Transpordiameti plaan tooks maanteede äärde keskmise kiiruse automaatkontrolli

20 comments

1. Eeldaks, et ideaalses maailmas tehtud antakse pildile eluiga – umbes nii kaua kuni kuluks seadusest kinni pidaval isikult värgmise kaamerani jõudmiseks – kui sellise numbrimärgiga masinat kuskilt teises kaamerast läbi ei sõida siis laseks masin pildi õhku..

   Aga siis tulevad mängu kõik need “aga mis siis kui masin numbrimärki välja ei loe?” ja muud teemad ja siis hakkab mingi õigustamine pihta miks ikka peaks neid pilte ikka pikemalt hoidma

2. Sõiduki pildistamine ise ei ole mingi privaatsuse teema ju. Jah, juhi nägu jääb ka justkui pildile aga neid andmeid ei viida ilma põhjuseta isegi praegu kokku.

3. Huvitav kas see süsteem näeb jälle vaid autosid või hakatakse ometi lõpuks kontrollima mida “MäRkA MiNd” mootorratturid kah liikluses teevad.

4. Kui see tähendab, et sellel teelõigul hakkavad ajudoonorid sõitma 80ga IGAKSJUHUKS, nagu hetkel kiiruskaamerate juures…. I’m gonna lose my shit

5. Üks asi, mis nende lihtsamate kaamerate juures positiivne on, on see, et kui satud mingi “mInA ei SõIDa kUNaGi üLe 75” tüübi taha, kes nõksutab oma parsaga sul 60-80 vahemikus ees ja temast mööda sõites lisab gaasi, siis praegu saab neist üsna probleemivabalt mööda sõita, kui sa just kolonnis pole. Kindlasti mõni leiab teisiti, aga minu silmis on möödasõit seda ohutum, mida vähem ta kestab. Hea näide sellest on praegu Tartu maanteel 2+1 peal, kui on tekkinud pikk kolonn, mida veab veoauto, mis sõidab spidoka järgi 70-85 km/h. Nüüd kui selle taga on vahetult veoauto, mis sõidab gepsu järgi 90, siis ta hakkab seal 2+1 peal mööda litsuma, samal ajal leiab esimene ka gaasipedaali üles ja terve ülejäänud rivi autosid saab vaadata, kuidas üks tigu teisest mööda venib, kuni teelõik läbi saab. Kui nüüd seesama taktika kandub ka pikematele lõikudele, siis saab vaatepilt üsna huvitav olema.

   Isiklikult sõidan hea meelega eessõitja järel, kui ta sõidab kasvõi gepsu järgi 85 km/h, või gepsu järgi 95 km/h – aga STABIILSELT. Need faking jõnksutajad ongi minu silmis need, kes kõige rohkem närve söövad. Enne kaamerat igaks juhuks 65 peale, 110 lõigu peal tallatakse nii nagu torust tuleb, et teised jumala eest mööda ei saaks. Ja siis jõnksutab terve kolonn. Kui üritad seal pikivahet hoida, et endale stabiilsemat sõitu tagada, tõmbab mingi tont tagant augu täis, sest “ruumi ju on”.

6. Tahaks näha seda nalja, et kui kaua need asjad ellu jäävad kuni mõni eeskujulik kodanik need sodiks peksab.

   Need pole eriti populaarsed eesti retakate seas.

7. Kui palju juhtub õnnetusi kiiruse pärast vs kui palju purjus autojuhtide pärast? Või nutitelefonide pärast? Kui kiirus on suurim mure siis küsiks et kui palju tõsiseid õnnetusi on juhtunud 2+2 maanteedel? Miskipärast ennustan et just nendele lõikudele plaanitakse taolised mõõtevahendid paigaldada. Sellisel juhul pigem tundub see eelarvesse lisasissetuleku loomisena kui actually midagi ohutumaks tegemisena.

8. Põnev on kohata neid privaatsus advokaate internetis kus nad suure tõenäosusega istuvad läbi telefoni, mis niigi kogu privaatsuse ära kaotab. Neid üksikuid, kes päriselt teevad kõik endast oleneva, et oma privaatsust säilitada kuna see neile tõesti oluline on, on üsna vähe. Ja nende elu on kole ebamugav.

   Nende kaameratega on ju sama olukord. Ka praegu ei tea sa, kas need kaamerad teevad kõigist pilti/videot või ainult kiiruse ületajatest? Sest puht kiiruse ületaja tabamiseks peab nagunii koguaeg sensor sees olema ja masin aktiivselt kaadreid töötlema.

   Praegu kehtib lihtsalt uskumus, et neid kaadreid ei hoiustata kui X olukord ei ole toimunud.

   Ning igasugu jälitamise aspektis on üleüldiselt kaameraid peaaegu igas asulas nii palju, et kusagil jääb nagunii pildile. Telefonide jälitamine on nagunii kordades kergem kui video järgi autode jälitamine. Ning uuematel autodel on kohustuslik SIM kaart sees nagunii, mis koguaeg telefoni mastidega suhtleb ja seeläbi mille asukoht (ja ka kiirus tegelikkuses, või selle ligikaudne väärtus) kindlaks tehtav.

   ​

   Peamine mure mis selliste lõikudega tekib on autojuhtidega, kes püsikiirushoidjat ei kasuta või ei ole piisavalt haritud selles osas kui suur on nende spidomeetri ja kaamerate eksimusmäär.

   Kui teavad, et 90 alas võib spidoka järgi 95-ga sõita ilma, et kaamerad trahvi teeks, siis panevad püsika sellele kiirusele peale ja üldine liiklus muutub rahulikumaks.

   Kui aga kardavad väga trahvi saada, siis sõidavad spidoka järgi 80-ga ja tekitavad rohkem möödasõite kui praegu.

   ​

   Arvestades, et üha rohkematel autodel on püsikiirushoidjad peal ning nutitelefonidega GPS kiirus enese ja auto kontrolliks kergesti kättesaadav, siis loodaks pigem esimest tulemust.

9. Mind huvitab et vot miks just selle peale raha raisata ja et kui palju transpordiameti tasku läheb ja kui palju tglt neid ehitatakse?

10. Need keskmise kiiruse mõõtmise süsteemid ongi välismaal ainult 2+2 lõigul, kahe ristmiku vahel kust peale, ega maha ei saa keerata, sest nii välditakse inimeste liikumise jälgimist.
    Trahvi korral on tulemus sama nagu tavalise kaameraga “sõiduk liikus tee lõigul” sellise” kiirusega. Ja kui teade koju tuleb siis ei ole teda kus-kuhu sõiduk sõitis.

    Kindlasti ei tule nii, et Irus on üks kaamera ja teine Haljalas ja siis seda vahet mõõdetakse.

11. Nu kui on miskim pikem lõik siis saab hakata pissi ja kaupluse pause tegema.

    ​

    10m pausi? Ok saan järgmise lõigu 250km/h sõita.

12. Praegugi pildistatakse kõiki sõidukeid linnaliikluses. Kuidas sa arvad, et neid autosid kinni peetakse, mille omanikul/kasutajal juhtimisõigus süsteemi järgi puudub. Edit: filmivad ja OCRivad siis politseiautod.

13. Tra see on meil mingi probleem #581. Ma keelaks ära oma maksude raiskamise sinna, kui saaks

14. minu kogemused keskmise kiiruse kontrollkaameratega on see (Leedus on, kui Poola poolt tulles), et see oli üks kõige närvilisem lõik üldse. jah, kui oleks tee tühi ja rahulikult saaks püsikas sees kulgeda, oleks ju kõik gucci, aga ei. satub ette aeglsem veoauto, siis hakkad rehkendama, et hmm, sai nüüd sõita kilomeeter 75-ga, et palju nüüd maad võin 100+ kimada. 80-85-kast (ehk tüüpiline veokas sellel trassil) mööda sõita nagu ka ei saa, 90-ga sellest mööda ei saa, jääb teest puudu, samas üle justkui ei tohiks panna ja kui panna, siis peab hakkama jälle mõistus kalkukeerima, et palju ja millega millise jupi võib sõita.

    ehk siis, väga loll idee. tõsiselt loll.

    pigem panustage teede ohutusele, tehkme möödasõidu taskuid või lisaradu kohtadesse, kus on kas nii küngaste või kurvide tõttu lühem nähtavus), laiendage teid, tehke maanteeääred laiemaks (parem nähtavus).

    Ma pole küll igapäeva maanteeneelaja, aga oma kogemused näitavad küll, et näiteks neljarealisel teel ei ole üldse mingit rapsimist, enamik sõidab püsikaga rahulikult omas taktis, ei sega ei veokas ega ka seniil vana ladaga. üksik pedaalinahaal leidub ikka, aga temalegi jääb ruumi. ei näe vajadustki säärastel teedel suurt kontrollida midagi. põõsaföön ka ei aita, sest see info on wazes hopsti mõne minutiga olemas ja kui üldse keegi seda vaatab, siis see pedaalinahaal on esimene, kellel waze taustal käib. ainsaks relvaks selliste vastu on sõitvad eravärvides politseiautod.

    kusjuures, pakun, et kui teha vahelduvalt 1-2km kaupa kolmerealist, siis on sarnane olukord ka kolmerealisena. kilomeetrike kannatab ikka ära jokutise või veoka taga olla ja ei pea lolli mängima ning ka “vähem julge” saab ilusti aeglasest mööda, ilma, et spido pöördesse ajada.

15. Ei tea, kas siis need keenjused, kes kiiruskaamera lähenedes alandavad kiiruse 75-80 peale, ei saagi enam kunagi kiiremini sõita?

    Aga tõsiselt rääkides – lõpuks ometi, äkki ohjeldab veidikengi neid tüüpe, kellel alati kuhugi kiire ja kelle auto ei sõidagi aeglasemalt kui 110 km/h. (Loomulikult välja arvatud kiiruskaamera läheduses, siis ta sõidab 75mh/h)

16. Mdea. Kuidas see saab üldse probleem olla? Fun idea – ära ületa kiirust stabiilselt siis ei pea põdema. Iga kord kui hakkab hala mingi kiiruse mõõtmise teemal olen ma nagu puuga pähe saanud, et kuidas see üldse issue on. Linnas ei näinud märki, et tuleb kaamera – tra, ära ületa siis kiirust. Ja kui ületad, siis ole mees ja maksa. Mis valu on Tallinn-Tartu paugutada? Kui ees sõitev auto kettasse ajab, siis tõmba bussitaskusse, hinga 5 minutit värkset õhku ja sõida edasi.

17. Pane moderne AI sinna külge – see tuvastab unikaalse auto ära, paneb parameetrid paika – teises otsas tuvastab uuesti.
    Ei pea pilte alles hoidma.
    Värv, mudel, suurus, rooste, pori, numbrimärk, kleepsud vms.

18. Pole vaja muretseda, vähemalt transiitteede puhul. Pärnu-Tallinn lõigul tuleb nt keskmiseks kiiruseks igaljuhul max 95, isegi kui osadel sektsioonidel panna 150+ ja kõigist mööda sõita. Liiklust on lihtsalt liiga palju, et mõistliku tempoga läbi saada.
    Kui sellest ei peaks piisama, siis natuke “tuunida” omale nö pöörleva/peituva numbrimärgi, mida saab rakendada parajasti nende kaamerate juures.

19. Privaatsusteema saab lahendada üsna lihtsalt ära. Kui asjaga tegeleb riik ja tegemist on demokraatliku riigiga, mis austab õigusriiki, siis praktika näitab, et selline süsteem ei kujuta inimestele ohtu. Ohtu kujutavad diktaatorlikud riigikorrad ja eraettevõtted. Esimesed unistavad jälgimisühiskonnast ja teised ei löö risti ette ühegi hämara äriskeemi ees.

    Demokraatlik õigusriik pigem kipub korjama tohutu hulga andmeid, mille puhul teoreetiliselt saaks kõvasti nuhkida aga reaalsuses vedelevad tohutud hulgad andmeid täiesti kasutult ja pigem võiks raha mõttetus raiskamises süüdistada mitte privaatsuse rikkumises.

    ​

    Suhteliselt jabur see, et riik saab teada mis teid mööda sõidad on probleem. Aga see, et Google või Apple reaalselt teab, kus töötad, kes on su sõbrad jne ei ole probleem. Pank teab palju palka saad ja kust asju ostad.

    Riik saab teada, et kasiinosõltlane sõidab seal, et teeme talle sinna kasiino või? Paraku Google seda teeks ehk pommitaks kasiinosõltlast kasiino reklaamidega.

20. I’m perfectly fine with this