Huvitav olukord, kus endine asekantsler ministeeriumist saab ka ministriameti ära proovida. Mingi loogika ju toetab, et kogenud ministeeriumi inimene oskab ministeeriumi paremini juhtida kui lihtsalt poliitik?
Huvitav olukord, kus endine asekantsler ministeeriumist saab ka ministriameti ära proovida. Mingi loogika ju toetab, et kogenud ministeeriumi inimene oskab ministeeriumi paremini juhtida kui lihtsalt poliitik?
10 comments
See lõik päris sümpaatne.
“Olen ministeeriumis töötanud seitse aastat. Kui siia on tulnud uued ministrid, on neil tihti olnud mõni eelistus. Ma ise ei too esile ühtki valdkonda, sest tean, kui keeruline on, kui minister võtab fookuse. Olen lubanud meeskonnale seista kõigi teemade eest. Kaheksa kuu jooksul ei suuda me kõike ellu viia. Minu eesmärk on ära teha mõned konkreetsed asjad ja mõnesid alustada, aga üht valdkonda ma välja tuua ei taha.”
[https://epl.delfi.ee/artikkel/120041286/piret-hartman-kui-inimene-tahab-elada-eestis-peab-ta-keele-selgeks-oppima](https://epl.delfi.ee/artikkel/120041286/piret-hartman-kui-inimene-tahab-elada-eestis-peab-ta-keele-selgeks-oppima)
Jah, tehniliselt kindlasti paremini kui poliitik, kes suure tõenäosusega on mingi teise valdkonna ekspert, kui sedagi. Samas ei pruugi senine ametnik olla nii hea valijaskonnaga suhestuja ega pruugi tunda nii detailselt poliitilist tasakaalu, mis tahes-tahtmata hakkab mõjutama toetust erinevatele poliitikatele.
[deleted]
Pff, mul on 3 keelt selgeks õpitud ja 2 keelt baastasemel. See ei aita, sest kõigepealt pead olema kellegi onupoeg. 🙂
Mingi ekrest v?
Oleneb, mis roll ministril tegelikult on. Kui ministril on konkreetselt juhi roll, siis valdkonnaga hästi kursis olemine annab eelise, aga pole sugugi vajalik, kui ta on HEA juht ehk oskab valida adekvaatsed alluvad, oskab neid kuulata ning kõige olulisem – usaldab neid ning laseb neil nende tööd teha.
Palju nigelam variant on selline juht, kes arvab, et tema teab kõik ja otsustab kõik ja kui hakkab vaidluses alla jääma, siis viimane argument on see, et mina olen juht ja sellepärast teeme nii või naa.
Minister ei peagi tingimata olema ekspert. Sisuliselt esindab ta sama põhimõtet nagu tsiviilkontroll sõjaväe yle (lihtsalt antud juhul siis ohjeldatakse ametnikkonda).
Hartman on väga tubli, aga ministeeriumi juhivad üldiselt poliitikud, sest nad on side ametnike ja rahva vahel. Heal ministril on kindel visioon, mida ta ära tahab teha ja ametnikud töötavad välja, mis ja kuidas võimalik on arvestades olemasolevaid ressursse ja õigusraamistikku. Ministril on poliitiline vastutus, kui ta tehtut rahvale maha müüa ei suuda siis ta maksab selle eest häältes. Ametnikud töötavad seaduse alusel ja seaduse järgi ning hoiavad järjepidevust ministrite vahetumisel.
Kui valima peab, siis on tippametnik kindlasti parem variant kui suvaline ettevõtja või mandaaditu arvaja/aktivist.
suht ebavõrdne kohtlemine eelmiste immigrantide (venelased) ja uute immigrantide (inimesed, kes on aru kaotanud ja kujutavad ette, et eestis oleks tore elada).
ainuke asi, millest ma aru ei saa, miks me ei taha tasuta pakutavat ekspert-tööjõudu vastu võtta – kriteeriumiks ei peaks olema mingi primitiivse keele oskus vaid tänapäeva maailmas või majanduses olulised OSKUSED. näiteks – geenitehnoloogias, programmeerimises, füüsikas…. või eelistame innukat keeleõppijat tõelisele tegijale, sest – meile tundub, et meie keel on nii tähtis 😀
Keelega oleme hiljaks jäänud. Me peame tegelema kultuuri küsimustega. Kui tekib teine kultuur, siis me ei saa enda inimestelt nõuda seda, mida teised ei tunne/ei tea/ei soovi.