– miks me ei saa häid asju niisama kasutada, vaid peagi järgeb uuele asjale reguleerimine / bürokraatia?
– seepärast, et me hakkame neid jommis peaga öösel pruukima
> tänavu on toimunud 280¹ tõukerattaõnnetust ja eelmise aastaga võrreldes on õnnetuste arv kasvanud 64 protsenti. Loigo sõnul on liikluses aina rohkem elektrilisi tõukerattaid ja see on ka üheks põhjuseks, miks õnnetuste arv nii kiiresti on kasvanud.
> “Seal ei ole mitte midagi uut võrreldes varasemate aastatega, valdav enamus, üle 70 protsendi on ühe sõiduki õnnetused, kus tegemist on kukkumisega või siis vastu takistust sõitmisega, olgu selleks siis post või prügikast,” selgitas Loigo.
*¹ minu märkus: teadaolevat ja registreeritud õnnetust, enamus käbla käimisi jäävad kukkuja enda teada*
Arstid lisavad juurde, et kuidas:
> “Nendest suurem osa on õnneks kergemad traumad ja eeskätt ülajäsemete traumad ehk kukkudes vigastatakse randmepiirkonnad ja õlad. Selge, et kukkudes inimene püüab käed ette asetada,” rääkis PERH-i erakorralise meditsiini ülemarst Vassili Novak.
Renditõukside pakkujad on reageerinud kiiruse piiramisega uute kasutajate jaoks, aga reaktsioonivõime testi pole vist juurutanud.
Kusjuures 280 on isegi hästi minu arust. Mis see teeb siis natukene üle ühe juhtumi päevas terve Eesti peale. Arvestades palju rahvas nendega sõidab, siis on suht madal number.
See number on kordades suurem, aga mõned on lihtsalt nii kerged, et käpuli korra maas ja tagasi püsti. See peaks teoreetiliselt ka kvalifitseeruma õnnetuseks.
Sellesuhtes jalgratas on ikka palju rahulikum, ei ole nii äkiline ja natukese aja pärast sa ei jaksagi enam kihutada, sest võhm väljas
Vanemad võiks oma laste pangakaartide kasutust uurida. Päris palju on alaealisi täiskiirusel linnas kihutamas. Neil pole ju mõistist ollagi. Neil puudub igasugune loogiline mõtlemine.
Olen õnnelik et ei kuulu tõuksi sõitjate hulka, need on saatana sigitised
Ma olin eelmine suvi PERH-i intensiivravi osakonnas SEKV-i saamas, kui mulle järsku seletati, et ma pean veel mõnikümmend minutit ootama. Keegi kiivrita (ja purjus?) tõuksiäss oli endal pea sodiks kukkunud ja vajas elustamist.
Kiirabi kärutas kohale külili lebava mustades lühkarites ja beeži T-särgiga mehe kelle nägu oli korralikult päikest saanud. Mingit haava ma tema peas ei näinud – vist oli tagapool.
Alguses kohalik personal vaidles kiirabitöötajatega sest neil olid erinevad arusaamad mida kiirabiautos teel haiglasse teha tuli.
Siis, üks õde märkas mu uudishimu ja kärutas mingi ratastel seadme mulle ette, et mehe privaatsust hoida.
Edasi kuulsin ainult brigaadi omavahelist suhtlemist. Ja sellestki mäletan ainult kahte fraasi mida meditsiinitöötajad ütlesid:
– “Kas peab juuksed raseerima ka, või saame ilma hakkama?”
– “No me andsime endast kõik. Edasi on neurokirurgia kord.”
Tunnistan, et peale seda seika olen ise palju vähem oma tõuksiga sõitnud.
Mind huvitab miks osad seisavad tõuksil nagu kaalu peal, jalad kõrvuti. Palju raskem tunnetust saada ja oma massi juhtida konarustel.
Loodame, et protsent ainult tõuseb. Mõned laste surmad ja peaks kergliiklusteid päris hästi valmima. Noh, lapsed, minge ohverdage ennast vms. Amsterdami kergliiklusteed on ka ehitatud verega, seega Eesti peab ka selle arenguperioodi kuidagi laipadega täitma.
Ninebot Maxil pole amorte ja seetõttu lööb lenksu kaudu kõik teekonarused kätesse ja tavainimene ei pea kaua niimoodi vastu. Pidurid on Boldi rendikatel ka nii ära retsitud, et sama hästi võib jalatallaga vastu maad pidurdada. On neid, kes üldse sõita ei oska, aga enamus probleeme tulenevad sellest, et Boldil on ostetud odavad ja ebamugavad tõuksid, põhjuseks odav hind ja suur kilometraaž ühe laadimiskorra kohta. Kes igapäevaselt sõidab, see õpib lõpuks sõitma. Aga muidu põhimõtteliselt on tänavalt saadavad renditõuksid sama hea kui anda tänaval auto kergelt neile, kellel juhilube pole.
9 comments
Lühikokkuvõte:
– miks me ei saa häid asju niisama kasutada, vaid peagi järgeb uuele asjale reguleerimine / bürokraatia?
– seepärast, et me hakkame neid jommis peaga öösel pruukima
> tänavu on toimunud 280¹ tõukerattaõnnetust ja eelmise aastaga võrreldes on õnnetuste arv kasvanud 64 protsenti. Loigo sõnul on liikluses aina rohkem elektrilisi tõukerattaid ja see on ka üheks põhjuseks, miks õnnetuste arv nii kiiresti on kasvanud.
> “Seal ei ole mitte midagi uut võrreldes varasemate aastatega, valdav enamus, üle 70 protsendi on ühe sõiduki õnnetused, kus tegemist on kukkumisega või siis vastu takistust sõitmisega, olgu selleks siis post või prügikast,” selgitas Loigo.
*¹ minu märkus: teadaolevat ja registreeritud õnnetust, enamus käbla käimisi jäävad kukkuja enda teada*
Arstid lisavad juurde, et kuidas:
> “Nendest suurem osa on õnneks kergemad traumad ja eeskätt ülajäsemete traumad ehk kukkudes vigastatakse randmepiirkonnad ja õlad. Selge, et kukkudes inimene püüab käed ette asetada,” rääkis PERH-i erakorralise meditsiini ülemarst Vassili Novak.
Renditõukside pakkujad on reageerinud kiiruse piiramisega uute kasutajate jaoks, aga reaktsioonivõime testi pole vist juurutanud.
Kusjuures 280 on isegi hästi minu arust. Mis see teeb siis natukene üle ühe juhtumi päevas terve Eesti peale. Arvestades palju rahvas nendega sõidab, siis on suht madal number.
See number on kordades suurem, aga mõned on lihtsalt nii kerged, et käpuli korra maas ja tagasi püsti. See peaks teoreetiliselt ka kvalifitseeruma õnnetuseks.
Sellesuhtes jalgratas on ikka palju rahulikum, ei ole nii äkiline ja natukese aja pärast sa ei jaksagi enam kihutada, sest võhm väljas
Vanemad võiks oma laste pangakaartide kasutust uurida. Päris palju on alaealisi täiskiirusel linnas kihutamas. Neil pole ju mõistist ollagi. Neil puudub igasugune loogiline mõtlemine.
Olen õnnelik et ei kuulu tõuksi sõitjate hulka, need on saatana sigitised
Ma olin eelmine suvi PERH-i intensiivravi osakonnas SEKV-i saamas, kui mulle järsku seletati, et ma pean veel mõnikümmend minutit ootama. Keegi kiivrita (ja purjus?) tõuksiäss oli endal pea sodiks kukkunud ja vajas elustamist.
Kiirabi kärutas kohale külili lebava mustades lühkarites ja beeži T-särgiga mehe kelle nägu oli korralikult päikest saanud. Mingit haava ma tema peas ei näinud – vist oli tagapool.
Alguses kohalik personal vaidles kiirabitöötajatega sest neil olid erinevad arusaamad mida kiirabiautos teel haiglasse teha tuli.
Siis, üks õde märkas mu uudishimu ja kärutas mingi ratastel seadme mulle ette, et mehe privaatsust hoida.
Edasi kuulsin ainult brigaadi omavahelist suhtlemist. Ja sellestki mäletan ainult kahte fraasi mida meditsiinitöötajad ütlesid:
– “Kas peab juuksed raseerima ka, või saame ilma hakkama?”
– “No me andsime endast kõik. Edasi on neurokirurgia kord.”
Tunnistan, et peale seda seika olen ise palju vähem oma tõuksiga sõitnud.
Mind huvitab miks osad seisavad tõuksil nagu kaalu peal, jalad kõrvuti. Palju raskem tunnetust saada ja oma massi juhtida konarustel.
Loodame, et protsent ainult tõuseb. Mõned laste surmad ja peaks kergliiklusteid päris hästi valmima. Noh, lapsed, minge ohverdage ennast vms. Amsterdami kergliiklusteed on ka ehitatud verega, seega Eesti peab ka selle arenguperioodi kuidagi laipadega täitma.
Ninebot Maxil pole amorte ja seetõttu lööb lenksu kaudu kõik teekonarused kätesse ja tavainimene ei pea kaua niimoodi vastu. Pidurid on Boldi rendikatel ka nii ära retsitud, et sama hästi võib jalatallaga vastu maad pidurdada. On neid, kes üldse sõita ei oska, aga enamus probleeme tulenevad sellest, et Boldil on ostetud odavad ja ebamugavad tõuksid, põhjuseks odav hind ja suur kilometraaž ühe laadimiskorra kohta. Kes igapäevaselt sõidab, see õpib lõpuks sõitma. Aga muidu põhimõtteliselt on tänavalt saadavad renditõuksid sama hea kui anda tänaval auto kergelt neile, kellel juhilube pole.