõuda, et inimene *ei ole teinud lobitööd*? Kindlasti võib leida ministreid, kes on poliitikasse toodud üksikult saarelt, aga enamus ministreid on tulnud poliitikasse… poliitikast. Otsida ministrit, kes pole teinud lobitööd, on natuke nagu otsida vanaema, kes on neitsi.
Nõustun Postimehega, et kui Peterson peab otsustama *ametiühingute üle*, siis tasub ennast taandada ja otsus teistele delegeerida.
Tööturu alast poliitikat edasi teha ei keela küll keegi.
3 comments
Tervet artiklit mul pole nii et kui keegi saaks postitada pastebini oleks tore.
Minu arust selle olukorra huvide konfliktiks pidamine loob absurdse pretsedendi. Kas järgmisena ei tohi justiitsminister olla advokaat? Lisaks, paremini seda valdkonda valdavat esmakordset ministrit ikka annaks otsida.
>Valitsuse kehtestatud lobistidega suhtlemise hea tava sõnastus on selline, et kui endine ametiühingute keskliidu juht Peterson ei taanda end tööturgu puudutavatest otsustest, läheks ta tavaga vastuollu, ütles Postimehele õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.
See tähendaks ju sisuliselt et Peterson ei tohiks üldse oma tööd teha.
No põhimõtteliselt on küsimuse püstitus ju õige. Advokaadi – justiitsministri võrdlus on õige, kui advokaadist justiitsminister tõstab näiteks tõenduskoormust mitmekordselt. Siis tõesti oleks ka seal huvide konflikt.
Petersoni kandidatuuri seadmine SDE poolt tekitas selle huvide konflikti küsimuse ju pmst kohe. Ma arvan, et ainus põhjus, miks Reform sellega nõus oli, on valitsuse lühike eluiga. A no võibolla ma pean ka Reformist liiga palju lugu, arvestades nende endi ministreid.
Esimene? Hea nali, pärast justiitsministrit kes tahtlikult nakatuda plaanis ja IT-ministrit, kes mingit sigimise äri pööritada aitas. 😀
Aga jah, ametiühingute keskliidu esimees tööministri ametis on kahtlemata tööandjate õudus-unenägu, reeglid otsitakse üles ning väikest kirja loetakse.
Ma rahustaks neid: *”ärge kartke, selle koalitsiooniga ta teile tumepunast sotsialismi ei too”*. 🙂
Samuti küsiksin, kas minister (poliitiline ametikoht, ministril on poliitilised vaated ja ta kindlasti edendab neid) on amet, kus võib nõuda, et inimene *ei ole teinud lobitööd*? Kindlasti võib leida ministreid, kes on poliitikasse toodud üksikult saarelt, aga enamus ministreid on tulnud poliitikasse… poliitikast. Otsida ministrit, kes pole teinud lobitööd, on natuke nagu otsida vanaema, kes on neitsi.
Nõustun Postimehega, et kui Peterson peab otsustama *ametiühingute üle*, siis tasub ennast taandada ja otsus teistele delegeerida.
Tööturu alast poliitikat edasi teha ei keela küll keegi.