No see et sa saad trahvi kui kiirust ületad olles ise tavaline pereema või -isa.
Näiteks, et rahulikult võin 200-ga raiuda ja keskmise tasakaalustamiseks ala keskel suitsupausi teha. Aga mida kihutajad halavad ma ei tea, isegi normaalne inimene ei peaks ilma Wazeta kunagi sõitma, kihutaja peab päris loll olema, kui seda teeb.
Ma olin alguses selle kaamera suhtes skeptiline just seepärast, et pildistatakse üles kõik autod, aga lugedes Iirimaa ja UK kogemusi ([LINK](https://www.theaa.ie/blog/new-average-speed-cameras/)), siis tundub see asjalik samm, mis vähendab kiiruseületamisest tingitud raskete liiklusõnnetuste (ja selles hukkunute) arvu.
> “Mina arvan, et iga juurde lisatud kaamera ja iga täiendav jälgimisvõimalus on tegelikult samm vales suunas, ma arvan, et see võib olla tõus raha kogumise vahend riigile, aga ma arvan see ei ole Eesti riigi parimates huvides neid kaameraid igale poole paigaldada. Teiselt poolt siin anname siis riigile teada, kellega ja kuhu ma sõitsin. Minu arvates ei ole riigil vaja teada, kellega ma kuhu sõidan. See on liigne informatsioon ja põhimõtteliselt kujuneb see selliste tavaliste pereisade-emade trahvimiseks,” arutles Ginter.
Ahh?? Ta nagu saaks infarkti samal ajal kui arvamust üritab avaldada.
See, et kõiki peab kogu aeg pildistama – nõuab natuke infoturbele mõtlemist – ka turbele politsei liigse agaruse ja uudishimu eest.
Keskmise kiiruse kaamerate süsteemi kõige suurem miinus on selle hind. Küsimus on pigem selles, mis plussid tal on. See on koht, kus põhjendajad hätta jäävad, kuna “aga muidu jääb kurjus karistamattta!” päris argumendina ei päde.
Mu lemmikhala oli siis kui Volvo teatas, et piirab maxkiiruse autodel 180 km/h peale – oi kus siis Eesti x5 põhjagaasitajad kukkusid huilgama, kuidas nemad enam üldse sõita ei saa.
Asjast – kui sa kulged 93ga (või +3 iga piirkiirus), siis sul pole vahet, kuidas sinu kiirust mõõdetakse.
Üldiselt Ginteriga päri, et ei tasu piirangutega hulluks minna. Mingid vabadused võiks jääda ikkagi. Avalikus ruumis juriidilisi ja sotsiaalseid norme kohati keeratakse peale liialt kiiresti.
Asi on selles, et tihti on kiiruspiirangud jaburad ja mõttetud.
Tartu ja Pärnu mntl on pandud püsikaamerad küll õigetesse kohtadesse, kus oli varem palju õnnetusi, see oli õige.
Hetkel siiski kasutatakse mobiilseid kiiruskaameraid lihtsalt trahviraha kogumiseks, mingit muud asjalikku mõju neil pole. Olen saanud paar korda trahvi Tondil K-Rauta ees, kuna seal on ilus lai suur tee.. siis miks peaks seal tiksuma 50-ga? Tuled mööda Tammsaaret ja kogu liiklus paneb 60-ga või rohkem, ametnikel hea koht kus tulla kisama “öäääöää, vaadake kui halb ja ohtlik liiklus on, päevas x tuhat kiirusületajat!!”, kui samas on see koht valitud spetsiaalselt sedasi, et seal püüda tondi ristmiku tagant tulevaid kiirendajaid.
Üks päev tehti ka järvevana tunnelites mingeid hooldustöid, sõitsin sealt õhtul mööda ja teel olid alles jäetud 50 märgid, kuigi mitte mingeid töid ei toimunud, muidugi oli seal veel üleval kiiruskaamera, et trahve koguda ja statistikat üles ajada.
Pangu terve Tallinn neid täis, bemmiossidel oleks vesi ahjus.
Oleneb, kui pikalt lõigult kiirust mõõdetakse. Peab olema piisavalt pikk, et oleks võimalik 84 km/h sõitvast autost mööda sõita ilma trahvi saamata.
Siin ühes teises samateemalises lõimes toodi välja, et need tolgused, kes praegu kiiruskaamera ees igaks juhuks 80-ni pidurdavad, sõidavad siis kogu tee igaks juhuks 80-ga teistel jalus.
Ainuke miinus on see et jumalad muudavad marsruuti et teist kaamerat vältida, ehk siis eoorias võivad hakata kumama seal kus kohe kindlasti ei tohiks nt elamukvaralud, kõrvalteed jne jne
Ehk need kaamerad tuleks panna teele kus alternatiivne marsruut puudub nt kilomeetrise vahega. Siis oleks ehk kasu ka.
Omalgi on tuttavaid, kellele tahaks kannaga näkku anda, sest nad ei suuda trt-tln maanteel vähem, kui 180ga sõita. Kiiruse ületamist ja üldiselt auto väärkasutamise kontrollomist-karistamist peaks palju rangemaks tegema. Ei mõista, miks eestlased sellised lohhid on, et ei saa aru, kui ohtlikud on nende mitme tonnised plekk-kirstud. Tarbeesemed, mitte lõbustusvahedid.
See asi kukub läbi, kuna ei ole võimalik igale egress ja ingress punktile fikseerijat panna. Küll leitakse Waze abil mõni külatee kus seda peal ei ole ja siis hakatakse mööda seda saalima.
14 comments
No see et sa saad trahvi kui kiirust ületad olles ise tavaline pereema või -isa.
Näiteks, et rahulikult võin 200-ga raiuda ja keskmise tasakaalustamiseks ala keskel suitsupausi teha. Aga mida kihutajad halavad ma ei tea, isegi normaalne inimene ei peaks ilma Wazeta kunagi sõitma, kihutaja peab päris loll olema, kui seda teeb.
Ma olin alguses selle kaamera suhtes skeptiline just seepärast, et pildistatakse üles kõik autod, aga lugedes Iirimaa ja UK kogemusi ([LINK](https://www.theaa.ie/blog/new-average-speed-cameras/)), siis tundub see asjalik samm, mis vähendab kiiruseületamisest tingitud raskete liiklusõnnetuste (ja selles hukkunute) arvu.
> “Mina arvan, et iga juurde lisatud kaamera ja iga täiendav jälgimisvõimalus on tegelikult samm vales suunas, ma arvan, et see võib olla tõus raha kogumise vahend riigile, aga ma arvan see ei ole Eesti riigi parimates huvides neid kaameraid igale poole paigaldada. Teiselt poolt siin anname siis riigile teada, kellega ja kuhu ma sõitsin. Minu arvates ei ole riigil vaja teada, kellega ma kuhu sõidan. See on liigne informatsioon ja põhimõtteliselt kujuneb see selliste tavaliste pereisade-emade trahvimiseks,” arutles Ginter.
Ahh?? Ta nagu saaks infarkti samal ajal kui arvamust üritab avaldada.
See, et kõiki peab kogu aeg pildistama – nõuab natuke infoturbele mõtlemist – ka turbele politsei liigse agaruse ja uudishimu eest.
Keskmise kiiruse kaamerate süsteemi kõige suurem miinus on selle hind. Küsimus on pigem selles, mis plussid tal on. See on koht, kus põhjendajad hätta jäävad, kuna “aga muidu jääb kurjus karistamattta!” päris argumendina ei päde.
Näiteks hiljutine uudis, et [mobiilsed kiiruskaamerad purustavad trahvimise rekordeid.](https://forte.delfi.ee/artikkel/120052314/politseil-osavus-mobiilsete-kiiruskaamerate-peitmisel-kasvab-purustuvad-uha-uued-trahvirekordid) See ei ole hea uudis. See tähendab, et kiirust ületatakse rohkem. Liiklus on ohtlikum. Analoogne on rõõmustada, et rahvas joob rohkem, kuna siis laekub rohkem alkoholiaktsiisi.
Mu lemmikhala oli siis kui Volvo teatas, et piirab maxkiiruse autodel 180 km/h peale – oi kus siis Eesti x5 põhjagaasitajad kukkusid huilgama, kuidas nemad enam üldse sõita ei saa.
Asjast – kui sa kulged 93ga (või +3 iga piirkiirus), siis sul pole vahet, kuidas sinu kiirust mõõdetakse.
Üldiselt Ginteriga päri, et ei tasu piirangutega hulluks minna. Mingid vabadused võiks jääda ikkagi. Avalikus ruumis juriidilisi ja sotsiaalseid norme kohati keeratakse peale liialt kiiresti.
Asi on selles, et tihti on kiiruspiirangud jaburad ja mõttetud.
Tartu ja Pärnu mntl on pandud püsikaamerad küll õigetesse kohtadesse, kus oli varem palju õnnetusi, see oli õige.
Hetkel siiski kasutatakse mobiilseid kiiruskaameraid lihtsalt trahviraha kogumiseks, mingit muud asjalikku mõju neil pole. Olen saanud paar korda trahvi Tondil K-Rauta ees, kuna seal on ilus lai suur tee.. siis miks peaks seal tiksuma 50-ga? Tuled mööda Tammsaaret ja kogu liiklus paneb 60-ga või rohkem, ametnikel hea koht kus tulla kisama “öäääöää, vaadake kui halb ja ohtlik liiklus on, päevas x tuhat kiirusületajat!!”, kui samas on see koht valitud spetsiaalselt sedasi, et seal püüda tondi ristmiku tagant tulevaid kiirendajaid.
Üks päev tehti ka järvevana tunnelites mingeid hooldustöid, sõitsin sealt õhtul mööda ja teel olid alles jäetud 50 märgid, kuigi mitte mingeid töid ei toimunud, muidugi oli seal veel üleval kiiruskaamera, et trahve koguda ja statistikat üles ajada.
Pangu terve Tallinn neid täis, bemmiossidel oleks vesi ahjus.
Oleneb, kui pikalt lõigult kiirust mõõdetakse. Peab olema piisavalt pikk, et oleks võimalik 84 km/h sõitvast autost mööda sõita ilma trahvi saamata.
Siin ühes teises samateemalises lõimes toodi välja, et need tolgused, kes praegu kiiruskaamera ees igaks juhuks 80-ni pidurdavad, sõidavad siis kogu tee igaks juhuks 80-ga teistel jalus.
Ainuke miinus on see et jumalad muudavad marsruuti et teist kaamerat vältida, ehk siis eoorias võivad hakata kumama seal kus kohe kindlasti ei tohiks nt elamukvaralud, kõrvalteed jne jne
Ehk need kaamerad tuleks panna teele kus alternatiivne marsruut puudub nt kilomeetrise vahega. Siis oleks ehk kasu ka.
Omalgi on tuttavaid, kellele tahaks kannaga näkku anda, sest nad ei suuda trt-tln maanteel vähem, kui 180ga sõita. Kiiruse ületamist ja üldiselt auto väärkasutamise kontrollomist-karistamist peaks palju rangemaks tegema. Ei mõista, miks eestlased sellised lohhid on, et ei saa aru, kui ohtlikud on nende mitme tonnised plekk-kirstud. Tarbeesemed, mitte lõbustusvahedid.
See asi kukub läbi, kuna ei ole võimalik igale egress ja ingress punktile fikseerijat panna. Küll leitakse Waze abil mõni külatee kus seda peal ei ole ja siis hakatakse mööda seda saalima.