Meedias üle nädala käib uudis, kuidas palgad muudkui tõusevad ja tõusevad. Siin näide, kuidas see sisuliselt käib. Kõrvalt tasub jälgida, kuidas suureneb tööpuudus valdkonniti.
Meedias üle nädala käib uudis, kuidas palgad muudkui tõusevad ja tõusevad. Siin näide, kuidas see sisuliselt käib. Kõrvalt tasub jälgida, kuidas suureneb tööpuudus valdkonniti.
7 comments
Kindlasti on palju ettevõtmisi, kus lihtsalt ollaksegi tublid ja palka pannakse juurde õigel ajal, aga paljudel (võib olla isegi suurel enamusel) seda võimalust tegelikult pole.
https://saartehaal.postimees.ee/7620472/uuest-aastast-jaavad-pea-pooled-saaremaa-kultuurijuhid-toota?fbclid=IwAR0riFeJKFgomL4ccUpUuXyshv4fNvDo5XjVlXDonn_D6F2oaLXOoSyxlwg
Mnjah, õnneks või kahjuks on kultuur rahastamise prioriteete nimekirjas lõpupool.
Eks need kultuurimajad peavad hakkama ise mingit väärtust looma, ei saa riigile/omavalitsusele lootma jääda
Õige ka. Saaremaal on ~30k inimese peale kokku 17 kultuurimaja, kellest enamus ei käi nendes kohtades.
Kust tulevad lapsed……….kurg toob.
Kust tulevad õpetajad …..suletud maakoolidest.
Kust tulevad päästjad…….vabatahtlikuna tulevad.
Kust tulevad politseinikud …..vabatahtlikuna tulevad.
Kust tulevad hooldajad…….Ukrainast tulevad.
Kust tulevad rekkajuhid……-stan lõpuga riikidest tulevad.
Eesti ametlik palk on ammugi maha jäänud sellest mis inimesed tegelt teenivad. Eesti riik on rohkem huvitatud hoidma Eesti palgad madalad, et olla rohkem meeldiv välis firmade silmis. See on aastaid olnud Eesti riigi rahandus poliitika.
Inimeste ajutine heaolu loeb vähem kui pikaajaline ekonoomiline kasv. See poliitika on olnud pea sama viimased 30 aastat ja miks Eestil nii suur arendus on olnud, ja erineb mõnedest teiste riikide majandus poliitikast nagu nt Leedu või Läti.
See et nad lahti lasti, ei ole halb asi.
Need inimesed sattuvad tagasi tööturgu, ja arvatavasti saavad endale mõne töö avalikus sektoris mis maksab isegi rohkem palka.
Kuidas Eesti riik 2007-2009 maailma majandus kriisist välja tuli, oli et läbi vallandada üle 10 000’de riigi töötaja.
Eestis on ([2020*](https://blogi.fin.ee/2020/10/kes-on-need-riigitootajad-akki-sa-ise-ka-aga-naitlejad-voi-arstid/))kuskil umbkautselt 117 000 (miinus politsei, tuletõrje, kiirabi, õpetajad, kaitse, keskonna amet, ja sul jäeb lōpuks alles kuskil pea 25 000) riigitöötajat, kes lihtsalt *paberitööga* tegelevad.
Siin võib vabalt küsida miks me ei tee noid samu asju nagu 2009? Miks me ei võitle inflatsiooni läbi kulude lõikamiste ja inimeste heaolu vähendamise, et saavutada pikaajalisem kasum.
See on selle pärast et Eesti riik seisab praegu poole koha peal. Ühelt poolt ei taheta liiga palju kulutada, ja selle asemel kokku houda, teiselt poolt aga kardetakse inimesi ja firmasid, et nad võivad lihtsalt Eestist lahkuda, muudese maadesse nagu nt Soome, Rootsi, Saksamaa jne.
Me saame praegu näha et Eesti riik proovib mängida mõlemat poolt, lõigatakse kulutusi nii palju kui saab ilma et riskeerida elukvaliteedi kukkumisest. See on tibake teist moodi võrreldes nt Leeduga, mis praegu tohutult laenu peale võtab et stimuleerida oma majandust, ja isegi parandada elu kvaliteeti, mis on tegelt majanduslik enesetapp pikkas ajas.
Selle teemaga seotud uudis https://www.err.ee/1608739825/vorumaa-soovib-palga-ja-energiahindade-rallist-osa-votmiseks-riigi-abi
Probleem siiski, et ka omavalitsustel pole eelarve kummist aga palku tõstma peab.
Mis siis valesti on? Täpselt nii saabki vaesusest välja rabeleda, selle asemel, et kahepeale ühte palka jagada ja nelja kannikat laiaks istuda, otsib üks omale iseseisvalt töökoha ja kokku ongi juba kaks töökohta, kaks palka ja kaks ühikut töötulemust.