Tallinna uus haridusjuht: eestikeelse õppe ajakava on teostamatu

10 comments
  1. Mõistlik jutt tundub isegi? Tore näha ka, et 20 aastat oma kohal töötanud Keskerakondlane on lahkunud ja teda asendab keegi uus.

  2. >klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast

    90’ndate alguses oli meil 30 õpilast ja õpetaja sai hakkama. Sel ajal muidugi õpetajat kuulati ja vajadusel said kaardikepiga vastu näppe. Sellevõrra oli neil lihtsam.

  3. tuleks panna need isikud vastutusele, kes on tallinnat venestanud 30 aastat. Hetkel tunne nagu oleks võõrriigis.

  4. Ma olen nii šokeeritud sellest teadmisest, et me oleme ca 10 aastat teadnud lähenevast õpetajate puudusest ebapiisava pealekasvu ja ameti ebaatraktiivsuse tõttu. Aga seda poleks ma küll uskunud, et peale 10 aastat mitte munnigi tegemist, et olukorda parandada, nüüd see ongi kätte jõudmas.

    Uskumatult üllatav, kes oleks küll seda näinud tulemas.

    Täna pole õpetajaid piisavalt, et eestikeelsele õppele üle minna. Varsti pole ka neid, kes olemasolevat eestikeelset õpet korraldaks.

  5. Noh jah, ongi raske teha. Aga tuöeb alustada siidki õpetajate palkadest ja rohkemate õpetajate koolitamisest. Muidu ütleme jälle, et praegu ei saa ja 10 aasta pärast on häda samasugune

  6. See ei ole ainult Tallinna probleem kogu Eestis ei ole õpetajaid võtta, saati siis neid, kes on suutelised ilma läbi põlemata keelekümblusklasse õpetama, kus riiklikud ootused on, et võõrkeeles ainet õppiv laps õpib samas tempos ja sama hindeskaalaga kui emakeeles õppivad lapsed. Minu tuttavad noored õpetajad, kes keelekümbluklassi läksid, poole aasta pealt ainult nutsid kohtumistel, sest see, mida neilt oodatakse ja mida nad ise endalt ootavad, tundub saavutamatu.

  7. Õpetajaid on välja koolitatud hulgakaupa, aga nad on muul tööl, sest töö raskus ja vastu pakutavad hüved (eeskätt palk, aga ka koormus, juhtimiskvaliteet jm) pole kooskõlas. Õpetajate, sh eesti keeles õpetada suutvate õpetajate puuduse probleem laheneks 4-5 aastaga, kui õpetaja brutopalga alampiir oleks 3000 eurot. Kui selleks raha ei ole, siis järelikult meie kui üiiskonna prioriteedid on teised.

  8. Praktikas saan aru, et raske, aga teoorias mitte võimatu. Asjaga tuleb pihta hakata, läheb kalliks siis läheb, hea haridus on kõige tähtsam alustala riigile ja selle majandusele. Seda tuleks vaadata kui pikaajalist investeeringut.

Leave a Reply