Odavam on juba usb thermal riided, tallad ja tekid osta – väga mõnus, ja lisaks saab ka temp timmida 25-55C 🙂
Kasumit teenitakse nii. Muud ei midagi
See on veel ilma käibemaksuta. Ehk siis 1200 €/MWh
Diiselgenekad käima ja võrku elektrit müüma 🤑
Kiire google ütleb et “A general rule of thumb is that a diesel generator will use 0.4 L of diesel per kWh produced. “.. Kui genekas olemas, siis tasuks ära küll.
PS Neil kellel päikesejaama liitumine saaks ju kenasti sinna diiselgeneka külge ühendada. Diskreetselt muidugi.. minu väga algeline kalkulatsioon ütleb, et umbes 50% tootlust on garanteeritud..
Konkreetselt takistus on Rootsist ida pool. Ehk Soome, Eesti, Läti ja Leedu istume praegu kõige kallimas tsoonis. Rootsil on ülekandevõimsused nii Soome kui Leeduga, ehk seal rohkem lihtsalt ei mahu. Lisaks Leedul Poolaga ning Soomel ja Leedul Venemaaga. Ei tea mis täpselt asi on.
Küll aga võtsin tänase (mitte homse) pakkumiskõvera lahti Nordpoolist ja üsna konkreetselt karjub vastu see, et alates hinnast 150 €/MWh+ sisuliselt ei ole pakkumisi peale tulemas. Täna kell 00:00 pakkumiskõveras 150 €/MWh hinnaga on Nordpoolis valmis pakkuma kokku 49 576 MW-i. Hinnaga 3000 (süsteemi tehniline maksimumhind) 51 318 MW. Ehk 150->3000 vahemikus on kogu põhjamaades juurde valmis tulema ainult 1 942 MW-i ehk 3,8%. Pakkumiskõver läheb lihtsalt lapikuks 150 euro juurest. Ehk siis marginaalne suurenemine tarbimises põhjustab tohutu hüppe hinnas.
Ei tea jah, mis pakkumine siis uueks kindlaks paketiks tehakse kui praegune läbi saab kevadel…
Miks põlevkivi rohkem ei põletata ja seda ikka veel maksustatakse kvootidega?
Mul kui suhteliselt suurel elektritarbijal (talveperioodil 2000+ kWh kuus) tekib küsimus, et kas kuskil nagu mingi piir ka on või? Või ongi reaalsus see, et kui kWh hind on 800 000 EUR, siis on mul kaks valikut, kas elekter välja või lihtsalt ära maksta? Ulme ju, mis toimub.
Kell kuus tousevad inimesel Toole ja hakkavad veet keetma, Kell 7 tousevad koik ja hakkavad oma hommikul sooki tegema see kasutab palju energiat. Parast Seda on meil louna ja ohtu soogi spikes.
>Börsihind kujuneb kõigi turuosaliste pakutavate võimsuste pealt ning hinda dikteerib see, kes viimasena oma reserve nõudluse katmiseks käivitab.
>”Me ei ole saar, hind ei sõltu sellest, kui kallilt jaamad meil elektrit toodavad. Isegi kui meil oleks oleks poole rohkem tootmist, siis hind ikka alla ei tuleks, sest see elekter liigub mujale. Meie ei tekita hinda. Küsimus on, millise hinnaga on viimased [võrku lisandunud tootjad] nõus oma reservid käivitama,” selgitas Luts.
Fikseeritud hinnaga pakett ja pole mingit probleemi 🙂
Tahetakse välja suretada need, kes teenivad alla keskmise.
Aga homme ilmselt päris mõistlik minna kohvikusse tööle ja olla veidi sotsiaalne vahelduseks kodukontorile.
Ma võin proovida seletada.
See tähendab, et elekter on homme kallis.
Ju mingi elektrijaam on aru saanud, et ilma temata ei ole turul piisavalt elektrit ja siis ta saab küsida hinda, mida ise soovib. Praegune olukord on lihtsalt selline “perfect storm”. Ilm on külm, taastuvenergia tootmist ei ole, paljud elektrijaamad remondis, gaasi ja co2 hind kõrge. Siis saabki mingi jaam, mis on mitu aastat seisnud nüüd öelda, et 1000€/MWh ja ma panen ennast tööle.
Aeg akupaneele kasutama hakata (nagu Tesla powerwall) mis laevad end täis kõige odavama börsihinna juures ja kasutavad enda voolu kõige kallima hinna juures.
Mingi teema oli sellega, et Hiina loobus Austraalia kivisöest. Peaks täpsemalt lugema, keegi on kindlasti analüüse teinud tootmise ja ressursside ümberjaotumise osas. Sakslased panid ka oma tuumajaamad kinni.
Käi perse keskerakond
Kui ma ei oleks akupanga, päikeseenergia ja ahikütte peal, oleks mu kommentaar selle tunni kohta *väga ebatsensuurne*.
Toimub… turumajandus või vähemalt mingi turumajandust meenutav porno. Ühed ei suuda rohkem toota, teised peavad tarbima, ilmaennustus tuleb alati üllatusena… kommunikatsioon lonkab, osa hinnastamisest põhineb oletusel, et mida tarbijad teevad… elektrivõrgus peab säilima kvaliteetne elekter, brownout’i ei saa lubada…
…pikaajaline lahendus on rohkem tootmisvõimsust ja paindlikum (olukorrale reageeriv) tarbimine. Lühiajalised alternatiivid olukorrast üle saamiseks on:
– piirata turu vabadust (kehtestada hinnale ülempiir)
– piirata elektrienergia tarbimist (lülitada välja vähem vajalikud võimsused)
Mida me praegu kogeme, on üldjoontes sama, mis Hiinas juba sügisel toimus.
Nemad reageerisid nii, et mõnes vabrikus käidi 3 päeva nädalas tööl, ning mõni elurajoon lülitati ette teatamata pauh välja. Seda viimast meil ilmselt ei tehta, aga esimest võib küll juhtuda – selle nimi on “külmapühad”.
Minu õppetund praegusest olukorrast on, et vaba turg ei toimi elektrikaubanduses piisavalt hästi. Seni kuni inimesed õpivad turgu paremini tegema, tuleb kehtestada piirhinnad. Ravimitel on piirhinnad ja keegi ei pea seda ebaloomulikuks. Defitsiidist tulenev hinnatõus on loomulik teatud piirini, mil tõusev hind enam tootmist juurde ei too. Sellest alates on hinnatõus ebaloomulik.
19 comments
Odavam on juba usb thermal riided, tallad ja tekid osta – väga mõnus, ja lisaks saab ka temp timmida 25-55C 🙂
Kasumit teenitakse nii. Muud ei midagi
See on veel ilma käibemaksuta. Ehk siis 1200 €/MWh
Diiselgenekad käima ja võrku elektrit müüma 🤑
Kiire google ütleb et “A general rule of thumb is that a diesel generator will use 0.4 L of diesel per kWh produced. “.. Kui genekas olemas, siis tasuks ära küll.
PS Neil kellel päikesejaama liitumine saaks ju kenasti sinna diiselgeneka külge ühendada. Diskreetselt muidugi.. minu väga algeline kalkulatsioon ütleb, et umbes 50% tootlust on garanteeritud..
Konkreetselt takistus on Rootsist ida pool. Ehk Soome, Eesti, Läti ja Leedu istume praegu kõige kallimas tsoonis. Rootsil on ülekandevõimsused nii Soome kui Leeduga, ehk seal rohkem lihtsalt ei mahu. Lisaks Leedul Poolaga ning Soomel ja Leedul Venemaaga. Ei tea mis täpselt asi on.
Küll aga võtsin tänase (mitte homse) pakkumiskõvera lahti Nordpoolist ja üsna konkreetselt karjub vastu see, et alates hinnast 150 €/MWh+ sisuliselt ei ole pakkumisi peale tulemas. Täna kell 00:00 pakkumiskõveras 150 €/MWh hinnaga on Nordpoolis valmis pakkuma kokku 49 576 MW-i. Hinnaga 3000 (süsteemi tehniline maksimumhind) 51 318 MW. Ehk 150->3000 vahemikus on kogu põhjamaades juurde valmis tulema ainult 1 942 MW-i ehk 3,8%. Pakkumiskõver läheb lihtsalt lapikuks 150 euro juurest. Ehk siis marginaalne suurenemine tarbimises põhjustab tohutu hüppe hinnas.
Ei tea jah, mis pakkumine siis uueks kindlaks paketiks tehakse kui praegune läbi saab kevadel…
Miks põlevkivi rohkem ei põletata ja seda ikka veel maksustatakse kvootidega?
Mul kui suhteliselt suurel elektritarbijal (talveperioodil 2000+ kWh kuus) tekib küsimus, et kas kuskil nagu mingi piir ka on või? Või ongi reaalsus see, et kui kWh hind on 800 000 EUR, siis on mul kaks valikut, kas elekter välja või lihtsalt ära maksta? Ulme ju, mis toimub.
Kell kuus tousevad inimesel Toole ja hakkavad veet keetma, Kell 7 tousevad koik ja hakkavad oma hommikul sooki tegema see kasutab palju energiat. Parast Seda on meil louna ja ohtu soogi spikes.
Hea kokkuvõte https://www.err.ee/1608427121/narva-elektrijaamad-huugavad-taisvoimsusel-ent-see-tipuhinda-ei-kujunda
Lühidalt: Nõudlus on suur ja pakkumine väike
>Börsihind kujuneb kõigi turuosaliste pakutavate võimsuste pealt ning hinda dikteerib see, kes viimasena oma reserve nõudluse katmiseks käivitab.
>”Me ei ole saar, hind ei sõltu sellest, kui kallilt jaamad meil elektrit toodavad. Isegi kui meil oleks oleks poole rohkem tootmist, siis hind ikka alla ei tuleks, sest see elekter liigub mujale. Meie ei tekita hinda. Küsimus on, millise hinnaga on viimased [võrku lisandunud tootjad] nõus oma reservid käivitama,” selgitas Luts.
Fikseeritud hinnaga pakett ja pole mingit probleemi 🙂
Tahetakse välja suretada need, kes teenivad alla keskmise.
Aga homme ilmselt päris mõistlik minna kohvikusse tööle ja olla veidi sotsiaalne vahelduseks kodukontorile.
Ma võin proovida seletada.
See tähendab, et elekter on homme kallis.
Ju mingi elektrijaam on aru saanud, et ilma temata ei ole turul piisavalt elektrit ja siis ta saab küsida hinda, mida ise soovib. Praegune olukord on lihtsalt selline “perfect storm”. Ilm on külm, taastuvenergia tootmist ei ole, paljud elektrijaamad remondis, gaasi ja co2 hind kõrge. Siis saabki mingi jaam, mis on mitu aastat seisnud nüüd öelda, et 1000€/MWh ja ma panen ennast tööle.
Aeg akupaneele kasutama hakata (nagu Tesla powerwall) mis laevad end täis kõige odavama börsihinna juures ja kasutavad enda voolu kõige kallima hinna juures.
Mingi teema oli sellega, et Hiina loobus Austraalia kivisöest. Peaks täpsemalt lugema, keegi on kindlasti analüüse teinud tootmise ja ressursside ümberjaotumise osas. Sakslased panid ka oma tuumajaamad kinni.
Käi perse keskerakond
Kui ma ei oleks akupanga, päikeseenergia ja ahikütte peal, oleks mu kommentaar selle tunni kohta *väga ebatsensuurne*.
Toimub… turumajandus või vähemalt mingi turumajandust meenutav porno. Ühed ei suuda rohkem toota, teised peavad tarbima, ilmaennustus tuleb alati üllatusena… kommunikatsioon lonkab, osa hinnastamisest põhineb oletusel, et mida tarbijad teevad… elektrivõrgus peab säilima kvaliteetne elekter, brownout’i ei saa lubada…
…pikaajaline lahendus on rohkem tootmisvõimsust ja paindlikum (olukorrale reageeriv) tarbimine. Lühiajalised alternatiivid olukorrast üle saamiseks on:
– piirata turu vabadust (kehtestada hinnale ülempiir)
– piirata elektrienergia tarbimist (lülitada välja vähem vajalikud võimsused)
Mida me praegu kogeme, on üldjoontes sama, mis Hiinas juba sügisel toimus.
Nemad reageerisid nii, et mõnes vabrikus käidi 3 päeva nädalas tööl, ning mõni elurajoon lülitati ette teatamata pauh välja. Seda viimast meil ilmselt ei tehta, aga esimest võib küll juhtuda – selle nimi on “külmapühad”.
Minu õppetund praegusest olukorrast on, et vaba turg ei toimi elektrikaubanduses piisavalt hästi. Seni kuni inimesed õpivad turgu paremini tegema, tuleb kehtestada piirhinnad. Ravimitel on piirhinnad ja keegi ei pea seda ebaloomulikuks. Defitsiidist tulenev hinnatõus on loomulik teatud piirini, mil tõusev hind enam tootmist juurde ei too. Sellest alates on hinnatõus ebaloomulik.