Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin nimetas valitsust fašistideks ja natsideks

17 comments
  1. Sõna “fašist” ja “natsi” on täielikult oma tähenduse kaotanud, mis teeb olukorra ohtlikuks kui reaalsed fašistid ja natsid maailmas võimule hiilivad…

    Ma pooldan sõnavabadust, aga selliste ütluste eest peaks küll mingi vastutus ka olema. Sellised inimesed peaksid saama eluaegse keelu üheskis riigiasutuses või poliitikas töötamise eest.

    Lisaks lause ***”.. .kuidas inimesed, kelle mälestus oli jäädvustatud punamonumentidena, võitlesid fašismi ja natsismi vastu.”*** Sorry aga need samad punased olid eluehtsad fašistid, kes tegid jubedaid sõjakuritegusi siin ja võtsid meie vabaduse pooleks sajandiks. Seni kuni seda osa ajaloost ei aksepteerita, olge oma “vabadusvõitlejate” jutuga vaid.

    Kui inimesed räägiksid mõlemast poolest võrdselt, “et jah meie “kangelased” tegid siin jubedaid tegusi, aga samas lõime natsid minema”, siis oleks juba palju aksepteeritav diskussion. Aga seni kuni inimesed avalikult ignoneerivad suurt osa ajaloost ja kirjutavad seda ümber, ehk ei austa meid, ei saa me ka neid austada vastu.

  2. Ei saa temaga kuidagi nõustuda.

    Tüüp on kas üle reaalsuse ääre läinud, või mängib topeltmängu, rääkides ühele kuulajale ühte, teisele teist *(vihje: tänapäeval jõuavad kõik jutud kõigi kuulajateni, kui vaid tähelepanu jagub)*.

    Ratase kriitikaga saab nõustuda:

    > Keskerakonna esimees Jüri Ratas kirjutas oma sotsiaalmeedias, et mõistab Stalnuhhini öeldu hukka. „Mihhail Stalnuhhini öeldu on totaalselt vale ja ei kuulu meie väärtusruumi, mida peab oluliseks vaba ja demokraatlik maailm, Eesti ja Keskerakond. Sellistel arvamustel ei ole Keskerakonnas kohta ei täna ega tulevikus,“ ütles Ratas.

    Mina küll süüdistan valitsust “sõjas mälestusmärkidega”, aga mitte fašismi ega natsismi pooldamises – süüdistan ülemääraste riskide võtmises, kuivas metsas tikkudega mängimises.

    Laidan valitsust ka kiirustamise pärast (30 aastat sai hakkama, nüüd järsku on kiire) ning Eesti ühiskonna lõhestamises sedasi valitud joont pidi, mis jätab väga paljud normaalsed venelased (ja minu kah, kes ma isegi venelane pole) mälestusmärkide küsimuses samale poole joont Venemaa poliitikutega. Mina ei muutu sellest Venemaa pooldajaks, aga tekib küsimus: Eesti valitsus loomas Eesti venelaste seas solidaarsust Venemaa valitsusega, pakkumas neile võimalust seista kasvõi ühes küsimuses samal pool joont – kellele seda vaja on?

    Kritiseerin valitsust ka valede prioroteetide tõttu – kõrvaltegevustega tähelepanu raiskamises, keskendumata piisavalt küsimusele *”kuidas võtta kasutusele Eestis leiduvad ressursid, et tulla toime (energiahindade ja inflatsiooniga) ning aidata ka teisi (Ukrainat agressori tõrjumisel, pagulasi sõjapiirkonnast)”*.

    Kui mina istunuks valitsuses, leevendanuks ma tänavu kevadel *ehituse ja planeerimise alaseid õigusakte*. Selleks, et inimesed saaks rutem oma energiatarbimise viise muuta. Selle asemel, et ühiskond terve suve maadleb katkise ehitisregistriga ja arutleb, kui mitu gaasimolekuli peab järel olema, et õli tohiks kasutada – lubanuks ja toetanuks lahenduste leidmist, kokkuleppega et *”praegu ehitage ümber, pidage meeles et hiljem tuleb kooskõlla viia”*.

    Monumentidega maadlemise oleks jätnud aastaks 2030.

    Natsid ei puutu asjasse.

    Jah, Eestis eksisteerivad neonatsid (kui viimaseni üle lugeda, siis võib-olla isegi paarsada tükki), ning loomulikult nad rõõmustavad NSVL-i rajatud II maailmasõja mälestusmärkide likvideerimise üle, aga arutelu ei peaks lähtuma nendest. Nad on kõrvalteema.

  3. Mees, kes julgeb välja öelda seda, mis kõikidel keskerakondlastel meelel. Respekt!

    Varsti ehk hakkavad Yana, Jüri ja Oudekki heietama, et teda on valesti mõistetud ja ta ei tahtnud üldse nii öelda, sööme nüüd kõik torti ja oleme rõõsad edasi.

  4. Mihhail Stalnuhhin korrutas veel loetud päevad enne Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu kõiki Vene propaganda jutupunkte a’la hüsteeriline lääs, sõjaõhutamine, Ameerika propaganda jne. Ta pole oma lausvalede levitamist kordagi kahetsenud, minu teada pole isegi Venemaa agressiooni hukka mõistnud.

    Seega mida me õige ootame? Tegemist on ilmselgelt ühe nn “Russkij Mir” tegelasega, kelle lojaalsus on 100% Moskvas.

  5. Mnjah, sujuvalt on tratud seltskonnal ära unustatud, *kuidas* II Maailmasõda üldse algas. Kes need küll olid, kes seal omavahel kaardile joonekesi vedasid ja läbi rääkisid, kumb millal mida teeb. 😑

Leave a Reply