Ei tea, pole aimugi, kust need andmed tulnud on niiet tõenäosusega võib bullshit olla.
Ning metoodika on ka ilmselt vigane
Aga pmst punane on selle pärast, sest vee kulu on suurem kui ressursid.
See imelik instituut on seda uuringut juba aastaid avaldanud. Iga paari aasta tagant see tuleb jälle välja ja keegi ikka ei tea, miks Eesti seal nii hullus seisus on samas kui lätlased kõrval võivad peldikus kolm korda vett peale tõmmata.
Kohalikud teadlased sellega ei nõustu. On üritatud mingi tohutu ülemaailmne mudel teha, millestki, mis on nii paljudest pisikestest kohalikest muutujatest koosnev.
Kui ei tea metoodikat, ei oska seletada.
Võib-olla mingid puurkaevudega väikeasulad peavad hakkama pinnavee joomisele mõtlema?
Lihtne – bs statistika. Meil on sood, viies suurim järv Euroopas (lisaks sellele Võrtsjärv) ja ainult 1,3 mil inimest.
Chile, Estonia, Namibia, and Botswana could experience an especially significant increase in water stress by 2040
juba see osa on loogikast ikka väga kaugel.
3.0 versioon tundub parandatud olema juba…seega tundub lihtsalt ajast maha jäänud või viga sees.
Probleem on selles, et Eestis voolab vesi kiiresti merre.
Ning teiseks, et Tallinn ning Ida-Viru kaevandused tarbivad kõvasti vett.
Tuleks Tartusse ehitada Emajõele tamm mis Võrtsjärve (ja lähikonna põhjavee) veetaset 10-12 meetrit tõstaks, nii saaks ka hüdroenergiat juurde. Ning Võrtsjärves hakkaks võibolla isegi kala rohkem elutsema, sest sügavamas vees on talvel hapnikku rohkem (teoreetiliselt). Ning areneks riigisisene laevandus-logistika.
Ka Lihula lähedal saaks tammiga Kasari jõe veest väikse paisjärve tekitada.
Ida Viru kaevandused?
Me kulutame rohkem puhast põhjavett kui seda jõuab asemele tulla. Põhjavesi on looduslik vara nagu teisedki maavarad ja ületarbimise korral ei jõua see taastuda. Sellega peaks kursis olema inimesed, kes elavad puurkaevuga. Mõndades piirkondades pole enam puurkaevuga võimalik joodavat vett saada (näitab põhjavee ammendumist/reostust) ning ilmselgelt ajas asi paremaks ei lähe.
Ma olen kuulnud arutelu, et äkki on asi puurkaevude kasutamises. Nt Viimsis on juba praegu minu teada vee kättesaamise probleem ja neid piirkondi võib Tallinna ümbruses veel olla, ometi on Tallinn ja selle ümbrus muudkui kasvanud ja kasvanud.
Võib-olla Lätis kasutatakse rohkem salvkaeve, mis ei tõmba vett otse põhjaveest.
9 comments
Ei tea, pole aimugi, kust need andmed tulnud on niiet tõenäosusega võib bullshit olla.
Ning metoodika on ka ilmselt vigane
Aga pmst punane on selle pärast, sest vee kulu on suurem kui ressursid.
See imelik instituut on seda uuringut juba aastaid avaldanud. Iga paari aasta tagant see tuleb jälle välja ja keegi ikka ei tea, miks Eesti seal nii hullus seisus on samas kui lätlased kõrval võivad peldikus kolm korda vett peale tõmmata.
Kohalikud teadlased sellega ei nõustu. On üritatud mingi tohutu ülemaailmne mudel teha, millestki, mis on nii paljudest pisikestest kohalikest muutujatest koosnev.
Kui ei tea metoodikat, ei oska seletada.
Võib-olla mingid puurkaevudega väikeasulad peavad hakkama pinnavee joomisele mõtlema?
Lihtne – bs statistika. Meil on sood, viies suurim järv Euroopas (lisaks sellele Võrtsjärv) ja ainult 1,3 mil inimest.
Chile, Estonia, Namibia, and Botswana could experience an especially significant increase in water stress by 2040
juba see osa on loogikast ikka väga kaugel.
3.0 versioon tundub parandatud olema juba…seega tundub lihtsalt ajast maha jäänud või viga sees.
[https://files.wri.org/d8/s3fs-public/styles/1575_wide/s3/water-risk-atlas.png?VersionId=yqIyNBnvbiJnqPqQlk0Wj9PfMYrmxPWq&itok=a5E4W97s](https://files.wri.org/d8/s3fs-public/styles/1575_wide/s3/water-risk-atlas.png?VersionId=yqIyNBnvbiJnqPqQlk0Wj9PfMYrmxPWq&itok=a5E4W97s)
Probleem on selles, et Eestis voolab vesi kiiresti merre.
Ning teiseks, et Tallinn ning Ida-Viru kaevandused tarbivad kõvasti vett.
Tuleks Tartusse ehitada Emajõele tamm mis Võrtsjärve (ja lähikonna põhjavee) veetaset 10-12 meetrit tõstaks, nii saaks ka hüdroenergiat juurde. Ning Võrtsjärves hakkaks võibolla isegi kala rohkem elutsema, sest sügavamas vees on talvel hapnikku rohkem (teoreetiliselt). Ning areneks riigisisene laevandus-logistika.
Ka Lihula lähedal saaks tammiga Kasari jõe veest väikse paisjärve tekitada.
Ida Viru kaevandused?
Me kulutame rohkem puhast põhjavett kui seda jõuab asemele tulla. Põhjavesi on looduslik vara nagu teisedki maavarad ja ületarbimise korral ei jõua see taastuda. Sellega peaks kursis olema inimesed, kes elavad puurkaevuga. Mõndades piirkondades pole enam puurkaevuga võimalik joodavat vett saada (näitab põhjavee ammendumist/reostust) ning ilmselgelt ajas asi paremaks ei lähe.
https://novaator.err.ee/1608255009/teadusuuringud-viitavad-pohjavee-ja-allikate-olukorra-halvenemisele
Ma olen kuulnud arutelu, et äkki on asi puurkaevude kasutamises. Nt Viimsis on juba praegu minu teada vee kättesaamise probleem ja neid piirkondi võib Tallinna ümbruses veel olla, ometi on Tallinn ja selle ümbrus muudkui kasvanud ja kasvanud.
Võib-olla Lätis kasutatakse rohkem salvkaeve, mis ei tõmba vett otse põhjaveest.