Sisukas lugu, aga füüsik ei tohiks lubada omale arvutusvigu.
> Edasi, naljalt üle 10 protsendi primaarenergiast ei õnnestu elektriks muundada (isegi mitte 20 protsenti kasuteguriga päikesepaneelide abiga), seega kaotame siit veel ühe suurusjärgu.
Suurusjärk on kümne aste. Kui millegi kasutegur on 20% ja inverteri kasutegur seal taga 97% ja elektrivõrgu kasutegur 95%, siis öelda et kaotasime suurusjärgu on vale (muudab arvutuse tulemust sama tugevalt, kui kahega jagamine).
Igaks juhuks tegin tema arvutuse ise ära.
– Päikesekiirguse võimsus Maale: 173 000 TW.
– Päikesekiirguse energia Maale aastas (x365 x 24): 1 515 480 000 TWh
– Inimkonna energiatarve (2017): 9717 MToE * 11.63 TWh / MTOE = 113 008 TWh
Kui mitu korda ületab Päikese tarnitud energia inimkonna energiatarbe: 13 410 korda. Füüsikule ei ole kohane ümardada see arv kümneks tuhandeks, aga saab andeks – ajakirjanduslik lihtsustus.
Edasine küsimus: kui mitu protsenti sellest kogume tuulest, ja kui mitu päikesest?
Asi on selles, et tuule puhul toimub kiirguse teisendamise soojuseks kogu aeg 50% peal Maa pinnast. Soojuse teisendamine mehhaaniliseks tööks toimub 100% peal Maa pinnast. Ainult osa sellest tuleb reserveerida tuule kogumisele.
Seega pole õige analüüsida energia kogumise vahendina ainult päikesekiirguse otse püüdmist, aga saab andeks – arvutus tuleb hoida lihtsana, lähme edasi.
Kas on realistlik hinnata, et Maa pinnast võiks päikeseenergiat püüda 1%? Kontrollküsimus: kui palju on kõigi linnatüüpi asulate pind Maa pinnast praegu? Vastus on 3%.
Seega: kui 1/3 linnade pindalast püüaks päikest, oleks 1% saavutatud. Realistlik, lähme edasi.
Saadav energiakogus aastas on ilmselgelt piisav, et varustada inikonda, kuna:
1 515 480 000 * 0.01 (protsent Maa pinnast) * 0.2 (päikesepaneeli kasutegur) * 0.97 (inverteri kasutegur) * 0.9 (langetasin elektrivõrgu kasuteguri madalamaks, kuna vool läbib võrku enne ja pärast salvestamist) * 0.5 (võtsin eriti madala salvestuse kasuteguri, teades et elektrolüüs on tänapäeval saavutanud 99% ja kütuseelemendid 80%, mis annab kogu kasuteguriks 79%) = 1 323 014 TWh
Jätkub ja võime energiat 10 korda rohkem tarbida, sest
1 323 014 TWh / 113 008 TWh = 11.70
Seda siis ignoreerides, et inikonnal on saadaval ka tuuleenergia, tuumaenergia, geotermiline energia ja muud. Probleem ei ole valdavalt tehniline. Probleem on suuremas osas sotsiaal-majanduslik. Igausugu pöörete ja üleminekutega kaasneb segadus ja keegi saab haiget. Seda tuleb minimeerida, aga üleminek on võimalik.
Kas saaks nüüd näiteks klimatoloogi, ökoloogi ja sotsioloogi pilgu läbi ka paar artiklit, et miks see kliimakriis sinna jutumärkidesse sattus.
Mulle tundus, et vana põhiline argument kogu selles jutus oli vana hea “pärast mind tulgu või uputus”.
>Igal juhul mittetaastuvate energiaallikate kasutamisega kaasnevad kõrvalefektid — emissioonid, kliimamuutus, jäätmed — millest mõned on ebasoovitavad või kahjulikud. Nende leevendamisega tegelevad tehnoloogia (ja inimeste) järgmised põlvkonnad. On oluline teadvustada, et need negatiivsed kõrvalefektid on üldiselt marginaalsed võrreldes paremast energiavarustusest tuleneva elatustaseme tõusuga.
Lisaks (ja ma lähen võib-olla liiga subjektiivseks), üritades jätta muljet kui arukast inimesest ja võideldes “rohelise” maailmavaate vastu, unustas ta oma energiamahtude hinnangutes anda hinnangut praegusele energiatarbimisele ja sellele, mis see kurikuulus rohepööre tegelikult olema peaks.
Kui ta oleks tegelikult tahtnud välja tuua lahendusi, kuidas tulevikus päriselt paremini elada, mitte lahmida, et “küll tulevased põlvkonnad meie kokkukeedetud supi ära helbivad”, siis oleks ta võinud uurida energiatarbimise optimeerimist (kas meil oleks tegelikult vaja tarbida nii palju, kas igaühel meist on tarvis nii palju energiat kulutada).
Lõpuküsimusena. Kas keegi teab, mis need (ja ma refereerin) kurioossel kombel positiivsena esile toodud “rohelised” töökohad on?
Edit: typo
> Olukorda ei tee lihtsamaks tõdemus, et energiavajadus maailmas on alles tugevas kasvutrendis. Sellega seoses torkab kohe silma, et taastuvenergial puudub mastaabiefekt
Taastuvenergial on mastaabiefekt olemas.
Mastaabiefekt puudub hoopis tuumaenergeetikas – ükskõik millisel planeedil.
> Seda hämmastavam on tõdemus, et kui tavaliselt uued tehnoloogiad on alguses kallid ja pärast laialdast kasutuselevõttu muutuvad märksa odavamaks, siis tuumaenergeetikaga on läinud täpselt vastupidi. “Suurema turvalisuse” egiidi all on suudetud tuumaenergia teha kalliks ja konkurentsivõimetuks.
> Ühelt poolt on põhjuseks kindlasti ühel või teisel põhjusel välja kujunenud irratsionaalsed kartused ja teaduslikud väärarusaamad,16 aga paistab, et suuremas plaanis on seda tinginud teatavad väärtuspõhised, peaaegu religioossed hoiakud ühiskonnas.
Irratsionaalseid kartusi saaks ratsionaliseerida täiselutsükli täiskindlustuse ja edasikindlustuse abil kindlustuse erasektorist. Paraku pole tuumaenergeetikal täiskindlustust. Täiskindlustuseta tehnoloogia kartmine on vägagi ratsionaalne, sest täiskindlustuse puudumine on inimkonna ja planeedi viinud antropotseeni väljasuremiste lainesse.
> Võib-olla oleks sama efekt keskkonnahoius saavutanud vaid fossiilenergeetika arendamisega, ilma ühtki tuulikut ega päikeseparki ehitamata.
5 comments
Sisukas lugu, aga füüsik ei tohiks lubada omale arvutusvigu.
> Edasi, naljalt üle 10 protsendi primaarenergiast ei õnnestu elektriks muundada (isegi mitte 20 protsenti kasuteguriga päikesepaneelide abiga), seega kaotame siit veel ühe suurusjärgu.
Suurusjärk on kümne aste. Kui millegi kasutegur on 20% ja inverteri kasutegur seal taga 97% ja elektrivõrgu kasutegur 95%, siis öelda et kaotasime suurusjärgu on vale (muudab arvutuse tulemust sama tugevalt, kui kahega jagamine).
Igaks juhuks tegin tema arvutuse ise ära.
– Päikesekiirguse võimsus Maale: 173 000 TW.
– Päikesekiirguse energia Maale aastas (x365 x 24): 1 515 480 000 TWh
– Inimkonna energiatarve (2017): 9717 MToE * 11.63 TWh / MTOE = 113 008 TWh
Kui mitu korda ületab Päikese tarnitud energia inimkonna energiatarbe: 13 410 korda. Füüsikule ei ole kohane ümardada see arv kümneks tuhandeks, aga saab andeks – ajakirjanduslik lihtsustus.
Edasine küsimus: kui mitu protsenti sellest kogume tuulest, ja kui mitu päikesest?
Asi on selles, et tuule puhul toimub kiirguse teisendamise soojuseks kogu aeg 50% peal Maa pinnast. Soojuse teisendamine mehhaaniliseks tööks toimub 100% peal Maa pinnast. Ainult osa sellest tuleb reserveerida tuule kogumisele.
Seega pole õige analüüsida energia kogumise vahendina ainult päikesekiirguse otse püüdmist, aga saab andeks – arvutus tuleb hoida lihtsana, lähme edasi.
Kas on realistlik hinnata, et Maa pinnast võiks päikeseenergiat püüda 1%? Kontrollküsimus: kui palju on kõigi linnatüüpi asulate pind Maa pinnast praegu? Vastus on 3%.
Seega: kui 1/3 linnade pindalast püüaks päikest, oleks 1% saavutatud. Realistlik, lähme edasi.
Saadav energiakogus aastas on ilmselgelt piisav, et varustada inikonda, kuna:
1 515 480 000 * 0.01 (protsent Maa pinnast) * 0.2 (päikesepaneeli kasutegur) * 0.97 (inverteri kasutegur) * 0.9 (langetasin elektrivõrgu kasuteguri madalamaks, kuna vool läbib võrku enne ja pärast salvestamist) * 0.5 (võtsin eriti madala salvestuse kasuteguri, teades et elektrolüüs on tänapäeval saavutanud 99% ja kütuseelemendid 80%, mis annab kogu kasuteguriks 79%) = 1 323 014 TWh
Jätkub ja võime energiat 10 korda rohkem tarbida, sest
1 323 014 TWh / 113 008 TWh = 11.70
Seda siis ignoreerides, et inikonnal on saadaval ka tuuleenergia, tuumaenergia, geotermiline energia ja muud. Probleem ei ole valdavalt tehniline. Probleem on suuremas osas sotsiaal-majanduslik. Igausugu pöörete ja üleminekutega kaasneb segadus ja keegi saab haiget. Seda tuleb minimeerida, aga üleminek on võimalik.
Kas saaks nüüd näiteks klimatoloogi, ökoloogi ja sotsioloogi pilgu läbi ka paar artiklit, et miks see kliimakriis sinna jutumärkidesse sattus.
Mulle tundus, et vana põhiline argument kogu selles jutus oli vana hea “pärast mind tulgu või uputus”.
>Igal juhul mittetaastuvate energiaallikate kasutamisega kaasnevad kõrvalefektid — emissioonid, kliimamuutus, jäätmed — millest mõned on ebasoovitavad või kahjulikud. Nende leevendamisega tegelevad tehnoloogia (ja inimeste) järgmised põlvkonnad. On oluline teadvustada, et need negatiivsed kõrvalefektid on üldiselt marginaalsed võrreldes paremast energiavarustusest tuleneva elatustaseme tõusuga.
Lisaks (ja ma lähen võib-olla liiga subjektiivseks), üritades jätta muljet kui arukast inimesest ja võideldes “rohelise” maailmavaate vastu, unustas ta oma energiamahtude hinnangutes anda hinnangut praegusele energiatarbimisele ja sellele, mis see kurikuulus rohepööre tegelikult olema peaks.
Kui ta oleks tegelikult tahtnud välja tuua lahendusi, kuidas tulevikus päriselt paremini elada, mitte lahmida, et “küll tulevased põlvkonnad meie kokkukeedetud supi ära helbivad”, siis oleks ta võinud uurida energiatarbimise optimeerimist (kas meil oleks tegelikult vaja tarbida nii palju, kas igaühel meist on tarvis nii palju energiat kulutada).
Lõpuküsimusena. Kas keegi teab, mis need (ja ma refereerin) kurioossel kombel positiivsena esile toodud “rohelised” töökohad on?
Edit: typo
> Olukorda ei tee lihtsamaks tõdemus, et energiavajadus maailmas on alles tugevas kasvutrendis. Sellega seoses torkab kohe silma, et taastuvenergial puudub mastaabiefekt
Taastuvenergial on mastaabiefekt olemas.
Mastaabiefekt puudub hoopis tuumaenergeetikas – ükskõik millisel planeedil.
> Seda hämmastavam on tõdemus, et kui tavaliselt uued tehnoloogiad on alguses kallid ja pärast laialdast kasutuselevõttu muutuvad märksa odavamaks, siis tuumaenergeetikaga on läinud täpselt vastupidi. “Suurema turvalisuse” egiidi all on suudetud tuumaenergia teha kalliks ja konkurentsivõimetuks.
> Ühelt poolt on põhjuseks kindlasti ühel või teisel põhjusel välja kujunenud irratsionaalsed kartused ja teaduslikud väärarusaamad,16 aga paistab, et suuremas plaanis on seda tinginud teatavad väärtuspõhised, peaaegu religioossed hoiakud ühiskonnas.
Irratsionaalseid kartusi saaks ratsionaliseerida täiselutsükli täiskindlustuse ja edasikindlustuse abil kindlustuse erasektorist. Paraku pole tuumaenergeetikal täiskindlustust. Täiskindlustuseta tehnoloogia kartmine on vägagi ratsionaalne, sest täiskindlustuse puudumine on inimkonna ja planeedi viinud antropotseeni väljasuremiste lainesse.
> Võib-olla oleks sama efekt keskkonnahoius saavutanud vaid fossiilenergeetika arendamisega, ilma ühtki tuulikut ega päikeseparki ehitamata.
Puhas demagoogia või siis võhiklikkus.
A tra kes küsis üldse?