Aus küsimus, aga kas te stressasite ja miks? Kuna ise võtsin seda sündmust stoic poole pealt.
Oli, esimesed paar kuud oli stress ja hirm. Aga nüüd see nii kuidagi, meh karm öelda aga tavaline. Ei jälgi enam Ukraina uudiseid ka, sest see tekitas asjatut stressi mulle.
Ütlesin kohe, et inimesed harjuvad ära samamoodi nagu koroonaga.
Ainuke mure küll veel püsib, et jalad ees minev natsikääbus leiab ka mõned töötavad tuumarelvad üles ja hakkab neid valimatult igas suunas viskama. Muidu ikka jumala rahulikum iga päevaga; sisuliselt sellest ajast kui Kiievi alt natsid välja peksti pole rohkem muret tundnud, need kutid üle Peipsi on sama pädevad kui mu naaber laupäeva hommikul pohmas peaga muruniidukit käivitamas. Palju müra aga munnigi ei juhtu.
Sugulased sõdivad. Stressan vähem kui esimesel nädalal, aga stressan ikka.
Varsti see stress tuleb tagasi ja veel kuidas. Elektri- ja küttearved saavad olema mõnusad, Rimi juba mõndades poodides on hakanud elektriga kokku hoidma näiteks.
Ma jälgin siiamaani väga aga stressi on vähem. Praegu just jälle huvitavad hetked aga arusaadavalt Ukraina ei laula hetkel operatiivinfost nii palju kui muidu, eks paar järgmist päeva jälle põnevad. Pöidlad pihku.
Ausalt ei jaksa enam, niigi seda sitta ümberringi nii palju.
Muret ukrainlastega niiväga pole aga suurem küsimus on sõja venivuse korral, et kas Lääs suudab toetada piisavalt kaua, et venemaa kaotaks sõja. nsvl-i kokkuvarisemisega me oleme näinud, et vene kannatus on ikka pagana suur enne, kui jamaks läheb. Kas Lääs saab hakkama kütte madalamaks kruttimisega ja muu analoogsega, et pidada vastu selles majanduslikus kurnamissõjas.
Jälgin siiamaani igapäevaselt Ukrainas toimuvat. Ei oska öelda, kas stressitase on langenud või mitte.
Mina ikka jälgin Ukraina sündmusi ja teen russian watchi ka sotsiaalmeedias.
Kõik kastreerimisvideod ja laibafotod ka regulaarne vaatamine. Et ei oleks illusiooni venelase suhtes.
See on loomulik. Algul oli shokk, et vene sõdur vägistab beebisi. Nüüd on see uus normaalsus.
Pigem ajab mind närvi nüüd lääneinimeste whataboutism. Tucker Carslon, Tulsi Gabbard või kes iganes, kes hakkab pisendama Ukraina teemat.
Eesti Varro ajab ka närvi piisavalt, et tahaks lõuga anda.
12 comments
[Artiklis mainitud uuringu tulemused.](https://riigikantselei.ee/uuringud)
Aus küsimus, aga kas te stressasite ja miks? Kuna ise võtsin seda sündmust stoic poole pealt.
Oli, esimesed paar kuud oli stress ja hirm. Aga nüüd see nii kuidagi, meh karm öelda aga tavaline. Ei jälgi enam Ukraina uudiseid ka, sest see tekitas asjatut stressi mulle.
Ütlesin kohe, et inimesed harjuvad ära samamoodi nagu koroonaga.
Ainuke mure küll veel püsib, et jalad ees minev natsikääbus leiab ka mõned töötavad tuumarelvad üles ja hakkab neid valimatult igas suunas viskama. Muidu ikka jumala rahulikum iga päevaga; sisuliselt sellest ajast kui Kiievi alt natsid välja peksti pole rohkem muret tundnud, need kutid üle Peipsi on sama pädevad kui mu naaber laupäeva hommikul pohmas peaga muruniidukit käivitamas. Palju müra aga munnigi ei juhtu.
Sugulased sõdivad. Stressan vähem kui esimesel nädalal, aga stressan ikka.
Varsti see stress tuleb tagasi ja veel kuidas. Elektri- ja küttearved saavad olema mõnusad, Rimi juba mõndades poodides on hakanud elektriga kokku hoidma näiteks.
Ma jälgin siiamaani väga aga stressi on vähem. Praegu just jälle huvitavad hetked aga arusaadavalt Ukraina ei laula hetkel operatiivinfost nii palju kui muidu, eks paar järgmist päeva jälle põnevad. Pöidlad pihku.
Ausalt ei jaksa enam, niigi seda sitta ümberringi nii palju.
Muret ukrainlastega niiväga pole aga suurem küsimus on sõja venivuse korral, et kas Lääs suudab toetada piisavalt kaua, et venemaa kaotaks sõja. nsvl-i kokkuvarisemisega me oleme näinud, et vene kannatus on ikka pagana suur enne, kui jamaks läheb. Kas Lääs saab hakkama kütte madalamaks kruttimisega ja muu analoogsega, et pidada vastu selles majanduslikus kurnamissõjas.
Jälgin siiamaani igapäevaselt Ukrainas toimuvat. Ei oska öelda, kas stressitase on langenud või mitte.
Mina ikka jälgin Ukraina sündmusi ja teen russian watchi ka sotsiaalmeedias.
Kõik kastreerimisvideod ja laibafotod ka regulaarne vaatamine. Et ei oleks illusiooni venelase suhtes.
See on loomulik. Algul oli shokk, et vene sõdur vägistab beebisi. Nüüd on see uus normaalsus.
Pigem ajab mind närvi nüüd lääneinimeste whataboutism. Tucker Carslon, Tulsi Gabbard või kes iganes, kes hakkab pisendama Ukraina teemat.
Eesti Varro ajab ka närvi piisavalt, et tahaks lõuga anda.