Kuna see Eestisse pole jõudnud, pole sellest ka siin kirjutada saanud, aga nüüd kus ERR-i esikaanele välja jõudis, on põhjust mainida.
Lühidalt: Itaalias on mitmel jõel ots peal, kuna neid toitvate liustikega on kööga, Prantsusmaal on mõni jõgi nireks läinud, Doonaus paistavad Serbia kandis II maailmasõja ajal uputatud laskemoona laevad ja räägitakse, et “varsti saab jalgsi Rumeeniasse” (nali), Saksamaal aga on suurtel jõgedel laevaliiklus häiritud ja kivisütt veetakse rongidega, mistõttu tehakse rongiliikluse graafikuid ümber ja võetakse reisirongidelt prioriteet ära.
Mõnel pool on tulnud vee alt välja ka sõnumid eelmistelt põlvkondadelt, kes eriti madala veetaseme ajal kividesse raiusid, et *”kui seda näed, siis ahasta, meil oli nälg ja ikaldus aastal ____”*. Veepuudus mõjutab ka sisemaa elektrimajandust. Nimelt vajab iga soojusmasin jahutuse allikat. Kui tuuma- ja kütusepõhised soojuselektrijaamad ei suuda end jahutada, ei suuda nad ka toota. Hüdroelektrijaamad peavad samuti raskeid valikuid tegema.
Euroopa pole aga ainus: samas laiuskraadide vahemiks toimub sarnast janti Hiinas. Ehk siis, kliimamutused on uskumatult kallis lõbu. Ainult näljast pääseme tänu põllumajandusele, mis on veidi parem kui vanasti.
> Karmid põuatingimused on selgelt nähtavad Itaalias, mitmes Prantsusmaa osas, Ida-Saksamaal, Lõuna-Norras ja Balkanil.
> Viimase nädala jooksul on mitmel pool küll esinenud sademeid, kuid üleüldised põuatingimused on keskuse hinnangul võrrelduna juuliga ikkagi halvenenud.
> “Tugevad põuatingimused ja kuumalained on tekitanud pinnaveele arvestatava surve,” teatas Euroopa Liidu teadusuuringute volinik Mariya Gabriel. Samuti on Euroopas paljudes kohtades põlengud, mis mõjuvad taimekasvatusele negatiivselt.
> Raporti järgi on teravilja, maisi, sojaubade ja päevalille saagikus Euroopa Liidus allapoole viimase viie aasta keskmist taset.
> Vähenenud sademed on ka vähendanud Euroopas hüdroelektri tootmise suutlikkust. Samuti on jahutusvee vähesuse tõttu paljud elektrijaamad Prantsusmaal kas pidanud vähendama elektri tootmise mahtusid või elektrijaama täielikult sulgema.
Mina ei ole meteoroloog ega kliimauurija, pakuks lambist et jugavool tõrgub jälle ja ilmamustrid on püsivamad, kui varem.
Tuletab meelde lapsepõlve kui Warcrafti kuvapaukude alamjaotuses olid pildid *cinematic*’utest.
No kuulge, ärge tehke nalja. Öösel just Tartus sadas natukene ju 😀
Meanwhile Eestis:ega siis mingid kliimaeesmärgid saa äri takistada.
Eesti on “headel laiuskraadidel”. Ilmselt saja-mõnesaja aasta pärast kui see “sitt” sama moodi jätkub on siinsetel kraadidel eurooplaste oaas, samal ajal kui Lõuna- ja Kesk-Euroopa suviti põleb.
Ilmselt mingi hetk hakkab siia meeletu kliimapagulaste sissevool, nii eurooplaste kui ka aafriklaste, lähis-idalaste poolt. Preagu eelistavad nad siiski veel Kesk-Euroopat aga see 40C kuumalaine mis neil oli tundub ikka eriti rets ja see läheb ainult hullemaks ju.
Ma tahtsin eile postitada, et kuidas Prantsusmaal ja Saksamaal jõed kokku kuivanud, aga meil sajab vihma, et ainuke põhjus olla uhke Eesti üle.
*mul tiik vett täis ja seega põuda pole*
See aasta on Eestis täiesti mõnus olnud, eelmine aasta oli meeletu kuumalaine ka meil pikalt.
Aastad ei ole vennad
Käisin just sõidul kus peatusin Austrias, Horvaatias ja Itaalias ja tegelikult on vaatepilt päris jube. Austrias midagi väga ei täheldanudki peale selle, et väga kuiv oli. Aga Itaalias nägin mitmel pool täiesti kuivanud jõesängi ning Horvaatias sõitsin läbi kolme täiesti maha põlenud metsa ja lisaks nägin kaugemal ühte kohta, mis parasjagu põles. Horvaatia on reaalselt nii purukuiv, et tekib tunne nagu võiks juba ainuüksi pihta minnes midagi põlema panna.
Põual on nii palju toredaid omadusi, et ei tea kohe mida välja valida. Üks on näiteks see, et põuad suurendavad oluliselt üleujutuste ohtu: läbikuivanud ja tihke maa ei suuda nii kiiresti vett imada kui normaalne. [Siin](https://www.youtube.com/watch?v=urQHsOmoKLg&ab_channel=StoryfulNews%26Weather) on üks hea, konkreetne ja lühike video.
10 comments
Kuna see Eestisse pole jõudnud, pole sellest ka siin kirjutada saanud, aga nüüd kus ERR-i esikaanele välja jõudis, on põhjust mainida.
Lühidalt: Itaalias on mitmel jõel ots peal, kuna neid toitvate liustikega on kööga, Prantsusmaal on mõni jõgi nireks läinud, Doonaus paistavad Serbia kandis II maailmasõja ajal uputatud laskemoona laevad ja räägitakse, et “varsti saab jalgsi Rumeeniasse” (nali), Saksamaal aga on suurtel jõgedel laevaliiklus häiritud ja kivisütt veetakse rongidega, mistõttu tehakse rongiliikluse graafikuid ümber ja võetakse reisirongidelt prioriteet ära.
Mõnel pool on tulnud vee alt välja ka sõnumid eelmistelt põlvkondadelt, kes eriti madala veetaseme ajal kividesse raiusid, et *”kui seda näed, siis ahasta, meil oli nälg ja ikaldus aastal ____”*. Veepuudus mõjutab ka sisemaa elektrimajandust. Nimelt vajab iga soojusmasin jahutuse allikat. Kui tuuma- ja kütusepõhised soojuselektrijaamad ei suuda end jahutada, ei suuda nad ka toota. Hüdroelektrijaamad peavad samuti raskeid valikuid tegema.
Euroopa pole aga ainus: samas laiuskraadide vahemiks toimub sarnast janti Hiinas. Ehk siis, kliimamutused on uskumatult kallis lõbu. Ainult näljast pääseme tänu põllumajandusele, mis on veidi parem kui vanasti.
> Karmid põuatingimused on selgelt nähtavad Itaalias, mitmes Prantsusmaa osas, Ida-Saksamaal, Lõuna-Norras ja Balkanil.
> Viimase nädala jooksul on mitmel pool küll esinenud sademeid, kuid üleüldised põuatingimused on keskuse hinnangul võrrelduna juuliga ikkagi halvenenud.
> “Tugevad põuatingimused ja kuumalained on tekitanud pinnaveele arvestatava surve,” teatas Euroopa Liidu teadusuuringute volinik Mariya Gabriel. Samuti on Euroopas paljudes kohtades põlengud, mis mõjuvad taimekasvatusele negatiivselt.
> Raporti järgi on teravilja, maisi, sojaubade ja päevalille saagikus Euroopa Liidus allapoole viimase viie aasta keskmist taset.
> Vähenenud sademed on ka vähendanud Euroopas hüdroelektri tootmise suutlikkust. Samuti on jahutusvee vähesuse tõttu paljud elektrijaamad Prantsusmaal kas pidanud vähendama elektri tootmise mahtusid või elektrijaama täielikult sulgema.
Mina ei ole meteoroloog ega kliimauurija, pakuks lambist et jugavool tõrgub jälle ja ilmamustrid on püsivamad, kui varem.
https://i.imgur.com/Tx2YG6e.png
Tuletab meelde lapsepõlve kui Warcrafti kuvapaukude alamjaotuses olid pildid *cinematic*’utest.
No kuulge, ärge tehke nalja. Öösel just Tartus sadas natukene ju 😀
Meanwhile Eestis:ega siis mingid kliimaeesmärgid saa äri takistada.
Eesti on “headel laiuskraadidel”. Ilmselt saja-mõnesaja aasta pärast kui see “sitt” sama moodi jätkub on siinsetel kraadidel eurooplaste oaas, samal ajal kui Lõuna- ja Kesk-Euroopa suviti põleb.
Ilmselt mingi hetk hakkab siia meeletu kliimapagulaste sissevool, nii eurooplaste kui ka aafriklaste, lähis-idalaste poolt. Preagu eelistavad nad siiski veel Kesk-Euroopat aga see 40C kuumalaine mis neil oli tundub ikka eriti rets ja see läheb ainult hullemaks ju.
Ma tahtsin eile postitada, et kuidas Prantsusmaal ja Saksamaal jõed kokku kuivanud, aga meil sajab vihma, et ainuke põhjus olla uhke Eesti üle.
*mul tiik vett täis ja seega põuda pole*
See aasta on Eestis täiesti mõnus olnud, eelmine aasta oli meeletu kuumalaine ka meil pikalt.
Aastad ei ole vennad
Käisin just sõidul kus peatusin Austrias, Horvaatias ja Itaalias ja tegelikult on vaatepilt päris jube. Austrias midagi väga ei täheldanudki peale selle, et väga kuiv oli. Aga Itaalias nägin mitmel pool täiesti kuivanud jõesängi ning Horvaatias sõitsin läbi kolme täiesti maha põlenud metsa ja lisaks nägin kaugemal ühte kohta, mis parasjagu põles. Horvaatia on reaalselt nii purukuiv, et tekib tunne nagu võiks juba ainuüksi pihta minnes midagi põlema panna.
Põual on nii palju toredaid omadusi, et ei tea kohe mida välja valida. Üks on näiteks see, et põuad suurendavad oluliselt üleujutuste ohtu: läbikuivanud ja tihke maa ei suuda nii kiiresti vett imada kui normaalne. [Siin](https://www.youtube.com/watch?v=urQHsOmoKLg&ab_channel=StoryfulNews%26Weather) on üks hea, konkreetne ja lühike video.