Autor on ilmselgelt üritanud välismaist alaväärsuskultuuri kohalikesse oludesse sobitada, aga jäänud hätta nagu vene propagandist sõja edust rääkides. Kole raske on, kui faktid narratiivi ei toeta.
Kõige ilmekamaks näiteks on vast see, kui eesti keele seksismi näiteks tuuakse angloameerika kultuuriruumis kasutatav ingliskeelne sõna.
> fakt, kui tihti on sõna mees ja inimene sünonüümid
kas keegi oskab tuua mõne näite?
Ma ei viitsi, aga ilmselt annaks meeste kohta ka pastakast välja imeda sarnase toote.
Ma ei viitsi enam midagi arvata. Ma olen arvamustetu.
Ma saan aru ideest ja probleemist. Tal on kindlasti olemas tõene põhi. Lihtsalt väga ühepoolseks jääb.
Ise olen selle teemaga tegelenud ja seda uurinud aga selline lühike artikkel mind ei veena ehkki ma tean et tõde seal on.
Kellegi veenmiseks oleks rohkem nagu vaja
Need igasugused -annad küll eriti kasutust ei leia. Nt Keli Kõiv ja Anne Veski on minu jaoks siiski lauljad, mitte lauljannad.
Üldiselt paistab ülepingutatud ja pigem inglise keelest lähtuv. Auguga liha võiks jah, vb sõnaraamatust ära korjata või kuhugi solvangute alla paigutada, aga muud on mis on. Koristaja nt on täiesti soovaba sõna, pole vaja sinna “-tädi” juurde pookida (kui just keegi konkreetne koristaja ei juhtu tädi olema).
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?
Koristaja on tänapäeval puhastusteenindaja mitte tädi/onu.
Statistiliselt on rohkem meeskokkasid kui naiskokkasid.
Kui me räägime ministrist/presidendist ja teemaks tuleb tema naine/mees, siis antud kontekstis nii ongi.
Auguga liha ma EKSS-ist ei leidnud. Äkki otsisid hookis Krakowi vorsti?
​
0/10 päris kohutav lugemine oli.
No see arvamuslugu on ilmselgelt väga värdjalik feministlik dribble. See on fain.
Probleemsem on aga see “oh, ma ei arva midagi, mis siin ikka arvata” suhtumine, mida siin kommentaariumis näha. Selline ükskõiksus laseb sellel vähil vohada ning see annab jõudu aga Varrodele teises äärmuses.
Lingist saan aru, et autor on gümnasist. Ei maksa liiga tuuri minna, üsna eakohane arutlusloogika ja lausestus. Gümnaasiumis on sedasorti edge täiesti okei, põrkad tugevate arvamuste ja seisukohtade vahel, vormid mõtlemist. Tulevikus on sellevõrra ehk parem argumenteerimisoskus ning empaatiavõime. Las olla
Pean igapäevasel mitmes võõrkeeles suhtlema ja julgen väita, et Eesti keel on küll üks vähem seksistlikumaid keeli üldse. Juba see, et meil puudub grammatiline sugu, abielus inimeste kohta kasutatakse laialdasemalt sõna abikaasa, kui soopõhiseid “pruut ja peigmees” (sobilik pulmas, või enne abielu erinevalt inglise keelsele “husband and wife”) ja asesõnu ei eristata samuti (inglise k: he/she) ütleb väga palju keele kasutajate kohta. Pidevalt teisi keeli rääkides hakkad rohkem seda hindama ka, sest on mugav kui ei pea pidevalt pead murdma selle üle kas kass kellest rääkida tahaks on parajasti nais-või meessoost.
Arvamuslugu saaks kirjandina stiili ja argumentatsiooni eest nelja, aga põhimõte on tal õige, meie keelekasutus (ka eesti keeles) on päris kindlalt patriarhaalse ühiskonna peegeldus (ja see ei ole kuidagi meeste vastu suunatud süüdistus). Meil on nõukogu, volikogu ja Riigikogu esimees. Kui sulle öeldakse “linnavolikogu esimees”, siis endale seda teadvustamata kujutad sa tõenäolisemalt ette meest kui naist. Ja kui mõni poliitik juhtub käituma vastutustundlikult, siis nimetatakse teda riigimehelikuks ja öeldakse, et ta ajab mehejuttu.
Mõttetu sitt.
Meie keele kohta öeldakse emakeel mitte isakeel. Kas nüüd peaksin ka offended olema ja blogi kirjutama?
Teine asi mis tahan mainida on, et esimest korda kuulen väljendit auguga liha. Vb autor peaks oma seltskonda muutma kui keel mida kuuleb teda riivab.
>Oleme harjunud, et kasutades sõnu „lits“ ja „hoor“, et arvustada kellegi seksuaalkäitumist, mõtleme eranditult naistele. Kuigi need sõnad ei ole loodud eksklusiivselt naiste jaoks, on meie ühiskond need naistele justkui omistanud, viidates sellele, et meeste seksuaalkäitmuist ei ole vaja kritiseerida, naiste oma aga küll.
MV. Lits mees täitsa väljend. Ja ühiskond on need naistele omistanud kuna … prostitutsioon on valdavalt naiste töö. Kui kiimas naised meestele sama suure huviga pappi pritsiks siis küll asi muutuks. Seega naised, hakake seksi eest maksma.
Ma ei leia, et seal midagi valesti oleks, lihtsalt lühike ja pinnapealne arutelu, millega saaks sügavamalt ja kindlasti rohkem eesti keelest lähtuvalt edasi arutada. Ja ei, see pole mingi kriitika meeste kohta, lihtsalt ühiskond ongi selline jääbki olema. Ja see väide, et eesti keeles on veel hästi, on ka absoluutselt õige. Tõepoolest juba see neutraalne sugu annab väga palju meie keelele juurde.
Olen elu jooksul näinud erinevaid “seltskondasid” ja kuna tänasel päeval selliste inimestega kokku ei puutu, on kerge unustada, et päris suur osa elanikkonnast täiesti alateadlikult/või ka teadlikult kasutab esiteks sellist robustset sõnavara igapäevakeeles, aga veel suurem osa tegelikult alateadlikult lähtub igas asjas soostereotüüpidest ja selliseid inimesi näen ka tänasel päeval igal päeval (kellele meeldib rõhutada soolisi erisusi igal sammul – nii naised kui mehed – “ah naistele on ju nii oluline see” ja siis on mingi täiesti normaalne eluks vajalik teema, nagu näiteks puhkus või lõõgastumine või “ah see on nii emane “asi” ” – ilmselgelt halvustava alatooniga, nagu nõrk jne)
Nooremana see häiris, kuidas neid erisusi pidevalt tehti ka ajakirjanduses (näiteks mis iganes autoavarii artikkel oli vanasti, siis oli nii, et kui avarii põhjustas mees, oli üldine pealkiri a’la “auto kaldus vastassuunavööndisse, põhjustaded avarii” või “naine sai ülekäigurajal autolt löögi” ja kui oli naine avarii põhjustanud, siis “naine sõitis kraavi” jms, alati rõhutatult pealkirjas. Võib-olla kirjutajad ise ei adunud seda, aga kuna toona ma lausa jälgisin selliseid asju, siis võis selget mustrit tähele panna küll. Nüüdseks on suva, sest teismelise hormoonid tasakaaalustunud ja jõudnud arusaamisele, et ühiskond tervikuna nagunii kunagi “normaalseks” ei saa ja Helme-de, Vassiljevite jms tüüpi inimesi jääb alati olema ja nende jälgjaid ja samamoodi arvajaid ka.
Et ma ei leia, et seal otseselt midagi valesti oleks toodud, kuigi jah ilmselgelt tegemist noorema inimesega ja lihtsakoeline arvamuslugu.
Aga jah kuna siin ongi väga meestekeskne territoorium, siis ma ikkagi ütleksin seda ka, et ei tasu selliseid kriitilisi nooli patriarhaalse ühiskonna suhtes kuidagi isiklikult võtta, eriti kui need asjad teie kohta ei käi (näiteks sellel juhul, et te ei kasuta halvustavalt rohkem teatud sõnu teatud soo kohta vms), lihtsalt koht arutlemiseks. Paraku sageli on nii, et kui ise liikuda normaalses haritud seltskonnas, siis unustab ära, et tegelt on päris palju inimesi, kes elavadki iga päev läbi viha ja teiste halvustamise, selleks tasubki aeg-ajalt avada mõni incelite alateema, delfi kommentaarium vms, saab näha mida paljud inimesed mõtlevad ja kuidas nad ju on ka reaalsed inimesed – kuidas nemad oma perekondi kohtlevad, kuidas räägivad ja suhtlevad (võib-olla nad nii äkiliselt ei räägi, aga kindlasti kumab välja seda suhtumist – vaadake kas või kommentaare Kaja Kallase kohta – mõne jaoks on talumatu, et meil oli naispresident, nüüd veel naispeaminister ja nad on veel tugevad isiksused, kes ei kooguta igal pool kaasa – vaadake, mida selline asi kaasa toob, see on ikka räige viha). Paraku on ühiskonnal väga palju tahke ja kõik neist ei ole kenad ja ilusad, isegi kui sina seda oled ja sind juhtumisi on sattunud ümbritsema realistlikud, viisakad inimesed, kellel pole väga äärmuslikke kiikse.
15 comments
Autor on ilmselgelt üritanud välismaist alaväärsuskultuuri kohalikesse oludesse sobitada, aga jäänud hätta nagu vene propagandist sõja edust rääkides. Kole raske on, kui faktid narratiivi ei toeta.
Kõige ilmekamaks näiteks on vast see, kui eesti keele seksismi näiteks tuuakse angloameerika kultuuriruumis kasutatav ingliskeelne sõna.
> fakt, kui tihti on sõna mees ja inimene sünonüümid
kas keegi oskab tuua mõne näite?
Ma ei viitsi, aga ilmselt annaks meeste kohta ka pastakast välja imeda sarnase toote.
‘Need jörrid seal’, ‘täielik munn’, ‘türapea’, ‘onu Heinod’, ‘põlva ossid’, ‘poetagused vanamehed’, ’emahool’, ‘naiselik vaist’, ‘viineripidu’.
Ma ei viitsi enam midagi arvata. Ma olen arvamustetu.
Ma saan aru ideest ja probleemist. Tal on kindlasti olemas tõene põhi. Lihtsalt väga ühepoolseks jääb.
Ise olen selle teemaga tegelenud ja seda uurinud aga selline lühike artikkel mind ei veena ehkki ma tean et tõde seal on.
Kellegi veenmiseks oleks rohkem nagu vaja
Need igasugused -annad küll eriti kasutust ei leia. Nt Keli Kõiv ja Anne Veski on minu jaoks siiski lauljad, mitte lauljannad.
Üldiselt paistab ülepingutatud ja pigem inglise keelest lähtuv. Auguga liha võiks jah, vb sõnaraamatust ära korjata või kuhugi solvangute alla paigutada, aga muud on mis on. Koristaja nt on täiesti soovaba sõna, pole vaja sinna “-tädi” juurde pookida (kui just keegi konkreetne koristaja ei juhtu tädi olema).
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?
Koristaja on tänapäeval puhastusteenindaja mitte tädi/onu.
Statistiliselt on rohkem meeskokkasid kui naiskokkasid.
Kui me räägime ministrist/presidendist ja teemaks tuleb tema naine/mees, siis antud kontekstis nii ongi.
laulja = mees = inimese definitsioon..?
EKSS sõna mees: Jässakas, tüse, paks,vaene, arg, rumalad, kuri, viinavõtja, joodik.
Auguga liha ma EKSS-ist ei leidnud. Äkki otsisid hookis Krakowi vorsti?
​
0/10 päris kohutav lugemine oli.
No see arvamuslugu on ilmselgelt väga värdjalik feministlik dribble. See on fain.
Probleemsem on aga see “oh, ma ei arva midagi, mis siin ikka arvata” suhtumine, mida siin kommentaariumis näha. Selline ükskõiksus laseb sellel vähil vohada ning see annab jõudu aga Varrodele teises äärmuses.
Lingist saan aru, et autor on gümnasist. Ei maksa liiga tuuri minna, üsna eakohane arutlusloogika ja lausestus. Gümnaasiumis on sedasorti edge täiesti okei, põrkad tugevate arvamuste ja seisukohtade vahel, vormid mõtlemist. Tulevikus on sellevõrra ehk parem argumenteerimisoskus ning empaatiavõime. Las olla
Pean igapäevasel mitmes võõrkeeles suhtlema ja julgen väita, et Eesti keel on küll üks vähem seksistlikumaid keeli üldse. Juba see, et meil puudub grammatiline sugu, abielus inimeste kohta kasutatakse laialdasemalt sõna abikaasa, kui soopõhiseid “pruut ja peigmees” (sobilik pulmas, või enne abielu erinevalt inglise keelsele “husband and wife”) ja asesõnu ei eristata samuti (inglise k: he/she) ütleb väga palju keele kasutajate kohta. Pidevalt teisi keeli rääkides hakkad rohkem seda hindama ka, sest on mugav kui ei pea pidevalt pead murdma selle üle kas kass kellest rääkida tahaks on parajasti nais-või meessoost.
Arvamuslugu saaks kirjandina stiili ja argumentatsiooni eest nelja, aga põhimõte on tal õige, meie keelekasutus (ka eesti keeles) on päris kindlalt patriarhaalse ühiskonna peegeldus (ja see ei ole kuidagi meeste vastu suunatud süüdistus). Meil on nõukogu, volikogu ja Riigikogu esimees. Kui sulle öeldakse “linnavolikogu esimees”, siis endale seda teadvustamata kujutad sa tõenäolisemalt ette meest kui naist. Ja kui mõni poliitik juhtub käituma vastutustundlikult, siis nimetatakse teda riigimehelikuks ja öeldakse, et ta ajab mehejuttu.
Mõttetu sitt.
Meie keele kohta öeldakse emakeel mitte isakeel. Kas nüüd peaksin ka offended olema ja blogi kirjutama?
Teine asi mis tahan mainida on, et esimest korda kuulen väljendit auguga liha. Vb autor peaks oma seltskonda muutma kui keel mida kuuleb teda riivab.
>Oleme harjunud, et kasutades sõnu „lits“ ja „hoor“, et arvustada kellegi seksuaalkäitumist, mõtleme eranditult naistele. Kuigi need sõnad ei ole loodud eksklusiivselt naiste jaoks, on meie ühiskond need naistele justkui omistanud, viidates sellele, et meeste seksuaalkäitmuist ei ole vaja kritiseerida, naiste oma aga küll.
MV. Lits mees täitsa väljend. Ja ühiskond on need naistele omistanud kuna … prostitutsioon on valdavalt naiste töö. Kui kiimas naised meestele sama suure huviga pappi pritsiks siis küll asi muutuks. Seega naised, hakake seksi eest maksma.
Ma ei leia, et seal midagi valesti oleks, lihtsalt lühike ja pinnapealne arutelu, millega saaks sügavamalt ja kindlasti rohkem eesti keelest lähtuvalt edasi arutada. Ja ei, see pole mingi kriitika meeste kohta, lihtsalt ühiskond ongi selline jääbki olema. Ja see väide, et eesti keeles on veel hästi, on ka absoluutselt õige. Tõepoolest juba see neutraalne sugu annab väga palju meie keelele juurde.
Olen elu jooksul näinud erinevaid “seltskondasid” ja kuna tänasel päeval selliste inimestega kokku ei puutu, on kerge unustada, et päris suur osa elanikkonnast täiesti alateadlikult/või ka teadlikult kasutab esiteks sellist robustset sõnavara igapäevakeeles, aga veel suurem osa tegelikult alateadlikult lähtub igas asjas soostereotüüpidest ja selliseid inimesi näen ka tänasel päeval igal päeval (kellele meeldib rõhutada soolisi erisusi igal sammul – nii naised kui mehed – “ah naistele on ju nii oluline see” ja siis on mingi täiesti normaalne eluks vajalik teema, nagu näiteks puhkus või lõõgastumine või “ah see on nii emane “asi” ” – ilmselgelt halvustava alatooniga, nagu nõrk jne)
Nooremana see häiris, kuidas neid erisusi pidevalt tehti ka ajakirjanduses (näiteks mis iganes autoavarii artikkel oli vanasti, siis oli nii, et kui avarii põhjustas mees, oli üldine pealkiri a’la “auto kaldus vastassuunavööndisse, põhjustaded avarii” või “naine sai ülekäigurajal autolt löögi” ja kui oli naine avarii põhjustanud, siis “naine sõitis kraavi” jms, alati rõhutatult pealkirjas. Võib-olla kirjutajad ise ei adunud seda, aga kuna toona ma lausa jälgisin selliseid asju, siis võis selget mustrit tähele panna küll. Nüüdseks on suva, sest teismelise hormoonid tasakaaalustunud ja jõudnud arusaamisele, et ühiskond tervikuna nagunii kunagi “normaalseks” ei saa ja Helme-de, Vassiljevite jms tüüpi inimesi jääb alati olema ja nende jälgjaid ja samamoodi arvajaid ka.
Et ma ei leia, et seal otseselt midagi valesti oleks toodud, kuigi jah ilmselgelt tegemist noorema inimesega ja lihtsakoeline arvamuslugu.
Aga jah kuna siin ongi väga meestekeskne territoorium, siis ma ikkagi ütleksin seda ka, et ei tasu selliseid kriitilisi nooli patriarhaalse ühiskonna suhtes kuidagi isiklikult võtta, eriti kui need asjad teie kohta ei käi (näiteks sellel juhul, et te ei kasuta halvustavalt rohkem teatud sõnu teatud soo kohta vms), lihtsalt koht arutlemiseks. Paraku sageli on nii, et kui ise liikuda normaalses haritud seltskonnas, siis unustab ära, et tegelt on päris palju inimesi, kes elavadki iga päev läbi viha ja teiste halvustamise, selleks tasubki aeg-ajalt avada mõni incelite alateema, delfi kommentaarium vms, saab näha mida paljud inimesed mõtlevad ja kuidas nad ju on ka reaalsed inimesed – kuidas nemad oma perekondi kohtlevad, kuidas räägivad ja suhtlevad (võib-olla nad nii äkiliselt ei räägi, aga kindlasti kumab välja seda suhtumist – vaadake kas või kommentaare Kaja Kallase kohta – mõne jaoks on talumatu, et meil oli naispresident, nüüd veel naispeaminister ja nad on veel tugevad isiksused, kes ei kooguta igal pool kaasa – vaadake, mida selline asi kaasa toob, see on ikka räige viha). Paraku on ühiskonnal väga palju tahke ja kõik neist ei ole kenad ja ilusad, isegi kui sina seda oled ja sind juhtumisi on sattunud ümbritsema realistlikud, viisakad inimesed, kellel pole väga äärmuslikke kiikse.