Kuna eilne [jutulõim](https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/xpebpm/kaitsev%C3%A4e_juhataja_ajateenistus_tuleks_pikendada/) ajateenistuse pikkusest (mille algatanud [artikkel](https://www.err.ee/1608730213/kaitsevae-juhataja-ajateenistus-tuleks-pikendada-vahemalt-12-kuule) oli väga lühisõnaline ja teatas, et Heremi sõnul “pole pääsu” ajateenistuse pikendamisest) lõi palju laineid, siis tahtsin tuua siia veidi järelkaja.
Herem nimelt lisas hiljem juurde, et talle ei meenu, nagu ta oleks täpselt seda öelnud. Kas ta ütles “pole pääsu”, “siis pole pääsu” või mida täpselt, teavad pressikonverentsil istunud, aga olulisem vast – mida ta selle all mõtles? Sellest kirjutas ta õhtul sedasi:
> “No ma ei mäleta et oleksin öelnud: Pole pääsu.
> Küsimus oli: Kuidas uute võimete tulekul lahendada personali küsimus.
> Rääkisin, et KVA kursused on viimased 3 aastat rekordiliselt suured – annab lootust.
> Ajateenistuse lõpetab aina rohkem ajateenijaid – annab lootust.
> Peame ümber vaatama oma protseduurid nii töökorralduses kui värbamises.
> Ja siis lisasin, et üheks võimaluseks on ajateenistuse pikendamine.
> Nüüd selgitan: Mitte väljaõppe parandamiseks, vaid valmidusüksuste komplekteerimiseks.”
Ajakirjandusliku allika puudumisel viitan allikana [foorumile](https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=755615#p755615). Tegemist pole kõigile avatud keskkonnaga, kaasarääkimiseks peab seal asju tõestama, seega mu soovitus pole sinna vestlema minna.
*Edit: hiljem andis ta Uudis+ saatele veel pikema [intervjuu](https://www.err.ee/1608731260/herem-selgitas-miks-tuleks-ajateenistust-pikendada) oma nägemusest.*
Küsin hoopis arutelu tekitamiseks – kuidas teie nägemuses tagada valmiduses olevate üksuste suurem maht, ilma ajateenijaid kauem kasarmus tiksutamata? Oma arvamuse lisan kommentaariks alla.
9 comments
Jääb mulje, et üks lause rebiti kontekstist välja ja pärast seda veel pooleks. Kurb, et sellega sai hakkama rahvusringhääling.
Üksuste mehitamise osas võiks kaaluda teatud erialadel ajateenistuse sujuvaks üleminekuks tegevteenistusele. Analoog oleks uus doktoriõppe vorm, kus uued kraadiõppurid on oma õiguste ja kohustuste poolest pigem töötajad kui tudengid.
Isiklik arvamus: ilma süsteemi ümber tegemata pole võimalik valmiduses olijate mahtu kasvatada.
Praeguse töökorralduse juures on kaitseväe kaks eesmärki vastuolus.
– koolitada maksimaalne arv inimesi (et suure häda korral paljud võidelda suudaks)
– olla igal ajahetkel maksimaalselt kõva pähkel (mida kohe puruks ei löö)
Valmiduses olemine tähendab, et väljaõpe on läbitud. Ajateenija perspektiivist on see tuim tiksumine, kaitseväe perspektiivist valimduse hoidmine. Paraku need valmiduse hoidjad hõivavad ressursi, mida uute inimeste koolitamine nõuaks.
*Variant 0: “puudub poliitiline tahe”*
Kui puudub raha ning puudub üksmeel variantide osas, siis nullvariant on kindlasti mitte midagi teha. 🙂
*Variant A: “rohkem kinnisvara, rohkem personali, kattuvad kursused”*
Selles variandis oleks kaitseväel rohkem ruume ja personali, et inimesi välja õpetada. Ajateenistuses viibiks rohkem väiksemaid, ajaliselt nihestatud ja kattuvaid gruppe. Mingi protsent oleks kogu aeg võitlusvõimelised, ja mingi protsent õpet alustamas. Väljaõppe saanud inimeste koguarv ühiskonnas kasvaks, kuna KV läbilaskevõime kasvaks. See kompenseeriks asjaolu, et koheses valmiduses on vaid napilt rohkem rahvast, ning nad pole nii põhjaliku väljaõppega.
Väljaõppe kestvus võiks olla näiteks 11 kuu asemel 6, aastas kutsutaks peale mitte 2 vaid 4 gruppi. Jaanuaris alustanud oleks väes juuni lõpuni, võitlusvõimelised alates märtsist. Märtsis alustanud oleks väes augusti lõpuni, võitlusvõimelised alates maist, jne.
*Pahupooled:* kinnisvara maksab raha, personal tahab palka, 1/4 oleks näinud ainult suviseid tingimusi ja peaksid talvel toimetulekut õppima kogunemiste raames.
*Variant B: “automaat kapiga koju”*
Variandis B kinnisvara juurde ei osteta, KV suudab korraga välja õpetada sama palju ajateenijaid, kui praegu, kursuse lühendamist võib kaaluda, aga sisse ehitatud see siia varianti pole.
Kuumaks reserviks valitakse tublimad eelmisest aastakäigust ning neile tehakse pakkumine: *”teeme lepingu, saad relvakapi, vormi ja sidevahendi koju, kapi avamise koodi saadame sidevahendile kui sitt tiivikusse läheb”*. Endine ajateenija käib tootval tööl, maksab ühiskonnale maksusid, saab väikese lisaraha kuumas reservis olemise eest, hoiab suhtlust Kaitseväega, relv ei ole lastele kättesaadav, vorm seisab riidekapis… kui riigil tuumanuiaga pea otsast lüüakse, saeb ise kapi lahti ja on partisan. Kaitseväe efektiivne suurus on palju suurem, kui kasarmutesse mahub.
*Pahupooled:* mõni saeb relvakapi lahti ja müüb automaadi maffiale maha, mõni ei tule häire peale kohale (inimesi peab oskama valida, ja see on alati raskevõitu olnud). Mõnel on ettenähtud raskem relv, mida koju kaasa anda ei saa.
Kuulates mida räägitakse, siis sõjaväes käimisel suurt mõtet ei ole… Pool aega läheb niisama passimise ja maasse aukude kaevamise peale ja mingi kontingent on, kellest päris sõjas oleks kindlasti rohkem kahju kui kasu. Olgu siis pigem juba intensiivsem, lühem ja rohkem motiveeritud, kui et kümne kaeviku asemel saab edaspidi lausa neliteist kaevikut kaevata.
Tuleb korraga koolitada suurem hulk, ehk rusikareegliga 30-40% koolitatutest 5 aastaga ehk ära ei ka.
Oleks meil vaid poole suurem värbamisväli. Nt oleks meil osa ühiskonnast keda ajateenistus nt hetkel ei puududa. Kes ei saa kutset, ei võeta arvele ning keda riigikaitse oma kohustustega ei puuduta, kes oleks grupina pea sama suur kui hetke värbamisväli. Grupp kes annaks võimaluse mõlemast grupist helgemad ning motiveeritud pead välja valida ning neid ka vastutusrikkamatele kohtadele panna…………………..kurat üldse ei mõtle välja kes need olla võiks.
Egas midagi tuleb viilimise eest karistusi karmistada ning olemasolevate aega pikendada.
Kuulasin ERRi Heremi intervjuud. Idee et viimased 6 kuud ajateenistusest veedad n-ö valmisoleku üksuses, treenides seejuures oma olemasolevaid oskusi ja sulle makstakse palka ja tasuta kõrgharidus ei kõla tegelt nii halvasti. Eriti kui oled 21aastane ning sul puuduvad kohustused/pere/töökoht.
Oot, milleks me üldse neid õppusi teeme? Sellega ju kontrollitakse valmidust
Eesti ajakirjanduse probleem: ajakirjanikud lisavad juurde oma tõlgendusi või väljarebivad kontekstist, et saaksid midagi ägedamad. Ajakirjandusea peaka olema parem eetiline koodeks nagu teiates lääneriikidea ka ja näiteks Soomes.
Kõik olete 18 kuud, tiskres, laevavastaste rakettidega. Paelussike
Tèema on tegelt, me võime laenuga osta igast kraami aga rahvast mehitama, ple