“Inimesed, kes on enda eluga rahul, kes saavad endaga hakkama, ei kärgi teenindajaga. Teenindaja kiusamine või alandamine näitab inimese sisemist kultuuritust, õnnetust või viha.”
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120054904/karva-ara-vardjas-karjus-klient-ja-sulitas-circle-k-teenindajale-nakku-sarnaseid-olukordi-kohtab-teenindussektoris-iga-paev
18 comments
Kas see ei ole jällegi lugu, mis on siit läbi käinud?
Olles riidepoes töötanud, siis kohtas küll inimesi, kes nagu marssisidki kohe hommikul poodi, eesmärgiga minna sõimata mingi 18-25 aastase nägu täis ja siis uhke näoga oma päevaga edasi minna.
Samas ma ei tea ega kujuta ette kuidas ma teenindajana reageeriks, kui keegi mulle või mu töökaaslase peale sülitaks. Loodaks ainult et suudaks külma närvi hoida ja kutsuks politsei/turvamehe, mitte ei kaotaks viie sekundiga oma töökoha. Õnneks ei pidanud midagi nii jubeda läbi elama oma töökohas.
Just olge lahkemad, teenindajat ei pea kiitma ainult märtsis. Vaid teda võib kiita igal ajal
Ei ole midagi uut. Üldiselt inimesed kes teenindajatega käituvad ülbelt on suhteliselt tühja kohaga inimesed – otseses mõttes. Nende vastu pole suurt austust ega nendest ei arvata tihtipeale midagi kui sitta, ainukene viis seda probleemi parandada on käituda kui sitakott miinimum/keskpalgaga teenindajate suhtes ning vaadata, kuidas nad vaatamata sigaliku käitumisele siiski jäävad viisakaks ja kannatlikuks.
Selliseid kretiine julgustada ei tule, kui ise perse ei julge saata või silma siniseks lüüa siis võib ka politseisse avalduse teha. Niisama istumine ja “ah, juhtus, mis siin ikka” mentaliteediga jätkavad sellised ohmoonid edaspidi käituma ka teistega nii.
Ma pole näost-näkku teeninduses kunagi töötanud, mis tagajärg sellele räuskajale tegelikult osaks saab? Kas kirjeldatud juhtum on kuritegu, et kui kutsuda politsei, kes juhtumi salvestaks ja siis hiljem see oss mingi karistuse saaks? Ja/või, kas meie poodidel on võimekus nt räuskajat oma territooriumilt tulevikus välja visata/keelduda teenuse osutamisest vms?
Aastaid tagasi teenindajana töötades sain aru, et on grupp inimesi, kes peabki sind kõntsaks, kellega võib üleolevalt ja kohutavalt käituda, sest sa teed madalapalgalist lihttööd, ja nemad mitte.
Töötasin mäkis ja tihti peale pandi drive-inni. Millegipärast kõige hullemad ja ülbemad on audi, bemmi ja mersu juhid 🙂
Eestlased on nii introvertsed et ei suuda öelda midagi. Töötasin ise 2 aastat poes ja kui kellelgi oli midagi siis see oli ka poeketti enda süü, aga poemüüjad peavad seda sitta kannatama. Õnneks on need tolgused alati vähemuses, niiet saad kannaga näkku panna
See pole ainult klienditeeninduses. Inimestega suhtluses üle üldiselt on tegemist tõenäosuse mänguga, kus näed lõpuks kõik inimtüübid ära. Pigem on see elus kasuks, et tunnetad enda jaoks need konfliktsed persoonid kaugelt ära. Neid tuleb sinu ellu igal tasemel, erineva keerukusastmega. Mõned on kergesti ära tuntavad suvapohhuinahhui jorsid nagu siin artiklis, teised aga kavalad passiivagressivsed tooli alt tõmbajad jne. Inimtüübid põnev valdkond psühholoogias.
Just eile arutasin endamisi, et kui palju on ühel või teisel viisil enesekehtestamist iga inimese (nii lapse kui täiskasvanuna) elus vaja teha, et talle keegi ei teeks liiga/ei kasutaks ära/ei istutaks pähe. On ülim kunst olla selline inimene, kellel on täpselt selline autoriteet, et tal lihtsalt lastaks olla kas austusest, hirmust või mõnest muust aktiivsest hinnangust. Populaarsus on hea ringkaitse inimgrupi poolt, kuni selleni kus liigne populaarsus on koormus jne.
Rumalam inimmass üldises plaanis teenindaja peale karjub, vait nagu hiir ministriga. Targem inimene kohtleb inimest võimalikult ühtlaselt uksehoidjast hotelli omanikuni.
Olen alati! 🤗 Pealegi teen 90% oma ostudest samades kodu lähedal asuvates poodides ja enamik sealsetest töötajatest on justkui natuke tuttavad juba, kuigi aeg-ajalt kaader muidugi vahetub.
Teenindaja elu on raske anyway, jätke nad rahule. Mõtle, töötad kuskil elektroonika poes, tead kõike kõigest ja müüdavad esemed pakuvad sügavat isiklikku huvi.. aga siis su enda palk on nii väike, et kunagi neid endale lubada ei saa.
Minu jaoks on elementaarsed väljendid nagu “tere”, “aitäh”, “head päeva” jmt.
Ma saan ka aru kui teenindaja ei tea X asja või eksib milleski. Milleks teda sõimata, me kõik oleme siiski inimesed ehk eksime või ei tea kõiki detaile.
Üldiselt on mul süütenöör üsna lühike ja kui ma peaks letitöötajana töötama ning mingi klient tuleb näkku sülitama, siis läheks kähmluseks isegi kui ma töö seetõttu kaotaks.
Lähen Maximasse eesmärgiga sõimata näo täis inimesel, kes julgeb kiusata teenindajaid.
Jube. Iga inimene peaks vähemalt korra elus klienditeenindajana töötama, võib olla siis oleks rohkem empaatiavõimet neil. Samas ei tea, sellistele seegi aitaks.
Töötasin ka ülikooli ajal mänguasja poes, mingi vanem mees lihtsalt otsustas täiest kõrist mu peale karjuda üle poe, kuna ta ostetud 3-eurone fkn jublakas ei töötanud nagu vaja. Sain sõimata, et miks “ma müün sellist sitta”. Lihtsalt seisin seal kassa taga kui mingi vend täiest kõrist su peale konkreetselt röögib. Õudne.
Töötasin ülikooli ajal teenindajana ja täheldasin, et täiskuu ajal oli troppe kuidagi märgatavalt rohkem. Õnneks selliseid artiklis kirjeldatud intsidente päris polnud, aga räuskajaid oli ikka. Nii Eestis kui välismaal. Kohati mul on tunne, et iga noor inimene vōiks natukenegi elus teenindussektoris töötada 🥴 Väike reality check… Kōik inimesed pole kogu aeg ilusad ja head. Ega targad.
Kunagi veetsin 6 aastat klienditeeninduses. Kui tore viisakas klient tuli mure või küsimusega, alati pingutasin, et teda aidata ja lahendus leida. Mul oli ka hea päev kui sain toreda inimesega suhelda ja talle kasulik olla.
Samas kui mingi värdjas tuli karjuma siis heal juhul tegin oma miinimumi, et ta vait jääks või lihtsalt saatsin minema. Eriti ohtlik on räuskamine toitlustusasutuses. Kunagi ei tea mis valgulisa toidu või joogi sisse ilmuda võib 🙂
Mis point on olla ülbe ja ebaviisakas teenindajatega? Mida sa sellega saavutad?
Pole viimasel ajal väga kokku puutunud tänaval suvalistega , nii et mingi tüli tekiks, aga tuli meelde kui eelmine aasta ühte tanklasse sisse sõites vaatasin, et üks eriti äss oli oma auto tankuri juurde parkinud nii hästi , et mina oma autoga mahtusin vaevu kõrvale, ja see koht oli ainukesena vaba ka seal, eks ma parkisin ka siis viisakalt oma auto sinna kõrvale, aga ruumi väga ei olnud. Tuli siis tüüp tanklast välja ja hakkas kohe ülbitsema, et kuhu sa pargid, hästi agressiivne, mille peale ma siis ütlesin, et kas teised siis ei tohi tankida kui sa tangid, et vaata kuidas sa ise pargid, ja et mul ka vaja tankida. Lubas hambad sisse lüüa ja mis iganes. Õnneks kakluseks meil ei läinud seal samas, istus autose, pomises midagi ja tõmbas tuld.
Vot sellistest madalalaubalistest ma aru ei saa. Ise tekitad sita olukorra ja siis hakkad õigustama ka ennast veel.