Tänane kuupäev on 09.11, 11. septembri terrorirünnakute tähtpäev. Kus olite siis ja mis on Teie mälestused sellest päevast?

25 comments

1. 8. Klass, tulin koju, siis oli noortesaade filter, sealt räägiti, et miski suurem jama.

2. Tulin just koolist ja mängisin CSi ning parasjagu oli pooleli selline map nagu cs_estate. Keegi kirjutas chati, et pange cnn tööle kuna lennuk oli crashinud WTCsse. Loomulikult arvasid kõik et tüüp trollib aga siis panin teleka tööle…

3. Head vanavanemate päeva!

4. 09.11 tuleb kahe kuu pärast, kellelgi on kalender valetpidi käes

5. Saadeti algkoolist koju, öeldi, et minge vaadake uudiseid. Läksin koju legodega mängima, järgmine päev õpetaja klassi ees rääkis meiega. Mul oli hirm, nagu mul oleks koolitöö tegemata jäänud.

6. Ma olin siis üsna väike ja rumal, 13-aastane kui ma nüüd näppudel õigesti arvutan.

   Tulin koju, vaatasin seda televiisorist. Nagu siin üks ütles, siis kuidagi tuim ja ebareaalne tunne oli. Hirmu vms (et äkki algab sõda või et siin võiks midagi sellist toimuda) ei mäleta, lihtsalt nukrust. Õnneks ei olnud siis võimalust asja reaalajas jälgida sekundhaaval (nagu praegu näiteks Ukraina sõja kõik koledused on jooksvalt nutifoni kokku jooksnud), jäi ära see süvenemine neisse inimestesse, kes sealt akendest alla hüppasid ja … Päris lapsepõlve lõpp seega polnud, aga natuke küll.

7. Olin kodus, gümnaasium oli läbi ja pidin 02.10 sõjaväkke minema, telekast oli taustaks mingi noortesaade, mida juhtisid Heidy Purga ja veel mingid tüübid, mingi aeg panin tähele, et nad on hoopis kuskil teises stuudio ruumis ja vahivad kõik kambaga telekat, hakkasin ka vaatama, mis toimub ja klõpsisin uudiste kanaleid, siis oli alles esimene torn pihta saanud, teist nägin juba lives CNN’i ülekandes

8. Mul oli just järgmiseks päevaks põhikoolis kodanikuõpetuse tundi vaja teha ettekanne rahvusvahelistest uudistest, olin päris õnnelik, et kui kerge see oli.

9. Käisin teises klassis siis. Mäletan, et kaksiktornid olid mu esimese arvuti taustapildiks. Kahjuks mingil põhjusel muud ei mäleta.:/

10. Esimene klass (teine nädal). Mäletan et hommikul helistas onu ja soovis mulle head nimepäeva. Väga lambine, aga ei mäleta et kunagi teine kord oleks nimepäeva puhul keegi midagi soovinud.

    Seda mäletan, et isa tuli töölt pisut varem koju, kuigi kui ma nüüd kellaaegasid vaatan, siis see juhtus Eesti aja järgi ikkagi pärastlõunal.

    Igatahes kogu õhtu (ja järgmised päevad) vaatasin telerist neid pidevaid korduseid kuidas need tornid kokku vajusid.

    Eks ma sain aru, et asjad on tõsised, aga samas ma olin väike laps ja elasin oma lapseelu edasi.

11. Ma olin ühe aastane ja ma arvan, et kui ma paras jagu lutti ei lutsutanud, siis ma imesin oma pöialt ja tegin mähkusse kaki

12. Tööl olin, kliendiga nõupidamiselt kontorisse sõites sain kuulda. Kurb oli, et nii labase skeemiga nii suur häving suudeti tekitada, ning et 99% tsiviilisikute vastu.

    Esmareaktsioon oli muidugi, et Taliban tuleb võimult ära tõugata, ja etskae, õige pea tõugati kah. Annetasin minagi veidi, et maad taastada saaks, kuna mul on üks kauge isiklik seos Afganistaniga, mistõttu olen selle maa käekäiku vahest vaadanud.

    Niipea kui näha sai, kuidas Bushi administratsiooni saadetud väed seda asja ajavad, hakkas aga kriitikat kogunema. Lühikokkuvõte *”appi, te pöörate elanikkonna enda vastu”*. Need väed ei olnud tehtud selleks ülesandeks, nad olid kompetentsed sõdima, aga pärast sõja lõppu alanud asjas olid nad ebakompetentsed.

    Siis aga Iraak vol. 2… selleks hetkeks olin juba täitsa vastu mingile üritamisele ja kahtlesin esitatud jutu aususes. Minu suhtumine selleks ajaks oli umbes *”kui teil Afganistanis kuidagi normaalseks ei lähe, miks on vaja lisaks Iraaki ronida?”*.

13. Baaris olin, sõber ütles mis oli juhtunud. Ega ma teda tol õhtul ei uskunudki. Järgmine päev uudistest lugesin täpsemalt.

14. 11. september vast polnudki kõige eredam päev, välja arvata kella 9-ne AK, mida ilmselt vaatasime. Asjade suurusest oli aru saada järgmisel päeval, kui SL Õhtulehe esikaas oli tornide päralt ja sõna “terror” suurelt kirjas. Lehe lõpus oli reportaaž WRC-e rallist vist, kus oli palju pilte. Plaan oli see ajaleht alles hoida, kuid rohkem seda ma ei näinud.

15. Ma olin oma isa paremas munandis toll hetkel.

16. Olin siis 10ne aastane ja puudusin koolist kuna olin haige. Vaatasime vanaemaga, kes mind hoidis koos CNN-i mis kuvas kõike laivis.

    Tol ajal olin noor ja loll ja kõik tundus justkui “lahe” ja nagu “action filmis”. Alles hiljem sain aru, et toimunud on midagi jubedat.

    Edit: Tundub, et tänu ajavahele toimus laivi vaatamine siiski päev hiljem, kuna kindlasti ei vaadanud seda õhtul vaid päevasel ajal.

17. Koolist koju jõudes nägin telekast, mis juhtus. Järgmine päev õpetaja klassi ees küsis, et mis arvate traagilisest asjast: ma loll hakkasin esimese asjana Pärnu metanooli joodikutest plähmerdama, kuigi teadsin asjast küll jah. Viies klass oli vist.

18. Lasteaias kasvatajad vaatasid hommikul Terevisiooni, kus sellest räägiti. Seni meeles, et see telekas, mis kunagi ei töötanud kapi otsas näitas pilti. Eeldan et kuni me magasime, siis vaadati sealt seebikaid vms.

19. Olin ylikooli raamatukogu kohvikus, rääkisin kellegagi juttu ja ta jäi äkitselt vait. Raadiost tulid uudised. Pärast läksin sõbra juurde, kes oli päev otsa CNN-i vaadanud ja vaatasime temaga uudiseid edasi.

20. Ma olin 6 aastane ja ei mäleta midagi.

21. Sain 1 aastaseks sel pärval. Seega ilmselt imesin lutti v ema tissi. Ei mäleta. Aga sünnipäev on mul sellel päeval ja aasta enne seda ma sündisin.

22. Töötasin sel ajal mingis väikses webi-firmas, mis varsti põhja läks. Tegin oma tööd, kui mingi hetk teised kutsusid, et tule vaata, mingi hull jama NYCs.

    Üks projektijuhtidest oli vist? teoloogiadoktorant, kes pidi just minema Afganistani jihadi uurima – inimesi interjueerima jms. Kui hakkas selguma, et asja taga moslemid, siis kirus, et nüüd jääb vist ära.

    Peale tööd läksin ühe sõbra poole kel kiirem internetiühendus oli, tegime paar õlut ja vaatasime uudiseid.

23. Olin lasteaias ja ma ei saanud aru, miks mu rühma kasvataja nutab, aga me vaatasime terve rühmaga telekat.

24. Kodus olin. Pidin küll kooli minema, aga olin veits tõbine. Vaatasin live-is, äkki CNN-i pealt? Esimene uudis oli, et väikelennuk lendas vastu maja – mõtlesin veel, et kui oinas peab piloot olema, et suurt maja enda ees ei näe. Siis tuli välja, et reisilennuk – esimene mõte oli, et vist läks hädamaandumine nihu. Siis lendas ka teine lennuk – see oli juba WTF tunne. Tõsiseks läks siis kui inimesed hakkasid akendest välja hüppama ja esimene torn kokku kukkuma. Suht sürr tunne oli

25. Istusin elutoa vaibal ja ladusin mängukaartidest püramiidi. Ei saanud aru, et miks kõik olid nii šokis. Mul pidevalt lego tornid kukkuvad.