Loodetavasti tulevad need teed ka sellistes suundades ja kohtades, et inimesed saaksid neid kasutada ka tööle-koju-poodi sõiduks.
Praegused (iseenesest väga kenad) väljaehitatud jalgrattarajad paistavad minu jaos olevat tehtud peamiselt eesmärgiga, et keskealised mehed lükras saaks seal trenni teha. Isegi autoparklad on mõnes kohas, et saaksid autoga raja äärde sõita, ja siis rattaga sõitma minna.
> Tallinn plaanib ratturitele ehitada teekonna, mis ei ristu ühistranspordiga.
Esialgu püüdku ehitada teekonnad, mis ei kulge paralleelselt ühistranspordiga.
Ristumise puhuks on inimestel silmad ja keeratav pea.
Külg külje kõrval sõitmine on ohtlikum, kuna bussijuhil ei ole silmad varre otsas, ta peab vaatama edasi ja vasakule kah, mistõttu ta ei saa ühte silma paremal taga hoida.
Oleks suht lahe, kui see reaalselt juhtub. Rohkem rattateid on mulle alati pluss.
Hommikukohvi asemel Kaarli puiesteelt alla sõita, äratab üles küll 👹
tore et linnale on kohale jõudnud, et autodega jagatud teedel ei taha peaaegu keegi sõita: ohtlik ja ebamugav. iga rattatee rajamisel peab enne mõtlema, et kas ka 5-aastasel lapsel oleks seal turvaline liigelda; kõik peavad ennast tänaval turvaliselt tundma.
kahjuks on jätkuvalt kesklinna poole sõites näha, et kuigi linna ümber on väga korralik rattainfrastruktuur, siis linnas on kogu keskkond on ehitatud just selleks, et autod võimalikult kiiresti oma sihtpunkti saaksid ning teiste liiklejate huvidega on palju vähem arvestatud.
rattaga liigeldes peab väga arvestama, et teatud teid vältida. puuduvad stabiilsed kergliiklusteed, kohati peab mööda parklaid sõitma, vahel on aga kergliiklustee nii kitsas/viletsas korras, et seal on võimatu rattaga sõita. kusjuures autoteed on naljakal kombel peaaegu alati täiesti perfektses korras.
selliste teede täiustamiseks ei ole kindlasti vaja neid täielikult ümber ehitada: tihti piisab sõidukvaliteedi oluliseks parendamiseks ka see, et aktiivselt parandada kergliiklusteid samamoodi nagu autoteid ning võtta liiga laiadelt autoteedelt ruumi kergliiklusteede jaoks (mis mitte pole ainult kergliiklejatele kasulik, vaid aitab ka autode kiirust madalamana hoida.)
muidugi peaksime küll pikas perspektiivis eriti just kesklinnas, kus kõige rohkem liiklust on, teed ümber ehitama, et teisi liiklemisviise peale auto võimalikult mugavaks teha ning et tallinnast saaks võimalikult inimsõbralik linn.
5 comments
Loodetavasti tulevad need teed ka sellistes suundades ja kohtades, et inimesed saaksid neid kasutada ka tööle-koju-poodi sõiduks.
Praegused (iseenesest väga kenad) väljaehitatud jalgrattarajad paistavad minu jaos olevat tehtud peamiselt eesmärgiga, et keskealised mehed lükras saaks seal trenni teha. Isegi autoparklad on mõnes kohas, et saaksid autoga raja äärde sõita, ja siis rattaga sõitma minna.
> Tallinn plaanib ratturitele ehitada teekonna, mis ei ristu ühistranspordiga.
Esialgu püüdku ehitada teekonnad, mis ei kulge paralleelselt ühistranspordiga.
Ristumise puhuks on inimestel silmad ja keeratav pea.
Külg külje kõrval sõitmine on ohtlikum, kuna bussijuhil ei ole silmad varre otsas, ta peab vaatama edasi ja vasakule kah, mistõttu ta ei saa ühte silma paremal taga hoida.
Oleks suht lahe, kui see reaalselt juhtub. Rohkem rattateid on mulle alati pluss.
Hommikukohvi asemel Kaarli puiesteelt alla sõita, äratab üles küll 👹
tore et linnale on kohale jõudnud, et autodega jagatud teedel ei taha peaaegu keegi sõita: ohtlik ja ebamugav. iga rattatee rajamisel peab enne mõtlema, et kas ka 5-aastasel lapsel oleks seal turvaline liigelda; kõik peavad ennast tänaval turvaliselt tundma.
kahjuks on jätkuvalt kesklinna poole sõites näha, et kuigi linna ümber on väga korralik rattainfrastruktuur, siis linnas on kogu keskkond on ehitatud just selleks, et autod võimalikult kiiresti oma sihtpunkti saaksid ning teiste liiklejate huvidega on palju vähem arvestatud.
rattaga liigeldes peab väga arvestama, et teatud teid vältida. puuduvad stabiilsed kergliiklusteed, kohati peab mööda parklaid sõitma, vahel on aga kergliiklustee nii kitsas/viletsas korras, et seal on võimatu rattaga sõita. kusjuures autoteed on naljakal kombel peaaegu alati täiesti perfektses korras.
selliste teede täiustamiseks ei ole kindlasti vaja neid täielikult ümber ehitada: tihti piisab sõidukvaliteedi oluliseks parendamiseks ka see, et aktiivselt parandada kergliiklusteid samamoodi nagu autoteid ning võtta liiga laiadelt autoteedelt ruumi kergliiklusteede jaoks (mis mitte pole ainult kergliiklejatele kasulik, vaid aitab ka autode kiirust madalamana hoida.)
muidugi peaksime küll pikas perspektiivis eriti just kesklinnas, kus kõige rohkem liiklust on, teed ümber ehitama, et teisi liiklemisviise peale auto võimalikult mugavaks teha ning et tallinnast saaks võimalikult inimsõbralik linn.