Alar Karis: et tank meid tülli ei ajaks

11 comments
  1. > Ka tank T-34 Narva jõe kaldal ei sümboliseeri enam vaid 1944. aasta sündmusi.
    > Kui mõne aja eest arvasin, et piisaks ka tanki juurde ajalugu selgitava tahvli lisamisest, siis enam sellest ei piisa.

    See on huvitav mõte. Venemaa on tõmmanud kõik sellised vanad sümbolid taas aktuaalseks oma sõjategevusega. Mõni päev tagasi postitasin samuti, et mu pärast võiks seal mitmes keeles selgitav tahvel olla, aga ta point on tegelt õige.

  2. Mis jutt.
    Naabrimees on dileeriumis, erinevaid aineid täis, räuskab, röögib, situb ühis kasutatavasse koridori. Proovi siis sellisega ühe katude all koos elada.

    Välja vene okupandid ja nende sümboolika!!!

    Kes tüli norib sel silm siniseks!!!

  3. See tank on nagu katkine hammas, tuikab ja tuikab hetkel, tõmbame järsult välja on küll korraks valus, aga pärast on väga hea ja rahulik olla, kui see on välja võetud

  4. Üllatunud täitsa, et presidentki nii tugevalt sõna võtab. Kuidagi ootamatult on sellest õnnetust tobedast tangist mingi suur sümbol saanud. Siin pole vist jah enam midagi muud teha, kui see kuskile ära muuseumi vedada.

  5. Narva linnas on vähemalt 2 sõjamonumenti, üks peaväljaku ääres asfaldiga ja [teine jõesadama lähedal](https://imgur.com/a/n1OXyWj) roheluses. [Tankist 1 km sama teed pidi edasi on väga suur ja uhke monument.](https://imgur.com/a/L9Efd7C)

    Seega lilleviimise ja mälestamise kohtade puudust ei ole ilma tangitagi. Lihtsalt jonn tiblade poolt, otsitud põhjus olla solvunud.

  6. Selleks, et see Nõukogude okupatsiooni tähistav tank meid tülli ei ajaks, tuleb see tank sealt eemaldada ja mitte anda järele kohaliku tiblade kogukonna nõudmistele.

  7. Ma ei saa presidendiga nõustuda. Minu jaoks pole tank ega muud mälestusmärgid (näiteks Jääretke oma Tallinnas Maarjamäel) hakanud üleöö sümboliseerima Putini sõjakäiku Ukrainasse.

    Mulle ei muuda asjad paugupealt tähendust. Tean käesolevast sõjast hoolimata, mis oli Teine Maailmasõda, millised riigid millistega liidus sõdisid, kuidas algas, kuidas sõjaks valmistuvad diktatuurid Ida-Euroopas mõjusfääre vallutasid, mida see tähendas Eesti ja teiste Balti riikide elanikele, mida Poola, Tšehhi ja mida Soome elanikele, jne.

    (Tean ka seda, kuidas demokraatlike suurriikide poliitikud imestasid ja venitasid, ei suutnud uskuda et uuesti maailmasõjaks läheb.)

    Minu jaoks on need mälestusmärgid ka veidi teist tooni, kui enamuse Eesti elanike jaoks – kuna minu suguvõsast sõdisid mitu inimest NSVL sõjaväes. Kui mul tuleks valida, mida teha, ei nõustuks ma ilmselt sõdima üheski sõjaväes, aga mõistan nende valikut ja ei laida seda. Terveks ei jäänud keegi, kes ei saanud viga füüsiliselt, see sai viga vaimselt. Mõni neist mälestusmärkidest võiks – kui ma seda aktsepteeriks – tähistada ka minu esivanemate valikuid ja võitlusi.

    Paraku ma seda ei aktsepteeri, ja pole viinud lilli ei Pronkssõduri ega ühegi teise samba juurde. Ei hakka kah viima. Küll aga käisin hiljuti Soomes, Tamperes. Tamperes on kõrge mägi nimega Pispalanharju, mille tipul seisab [mälestusmärk](http://perestroika.pw/pics/2022-08-05-pispala_sammas.jpg), ja see ütleb: *”siin seisid viimast korda töörahva sõdalased relvadega oma asja eest aastal 1918″*. Märk on kivist ja seisab seal aastakümneid. Mina sinna lilli ei viinud, sest mäe all on anarhistidel palju targemat teha. Maad valitsevad kordamööda sinised, punased, rohelised, kirjud ja triibulised… aga nad ei taju, et märk neid ohustaks. Selline on selle maa minevik olnud (et kodusõda toimus), minevikku peetakse meeles, aga temaga ei sõdita.

    Mina eelistaks, kui Eestis kah ei sõditaks minevikuga. Sõda toimub Ukrainas, seal tankid sõidavad ja tulistavad. Tank, mis ei sõida ega tulista ei ole küsimus, mille üle hüppama ja kargama hakata.

    Ometigi ma tean, et hakatakse. Panen juba praegu vaimunatukest pikapeale valmis. Ühe osas nõustun siiski presidendiga:

    > “Me vajame kannatlikkust, et inimestega rääkida ja neile riigivõimu otsuseid selgitada”

  8. Kui keegi seda kuradi tanki ära viiks ilma pressita ja selles kuradi pressis vingumata – siis märgataksid seda narvakad äkki paari aasta pärast.

    Samuti soovin siin lisada, et kõik need vittumonumendid võiksid olla ära viidud 90. aastates kuhugi mujale. Ei, istume 30 aastat ja sittame ennast täis – ja pärast hakkame nutma, et mida pekki meil see rõvedus siin paistab. Sama huinjaa on vene koolidega. Kurat.

    Sry, I can’t write about that normally. Suka.

Leave a Reply