Järgnevalt ütleb ta et kiirusepiirangud ei hoia liiklusõnnetusi ära ja alkoholi müügipiirang ei hoia ära purjus alaealisi. Jah see on tõsi aga lase need piirangud nulli ja vaata mis siis varitseb.
Pealkiri: “Piirangud ei suutnud koroonaviiruse levikut ära hoida.”
Tsitaat tekstist: “Siiani pole teada, missugune konkreetne kohustuslik piirang ja millises ulatuses või millega koostoimes vähendas koroonaviirusesse nakatumist, haigestumist, haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid.”
​
Et siis nagu teame, et ei suutnud. Aga samas ikkagi nagu ei tea.
No shit
Ära hoida ei suutnud, vähendada küll. Aktiivsema sotsiaaleluga töökaaslased on kõik selle läbi põdenud. Mina kes ma olen kodukontoris aga mitte.
Nagu öeldakse, et lukud on loomadele. Sama kehtib ka piirangute kohta. Piira palju tahad, neid seaduse auke leitakse nagunii üles.
Mis ei tähenda, et oleks pidanud kuulama hobivirolooge.
Kadai meelega eirab korduvalt Ettevaatuspõhimõtet.
PS. Piirikarantiini kehtestanud riikides on läbi murdnud vaid Omikron ja sedagi vaid 1-2 põhivariandiga. Kõik uued tüved ja variandid tulevad piiri tagant.
> Inimkond on kogu oma olemasolu kestel elanud koos nakkushaigustega. Seda nn kooselu võimaldab ühelt poolt inimese äärmiselt kohanemisvõimeline ja keerukas immuunsüsteem ning teiselt poolt nakkushaiguste võime ühtaegu muutuda ja kohaneda. Tarbetu on proovida lahata, kas see kooselu on sõbralik või vaenulik, kasulik või kahjulik.
Koroonaviiruste mõju inimeste dna-le algas umbes 25000 aastat tagasi Hiinas ja Indo-Hiinas. Umbes samal ajal algas tolles piirkonnas ka neoliitikum, koos harjumusega elada koduloomadega ja saakloomadega pead-jalad koos. Säärane eluviis on inimkonnale kahjulik.
> 2022. aasta sügiseks oleme jõudnud omamoodi kentsakasse olukorda, kus mitmed riigid ei pea oma õiguskorra järgi SARS-CoV-2 enam ohtlikuks ning seda käsitatakse hooajalise viirusnakkusena. Eesti on jäänud ebamääraseks, sest NETS ei näe ette, kes ja millistele täpsematele kriteeriumidele tuginedes peaks andma põhjendatud hinnangu selle kohta, kas levima hakanud nakkushaigus on jätkuvalt uudne ja ohtlik.
Selle kohta pole hinnangut vaja anda.
Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleks anda põhjendatud hinnang sellele kas epideemiat põhjustanud nakkushaiguse võimaliku leviku võimalik mõju on muutunud ohutuks. Elik Kadai teeb järjepidevalt teist tüüpi statistilise vea. Ja ohu välistamise protsessi alguses ei saa välistada kriteeriumeid, kriteeriumeid saab välistada alles ohuanalüüsi vahetulemusena või lõpptulemusena.
> SARS-CoV-2 viirusnakkuse pandeemia alguses levis teiste seas ka Covidi nullpoliitika, mille eesmärk oli viirusnakkuse leviku täielik peatamine ja väljajuurimine.
Nullpoliitika eesmärgiks oli vältida ja pidurdada nakkuste riigisisest levikut nii palju kui võimalik, piirates levikut piirikarantiini abil. Ja teiseks eesmärgiks oli suruda Rt oluliselt alla 1,0. Ja need mõlemad eesmärgid olid ja on endiselt saavutatavad ja ka mitmes riigis saavutatud. Ja see eesmärk ei kao esmanakatumiste järel ära, sest korduvnakatumised kasvatavad Pika Covidi ohte.
> Näiteks on ilmne, et kui kõikides riikides on juba tuvastatud nakkushaiguse kohapealne levimine, siis riigipiiride sulgemisel või piiriületuse piiramisel ei saa olla ootuspärast eesmärki.
Vastupidi – kõik uued tüved tulevad riigipiiri tagant. Algset Covidi tüve enam ei ringle.
Järjekordne puhas demagoogia Kadai poolt.
> Mitte ükski riigipiiri sulgenud või piiriületust piiranud riik ei suutnud ära hoida SARS-CoV-2 või selle uute tüvede kohapealset levikut.
Neid riike kes seda suutsid oli mitu. Laialt hakkasid levima vaid 1-2 omikroni tüve varianti, alles 2+ aastat pärast pandeemia algust ja 1,5 aastat pärast vaktsiinide turuletulekut.
> Seda eesmärki ei saavutatud inimeste kehatemperatuuri mõõtmise, testimise, karantiininõude ega Covid-tõendite kontrollimisega.
Saavutati, ja kuidas veel.
> NETS-i ja selle muutmise kontekstis väärib kõik see rõhutamist selle tõttu, et seaduse tasandil tuleks kindlaks määrata kõige olulisemad põhimõtted. Näiteks peab seadus lubama kehtestada vaid piiranguid, mis on soovitava eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud.
Säärane ülesandepüstitus piirangute osas läheb otseselt vastuollu Ettevaatuspõhimõttega ja kombinatooriliste ja kombinatiivsete otsustusmudelite ülesehitusega (olemusega).
> Nagu eelnevalt korduvalt nimetatud, peavad eesmärgid omakorda olema arusaadavad ja saavutatavad.
Siin Kadai eksib riskianalüüsi ja Ettevaatuspõhimõtte vastu.
Eesmärgid ei pea alati olema saavutatavad.
Soovitavalt võiks olla, aga ei pea olema.
> Iga piirang nii eraldi kui ka kõigi piirangute osana peab olema loogiliselt põhjendatud ja tuginema metoodiliselt korrektselt saavutatud ning õigesti tõlgendatud teadustulemustele ja faktidele.
Ei pea olema.
Ratsionaalsus on individualistlik või majoritaarselt domineeriv või teiste ratsionaalsuste suhtes tasakaaluline, aga mitte tingimata konsensuslik. Ühiskondliku käitumise piirangute tugevaimaks tugialuseks oleks referendumil saadud absoluutne häälteenamus.
Kadai käitub nagu Merchant of Doubt (Oreskes & Conway).
> Distantsõpe kui üks tervisekaitse abinõu on põhimõtteliselt lubatud, ent ainult siis, kui selle meetme kasutamine on konkreetset epidemioloogilist olukorda arvestades õigustatud.
> Seejuures saab kool tervisekaitsemeetme rakendamise aluseks võtta üksnes konkreetse kooli olukorra, muu hulgas andmed vaktsineeritud ja läbipõdenud inimeste osakaalu õpilaste ja õpetajate seas.
Ei, aluseks saab võtta ka piirkonda tervikuna või riigi olukorda tervikuna või ühiskonna vastavat läbilõiget või ristlõiget tervikuna või ka mõne teise riigi olukorda pandeemia hetkel.
> Viiruse leviku olukorda ega selle alusel ennustatavat haiglakoormust ei ole pädev hindama kooli direktor ega kooli pidaja.
Kadai eelnevate väidete alusel kui reeglistik on korrektselt paigas ja andmed kooli kohta on olemas, siis saaks hinnangu anda arvuti, seega eksperti või eksperte poleks vaja. Siin (ja eelnevalt) on Kadail puder ja kapsad kokku segatud: üksiku kooli tasand ja piirkonna või ühiskonna tasand. Kadai väidab, et otsustada tuleb eelkõige üksiku kooli hetkeandmetest lähtuvalt, otsustajad peavad olema väljaspool kooli ja otsustamisel ei tohi arvesse võtta koolivälist epideemia levikut ja leviku riske, otsuse eesmärgiks peab aga olema riigi või piirkonna tasandi haiglate ülekoormuse vältimine ja seda otsust ei tohi teha enne kui haiglates koormus juba kasvab kriitilise piiri lähedal.
7 comments
Järgnevalt ütleb ta et kiirusepiirangud ei hoia liiklusõnnetusi ära ja alkoholi müügipiirang ei hoia ära purjus alaealisi. Jah see on tõsi aga lase need piirangud nulli ja vaata mis siis varitseb.
Pealkiri: “Piirangud ei suutnud koroonaviiruse levikut ära hoida.”
Tsitaat tekstist: “Siiani pole teada, missugune konkreetne kohustuslik piirang ja millises ulatuses või millega koostoimes vähendas koroonaviirusesse nakatumist, haigestumist, haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid.”
​
Et siis nagu teame, et ei suutnud. Aga samas ikkagi nagu ei tea.
No shit
Ära hoida ei suutnud, vähendada küll. Aktiivsema sotsiaaleluga töökaaslased on kõik selle läbi põdenud. Mina kes ma olen kodukontoris aga mitte.
Nagu öeldakse, et lukud on loomadele. Sama kehtib ka piirangute kohta. Piira palju tahad, neid seaduse auke leitakse nagunii üles.
Mis ei tähenda, et oleks pidanud kuulama hobivirolooge.
Kadai meelega eirab korduvalt Ettevaatuspõhimõtet.
PS. Piirikarantiini kehtestanud riikides on läbi murdnud vaid Omikron ja sedagi vaid 1-2 põhivariandiga. Kõik uued tüved ja variandid tulevad piiri tagant.
> Inimkond on kogu oma olemasolu kestel elanud koos nakkushaigustega. Seda nn kooselu võimaldab ühelt poolt inimese äärmiselt kohanemisvõimeline ja keerukas immuunsüsteem ning teiselt poolt nakkushaiguste võime ühtaegu muutuda ja kohaneda. Tarbetu on proovida lahata, kas see kooselu on sõbralik või vaenulik, kasulik või kahjulik.
Koroonaviiruste mõju inimeste dna-le algas umbes 25000 aastat tagasi Hiinas ja Indo-Hiinas. Umbes samal ajal algas tolles piirkonnas ka neoliitikum, koos harjumusega elada koduloomadega ja saakloomadega pead-jalad koos. Säärane eluviis on inimkonnale kahjulik.
> 2022. aasta sügiseks oleme jõudnud omamoodi kentsakasse olukorda, kus mitmed riigid ei pea oma õiguskorra järgi SARS-CoV-2 enam ohtlikuks ning seda käsitatakse hooajalise viirusnakkusena. Eesti on jäänud ebamääraseks, sest NETS ei näe ette, kes ja millistele täpsematele kriteeriumidele tuginedes peaks andma põhjendatud hinnangu selle kohta, kas levima hakanud nakkushaigus on jätkuvalt uudne ja ohtlik.
Selle kohta pole hinnangut vaja anda.
Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleks anda põhjendatud hinnang sellele kas epideemiat põhjustanud nakkushaiguse võimaliku leviku võimalik mõju on muutunud ohutuks. Elik Kadai teeb järjepidevalt teist tüüpi statistilise vea. Ja ohu välistamise protsessi alguses ei saa välistada kriteeriumeid, kriteeriumeid saab välistada alles ohuanalüüsi vahetulemusena või lõpptulemusena.
> SARS-CoV-2 viirusnakkuse pandeemia alguses levis teiste seas ka Covidi nullpoliitika, mille eesmärk oli viirusnakkuse leviku täielik peatamine ja väljajuurimine.
Nullpoliitika eesmärgiks oli vältida ja pidurdada nakkuste riigisisest levikut nii palju kui võimalik, piirates levikut piirikarantiini abil. Ja teiseks eesmärgiks oli suruda Rt oluliselt alla 1,0. Ja need mõlemad eesmärgid olid ja on endiselt saavutatavad ja ka mitmes riigis saavutatud. Ja see eesmärk ei kao esmanakatumiste järel ära, sest korduvnakatumised kasvatavad Pika Covidi ohte.
> Näiteks on ilmne, et kui kõikides riikides on juba tuvastatud nakkushaiguse kohapealne levimine, siis riigipiiride sulgemisel või piiriületuse piiramisel ei saa olla ootuspärast eesmärki.
Vastupidi – kõik uued tüved tulevad riigipiiri tagant. Algset Covidi tüve enam ei ringle.
Järjekordne puhas demagoogia Kadai poolt.
> Mitte ükski riigipiiri sulgenud või piiriületust piiranud riik ei suutnud ära hoida SARS-CoV-2 või selle uute tüvede kohapealset levikut.
Neid riike kes seda suutsid oli mitu. Laialt hakkasid levima vaid 1-2 omikroni tüve varianti, alles 2+ aastat pärast pandeemia algust ja 1,5 aastat pärast vaktsiinide turuletulekut.
> Seda eesmärki ei saavutatud inimeste kehatemperatuuri mõõtmise, testimise, karantiininõude ega Covid-tõendite kontrollimisega.
Saavutati, ja kuidas veel.
> NETS-i ja selle muutmise kontekstis väärib kõik see rõhutamist selle tõttu, et seaduse tasandil tuleks kindlaks määrata kõige olulisemad põhimõtted. Näiteks peab seadus lubama kehtestada vaid piiranguid, mis on soovitava eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud.
Säärane ülesandepüstitus piirangute osas läheb otseselt vastuollu Ettevaatuspõhimõttega ja kombinatooriliste ja kombinatiivsete otsustusmudelite ülesehitusega (olemusega).
> Nagu eelnevalt korduvalt nimetatud, peavad eesmärgid omakorda olema arusaadavad ja saavutatavad.
Siin Kadai eksib riskianalüüsi ja Ettevaatuspõhimõtte vastu.
Eesmärgid ei pea alati olema saavutatavad.
Soovitavalt võiks olla, aga ei pea olema.
> Iga piirang nii eraldi kui ka kõigi piirangute osana peab olema loogiliselt põhjendatud ja tuginema metoodiliselt korrektselt saavutatud ning õigesti tõlgendatud teadustulemustele ja faktidele.
Ei pea olema.
Ratsionaalsus on individualistlik või majoritaarselt domineeriv või teiste ratsionaalsuste suhtes tasakaaluline, aga mitte tingimata konsensuslik. Ühiskondliku käitumise piirangute tugevaimaks tugialuseks oleks referendumil saadud absoluutne häälteenamus.
Kadai käitub nagu Merchant of Doubt (Oreskes & Conway).
> Distantsõpe kui üks tervisekaitse abinõu on põhimõtteliselt lubatud, ent ainult siis, kui selle meetme kasutamine on konkreetset epidemioloogilist olukorda arvestades õigustatud.
> Seejuures saab kool tervisekaitsemeetme rakendamise aluseks võtta üksnes konkreetse kooli olukorra, muu hulgas andmed vaktsineeritud ja läbipõdenud inimeste osakaalu õpilaste ja õpetajate seas.
Ei, aluseks saab võtta ka piirkonda tervikuna või riigi olukorda tervikuna või ühiskonna vastavat läbilõiget või ristlõiget tervikuna või ka mõne teise riigi olukorda pandeemia hetkel.
> Viiruse leviku olukorda ega selle alusel ennustatavat haiglakoormust ei ole pädev hindama kooli direktor ega kooli pidaja.
Kadai eelnevate väidete alusel kui reeglistik on korrektselt paigas ja andmed kooli kohta on olemas, siis saaks hinnangu anda arvuti, seega eksperti või eksperte poleks vaja. Siin (ja eelnevalt) on Kadail puder ja kapsad kokku segatud: üksiku kooli tasand ja piirkonna või ühiskonna tasand. Kadai väidab, et otsustada tuleb eelkõige üksiku kooli hetkeandmetest lähtuvalt, otsustajad peavad olema väljaspool kooli ja otsustamisel ei tohi arvesse võtta koolivälist epideemia levikut ja leviku riske, otsuse eesmärgiks peab aga olema riigi või piirkonna tasandi haiglate ülekoormuse vältimine ja seda otsust ei tohi teha enne kui haiglates koormus juba kasvab kriitilise piiri lähedal.