IMF avaldas täna huvitava blogipostituse energiahinna dotatsioonidest Euroopas.
Sõnum on lihtne, Euroopa ei jõua praegu juba kehtivaid ja otsustatud lausalisi toetusi kinni maksta. Või vähemalt läheb see väga kalliks. Mitmetes riikides üle 1,5% SKPst. IMF soovitab sihitud toetusi, mis aitavad 20% kõige väiksema sissetulekuga osa elanikkonnast. Siis jääb mōju 0,4% SKPst juurde. 40% väiksema sissetulekuga leibkondadele makstes 0.9% juurde.
Sisuline põhjendus on IMFil ka. Kõrgem hind soodustab eriti kõrgema sissetulekuga leibkondade puhul mittefossiilsetele lahendustele üleminekut ja energiaefektiivsust.
Üks selge sõnum on IMFi blogis veel. Energiahindade kasv mõjutab Eesti leibkondi teistest Euroopa riikidest kõvasti rohkem. Nii väikese kui suure sissetulekuga. Aga väikese sissetulekuga ilmselget kõige enam kogu Euroopas, Eesti 20% kõige väiksema sissetulekuga leibkonna elukallidus tõuseb vaid energiahindade tõttu 25%, 2x rohkem kui eesti jõukamaid.
Väga halb, peale sellist inflatsiooni ei kujuta ette kuidas saab lapsi kasvatada kahe Lidli palga eest.
Eks valus olegi kukkumine, kui eelnevalt pole sittagi ette võetud. Kui ikka monopoliseisundis riigiettevõtted ei suvatsegi alternatiivenergia investeerimisega tegeleda, ega siis asjad ei paranegi. Ärge unustage, et rohepöörde põhiline funktsioon ongi maksudega sundida inimesi ümber mõtlema ja see töötab. Kogu EL räägib inflatsioonist ja kõige rumalamad hakkavad alles debatti pidama, kuidas edasi. Eesti on nende rumalamate hulgas. Pööbel võib ju raevuda ja valida mingeid teisi parteisid, aga pööbel võiks ka seda teada, et see mängu ei muuda. Olukord on peal ja seda muudab ainult reaalsed investeeringud tulevikku.
Teenime alla keskmise is not a meme.
tundub et meil on sotsialismi tarvis!
– Eesti Panga varasemad analüüsid on näidanud Eestit ühe EL-i ebavõrdsemate sissetulekutega maana (elutingimuste ebavõrdsus võimaldab osadel kasutada efektiivsemat tehnoloogiat nagu soojustamist, soojustagastust, soojuse pumpamist ja salvestamist, aga osadel ei võimalda)
– Eesti on ka regionaalselt ebavõrdne maa (Suur-Tallinn + Tartu vs. maakohad), sealjuures regiooni nõrk areng kattub suurema kütusekuluga (maarahvas sõidab rohkem autoga) ja halvema elamufondiga (v.a. nõukogude “mäed”, need on linnas ja halvad).
– Eesti on mitte kõige suuremate sissetulekutega maa, ehk keskmise inimese rahakotist kulub suurem osa energiakandjatele.
– Eesti on külma talvega maa, ehk keskmise inimese rahakotist kulub veelgi suurem osa energiakandjatele.
– Eesti eluhoonete seas on päris palju olematu energiaklassiga (paljast betoonist) “mägesid”, ehk keskmise inimese rahakotist kulub veelgi suurem osa energiakandjatele.
– Eesti autopark on üks EL-i vanimaid (Eesti elanikul kulub sõitmisele rohkem kütust, kui Euroopa keskmisel elanikul).
– Lisaks odava idast tulnud tooraine ärakukkumine.
Tulemus: nagu oleks kummikuga kubemesse saanud, ouch. (Ja seda, et samal laiuskraadil saab normaalselt, näitab Soome. Meil on siin lihtsalt õppimise ja arenemise ruumi veidi.)
teenin alla keskmise
Kesse kurat arvas et enne iseseisva ja kaasaegse elektritootmiseta elektribörsile minna on hea mõte?
No aga millises riigis sa veel suudad 30% palgatõusu välja kaubelda lihtsalt inflatsiooniga argumenteerides? Päris palju rahvast suudab kõvasti rohkem pappi kulutada, sealt hinnatõus tulebki. See on muidugi valus kui täna olla mingil vegeteerival ametikohal kus pole lootustki palka juurde saada, ega ei olegi valikut kui ise töökohta vahetada, praegu veel on viimane võimalus enne kui järgmine masu pihta hakkab.
Varsti on metsas telk + kaasaskantav gaasipõleti odavam kulude vähendamiseks.
Vimes boot theory of economics
Some source and more details (legend) that were cut out from the screenshot
12 comments
IMF avaldas täna huvitava blogipostituse energiahinna dotatsioonidest Euroopas.
Sõnum on lihtne, Euroopa ei jõua praegu juba kehtivaid ja otsustatud lausalisi toetusi kinni maksta. Või vähemalt läheb see väga kalliks. Mitmetes riikides üle 1,5% SKPst. IMF soovitab sihitud toetusi, mis aitavad 20% kõige väiksema sissetulekuga osa elanikkonnast. Siis jääb mōju 0,4% SKPst juurde. 40% väiksema sissetulekuga leibkondadele makstes 0.9% juurde.
Sisuline põhjendus on IMFil ka. Kõrgem hind soodustab eriti kõrgema sissetulekuga leibkondade puhul mittefossiilsetele lahendustele üleminekut ja energiaefektiivsust.
Üks selge sõnum on IMFi blogis veel. Energiahindade kasv mõjutab Eesti leibkondi teistest Euroopa riikidest kõvasti rohkem. Nii väikese kui suure sissetulekuga. Aga väikese sissetulekuga ilmselget kõige enam kogu Euroopas, Eesti 20% kõige väiksema sissetulekuga leibkonna elukallidus tõuseb vaid energiahindade tõttu 25%, 2x rohkem kui eesti jõukamaid.
https://blogs.imf.org/2022/08/03/how-europe-can-protect-the-poor-from-surging-energy-prices/
Väga halb, peale sellist inflatsiooni ei kujuta ette kuidas saab lapsi kasvatada kahe Lidli palga eest.
Eks valus olegi kukkumine, kui eelnevalt pole sittagi ette võetud. Kui ikka monopoliseisundis riigiettevõtted ei suvatsegi alternatiivenergia investeerimisega tegeleda, ega siis asjad ei paranegi. Ärge unustage, et rohepöörde põhiline funktsioon ongi maksudega sundida inimesi ümber mõtlema ja see töötab. Kogu EL räägib inflatsioonist ja kõige rumalamad hakkavad alles debatti pidama, kuidas edasi. Eesti on nende rumalamate hulgas. Pööbel võib ju raevuda ja valida mingeid teisi parteisid, aga pööbel võiks ka seda teada, et see mängu ei muuda. Olukord on peal ja seda muudab ainult reaalsed investeeringud tulevikku.
Teenime alla keskmise is not a meme.
tundub et meil on sotsialismi tarvis!
– Eesti Panga varasemad analüüsid on näidanud Eestit ühe EL-i ebavõrdsemate sissetulekutega maana (elutingimuste ebavõrdsus võimaldab osadel kasutada efektiivsemat tehnoloogiat nagu soojustamist, soojustagastust, soojuse pumpamist ja salvestamist, aga osadel ei võimalda)
– Eesti on ka regionaalselt ebavõrdne maa (Suur-Tallinn + Tartu vs. maakohad), sealjuures regiooni nõrk areng kattub suurema kütusekuluga (maarahvas sõidab rohkem autoga) ja halvema elamufondiga (v.a. nõukogude “mäed”, need on linnas ja halvad).
– Eesti on mitte kõige suuremate sissetulekutega maa, ehk keskmise inimese rahakotist kulub suurem osa energiakandjatele.
– Eesti on külma talvega maa, ehk keskmise inimese rahakotist kulub veelgi suurem osa energiakandjatele.
– Eesti eluhoonete seas on päris palju olematu energiaklassiga (paljast betoonist) “mägesid”, ehk keskmise inimese rahakotist kulub veelgi suurem osa energiakandjatele.
– Eesti autopark on üks EL-i vanimaid (Eesti elanikul kulub sõitmisele rohkem kütust, kui Euroopa keskmisel elanikul).
– Lisaks odava idast tulnud tooraine ärakukkumine.
Tulemus: nagu oleks kummikuga kubemesse saanud, ouch. (Ja seda, et samal laiuskraadil saab normaalselt, näitab Soome. Meil on siin lihtsalt õppimise ja arenemise ruumi veidi.)
teenin alla keskmise
Kesse kurat arvas et enne iseseisva ja kaasaegse elektritootmiseta elektribörsile minna on hea mõte?
No aga millises riigis sa veel suudad 30% palgatõusu välja kaubelda lihtsalt inflatsiooniga argumenteerides? Päris palju rahvast suudab kõvasti rohkem pappi kulutada, sealt hinnatõus tulebki. See on muidugi valus kui täna olla mingil vegeteerival ametikohal kus pole lootustki palka juurde saada, ega ei olegi valikut kui ise töökohta vahetada, praegu veel on viimane võimalus enne kui järgmine masu pihta hakkab.
Varsti on metsas telk + kaasaskantav gaasipõleti odavam kulude vähendamiseks.
Vimes boot theory of economics
Some source and more details (legend) that were cut out from the screenshot
https://www.reddit.com/r/europe/comments/wgq6ia/cost_of_living_increase_from_energy_as_of/