Artiklis viidatud tegevuskava pole aga avalikult leitav. Haridus- ja Teadusministeeriumi kohaselt tutvustatakse kava Riigikogu kultuurikomisjonile 7. detsembril ([https://www.hm.ee/et/node/14132](https://www.hm.ee/et/node/14132)). Millal seda avalikkusele tutvustatakse on teadmata. Samuti on see L. Kersna enda sõnul kooskõlastamata oma koalitsioonipartneri Keskerakonnaga.
Kuid nagu iga tegevuskavaga on ka selle puhul paberimäärimisest olulisem selle teostus. Teostamise kava kohta annab aimu käitumine ja selle muutumine. Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas juba üle 20 aasta ning jätkuvalt on sama küsimus õhus.
Veel 2019 soovis reformierakond opositsioonis olles seaduseelnõuga eestikeelsele haridusele üle minna 3 aasta jooksul, s.t hiljemalt 2022. Nüüd, olles koalitsioonis, on eesmärgiks jõuda 2035. aastaks (s.t 14 aasta pärast) eestikeelse õppe mahuga vene üldharidus koolides 75%-ni. Kuigi artiklis on mainitud vaheastmed 40% ja 60%, siis pole kuskil mainitud nende tähtaegasid. Kuna tegevuskava pole ise leitav, siis võivad need vaheastmete saavutamine olla juba suunatud järgmistele Riigikogu koosseisudele ja ministritele. Nagu öeldakse on “homme” see imeline koht, kus on 95% inimkonna tootlikusest.
Kardan, et L. Kersna ütles prohvetlikud sõnad: “Ehkki sihte hariduse eestikeelseks muutmiseks on ka varem seatud, pole neist ühegi kava tähtaegadest kinni suudetud pidada, sest selle teemaga ei ole süsteemselt tegeletud.”
Teema mis oleks pidanud juba üheksakümnendatel lahendatud saama, hea siis kui vähemalt sellekski tärminiks tehtud saab. Eestis on täna kaks täiesti eraldi funktsioneerivat suurt kogukonda mille ühisosa on üliväike. Selle lõhe kaotamisest võidavad pikas plaanis mõlemad pooled.
Öelge juba 2135. Tundub natukenegi usutav.
Kui eelmist ettevõtmist keegi tõsiselt ei võtnud, siis miks peaks seda uut keegi tõsiselt võtma? Ma arvan, et status quo jääb ja idagrad jääd idagradiks ja Tallinn seguneb täiesti loomulikult uute põlvkondade tõttu ja mitte sellepärast, et keegi otsustas poliitikut mängida. Kui Tallinnas võtab lõimumine tuure juurde, siis tundub kõige usutavam ja efektiivsem lahendus olevat hoopis midagi sellist, kui idagradist uuemad põlvkonnad kolivad Tallinna ja puhtalt juba eesolevate Tallinlaste lõimumise tõttu tuleb idagradist tulnud lapsel hakata lõimuma puhtalt teiste surve tõttu.
Vanad kalad, kes on lootusetud, surevad nagunii ära ja eks covid süvendab seda protsessi ka mõne võrra. Seega mingi aeg ei jää muud üle, kui toimubki lihtsalt lõimumine täiesti sünni ja surma tõttu – lihtsalt elutsükkel omas kuues. Idagradi probleem ongi, et sellist ajas süvenevat lõimumist seal ei toimu, nagu on Tallinnas ja ütleks, et Tallinn oleks tunduvalt paremas seisus, kui idagradist rännak Tallinnasse oleks jäänud olemata, siis raudselt oleks Tallinna numbrid 2x paremad kui nad praegu on, aga siiski paremuse poole liigub kogu masinavärk nii või naa ja loomuliku elutsükili vastu ei saa keegi.
Surm on imeline ja loob uue maailma!
Vähemalt on lootus, et isegi kui riik jänni jääb, toimub midagi ilma riigipoolse abita edasi.
> Kommenteerides ajakirjaniku esile toodud vastasseisu Eestis, kus üks pool sooviks luua koosõppiva kooli, milles vene ja eesti lapsed õpiksid ühes klassis koos, teine pool aga kritiseerib venekeelsetest peredest pärit laste vastuvõtmist eesti koolidesse, tõi Kersna esile, et iga aastaga tõuseb muukeelsete laste osakaal eestikeelses haridussüsteemis ning praegu õpib eestikeelsetes koolides rohkem kui 5000 muukeelset last.
> “Nii, et segakool tekib juba praegu lähtuvalt lapsevanemate soovist.
…aga loodame, et järsku seekord ei jää jänni. Ida-Virumaale piisavalt palju õpetajaid leida, kes mõlemas keeles õpetada suudavad, saab olema raske ülesanne, aga korralik palk teeb imesid. Loodame siis, et see imevahend avastatakse.
5 comments
Eesti keele arengukava ise on leitav siit: [https://www.hm.ee/et/keelekava-2035](https://www.hm.ee/et/keelekava-2035)
Artiklis viidatud tegevuskava pole aga avalikult leitav. Haridus- ja Teadusministeeriumi kohaselt tutvustatakse kava Riigikogu kultuurikomisjonile 7. detsembril ([https://www.hm.ee/et/node/14132](https://www.hm.ee/et/node/14132)). Millal seda avalikkusele tutvustatakse on teadmata. Samuti on see L. Kersna enda sõnul kooskõlastamata oma koalitsioonipartneri Keskerakonnaga.
Kuid nagu iga tegevuskavaga on ka selle puhul paberimäärimisest olulisem selle teostus. Teostamise kava kohta annab aimu käitumine ja selle muutumine. Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas juba üle 20 aasta ning jätkuvalt on sama küsimus õhus.
Veel 2019 soovis reformierakond opositsioonis olles seaduseelnõuga eestikeelsele haridusele üle minna 3 aasta jooksul, s.t hiljemalt 2022. Nüüd, olles koalitsioonis, on eesmärgiks jõuda 2035. aastaks (s.t 14 aasta pärast) eestikeelse õppe mahuga vene üldharidus koolides 75%-ni. Kuigi artiklis on mainitud vaheastmed 40% ja 60%, siis pole kuskil mainitud nende tähtaegasid. Kuna tegevuskava pole ise leitav, siis võivad need vaheastmete saavutamine olla juba suunatud järgmistele Riigikogu koosseisudele ja ministritele. Nagu öeldakse on “homme” see imeline koht, kus on 95% inimkonna tootlikusest.
Kardan, et L. Kersna ütles prohvetlikud sõnad: “Ehkki sihte hariduse eestikeelseks muutmiseks on ka varem seatud, pole neist ühegi kava tähtaegadest kinni suudetud pidada, sest selle teemaga ei ole süsteemselt tegeletud.”
Teema mis oleks pidanud juba üheksakümnendatel lahendatud saama, hea siis kui vähemalt sellekski tärminiks tehtud saab. Eestis on täna kaks täiesti eraldi funktsioneerivat suurt kogukonda mille ühisosa on üliväike. Selle lõhe kaotamisest võidavad pikas plaanis mõlemad pooled.
Öelge juba 2135. Tundub natukenegi usutav.
Kui eelmist ettevõtmist keegi tõsiselt ei võtnud, siis miks peaks seda uut keegi tõsiselt võtma? Ma arvan, et status quo jääb ja idagrad jääd idagradiks ja Tallinn seguneb täiesti loomulikult uute põlvkondade tõttu ja mitte sellepärast, et keegi otsustas poliitikut mängida. Kui Tallinnas võtab lõimumine tuure juurde, siis tundub kõige usutavam ja efektiivsem lahendus olevat hoopis midagi sellist, kui idagradist uuemad põlvkonnad kolivad Tallinna ja puhtalt juba eesolevate Tallinlaste lõimumise tõttu tuleb idagradist tulnud lapsel hakata lõimuma puhtalt teiste surve tõttu.
Vanad kalad, kes on lootusetud, surevad nagunii ära ja eks covid süvendab seda protsessi ka mõne võrra. Seega mingi aeg ei jää muud üle, kui toimubki lihtsalt lõimumine täiesti sünni ja surma tõttu – lihtsalt elutsükkel omas kuues. Idagradi probleem ongi, et sellist ajas süvenevat lõimumist seal ei toimu, nagu on Tallinnas ja ütleks, et Tallinn oleks tunduvalt paremas seisus, kui idagradist rännak Tallinnasse oleks jäänud olemata, siis raudselt oleks Tallinna numbrid 2x paremad kui nad praegu on, aga siiski paremuse poole liigub kogu masinavärk nii või naa ja loomuliku elutsükili vastu ei saa keegi.
Surm on imeline ja loob uue maailma!
Vähemalt on lootus, et isegi kui riik jänni jääb, toimub midagi ilma riigipoolse abita edasi.
> Kommenteerides ajakirjaniku esile toodud vastasseisu Eestis, kus üks pool sooviks luua koosõppiva kooli, milles vene ja eesti lapsed õpiksid ühes klassis koos, teine pool aga kritiseerib venekeelsetest peredest pärit laste vastuvõtmist eesti koolidesse, tõi Kersna esile, et iga aastaga tõuseb muukeelsete laste osakaal eestikeelses haridussüsteemis ning praegu õpib eestikeelsetes koolides rohkem kui 5000 muukeelset last.
> “Nii, et segakool tekib juba praegu lähtuvalt lapsevanemate soovist.
…aga loodame, et järsku seekord ei jää jänni. Ida-Virumaale piisavalt palju õpetajaid leida, kes mõlemas keeles õpetada suudavad, saab olema raske ülesanne, aga korralik palk teeb imesid. Loodame siis, et see imevahend avastatakse.