Manuela Pihlap: sõja tõttu tekkinud vaen kõige venepärase vastu mõjub kättemaksuna

20 comments

1. [Täistekst](https://pastebin.com/cqMwK0aG)

2. Vene keele õpetamise lõpetamine oleks suht idiootne. Meeldib või mitte aga fakt on see, et oleme Ida-Euroopas ja siin on teise võõrkeelena inglise keele järel vene keelest rohkem kasu kui prantsuse või saksa keelest.

3. Meil on terve põlvkond, kes pole sõda näinud.
   Kuulnud vanavanemate õudusjutte punaväelastest vaid.

   Nüüd näeme nende jutte pmts HD videotes.

   Karta on et kogu tiblastan on nüüd selle põlvkonna jaoks samuti rikutud.

4. Todd is cool, we forgot

5. Kiisumiisud

6. Ongi kättemaks, mitte lihtsalt ei mõju kättemaksuna. vene kultuur põhinebki väikeste rahvaste hävitamises ja genotsiidis. Miks sellist kultuuri tolereerida ja toetada selle keele kasutamist? Kui 30 aastat oled Eestis elanud ja pole viitsinud keelt selgeks õppida, siis on aeg hakata selle peale mõtlema, kas oled äkki peast venelane. Ja mida sa siis siin teed? Ma saan aru inimestest, kes häbenevad pragu seda, mis toimub ja tahavad keelt nüüd õppima hakata ning Eesti kodanikuks hakata. Minu jaoks selles probleemi ei ole, lasku käia. Aga need, kes toetavad sõda ja kutsuvad vene armeed siia… Need on ju peast venelased. Ja nad asuvad vales riigis, oleks aeg hakata koju minema.

7. Eestimeelse venelasena olen temaga nõus. Vahel loed kommentaare siin Redditis ja hakkab kurb – kas ma päriselt ei saa kunagi “omaks”? Loodetavasti mul saab järgmisel suvel 8 aastat täis, ja ma saan Eesti kodanikuks. Aga ma tahaks, et mind peetakski lihtsalt eestimaalaseks, mitte “vene kogukonna esindajaks”, sest ma ei taha olla osa mingist eraldatud vene kogukonnast.

   Emakeel on tõepoolest see, mida sa ei saa muuta. Kui keegi ütleb, et kõik vene emakeelega inimesed on halvad, see on diskrimineerimine. Aga sina venelasena ei saa isegi pidada seda diskrimineerimiseks, sest siis kui sa julged seda väita, see langeb kokku Putini haige narratiiviga, mida sa ei taha toetada.

   Kultuuri kohta – mis üldse on vene kultuur? Kas me saame rääkida sellest tänapäeval? Me ei ela enam 18. sajandil, kui kõik elasid terve elu oma kodukülas ning ei teadnud mitte midagi sellest, kuidas elatakse teistes kohtades. Ja kasvades üles globaliseeritud maailmas, ma ei ütleks, et mind on kõige rohkem mõjutanud just vene kultuur. Näiteks: ma loen enamasti Euroopa ja Ameerika kirjanikke, küll vene keeles, aga siiski. Vene filmid ega muusika ausalt öeldes ei meeldi (ja ma ei ole kohustatud neid armastama).

   Me kõik vaatasime lapsepõlves samu Ameerika filme, kuulasime Eminemi ja Britney Spearsi, ja väita, justkui eestlastel ja venelastel ei ole midagi ühist, on kuidagi rumal. (Vähemalt kui me räägime minu põlvkonnast, mis on sündinud juba pärast NSVLi lagunemist, ja noorematest inimestest). Nii eestlaste kui ka venelaste hulgas on muidugi konservaatoreid, kes kiruvad kõike välismaist ja tahavad elada oma mullis, olgu see vene mull või eesti mull. Aga see lihtsalt ei ole ajakohane, rääkimata sellest, et segregatsioon ei ole kasulik kellelegi, v. a. Putinile.

8. Ma arvan, et enamiks koolides peaks vene keele õpetamise lõpetama sellepärast, et see on kasutu, mitte selleks, et venelastele kätte maksta. Ja mitte nagu “vene keel on mõttetu” vaid keeleõpe on nii madala tasemega.

9. Lugesin täisteksti. Kaks punkti on täiesti arvestatavad.

   > Ärme anna välja venekeelseid ajalehti. Nii leidis Keeleamet linnaosalehtede puhul.

   Kui neid lehti enam pole, saab venekeelset infot kuskilt mujalt. Kui ei saa Eesti inforuumist, siis Venemaa inforuumist. Senikaua, kuni Eestis on elanike eesti keele oskusega probleemid, on venekeelsed ajalehed ja venekeelne ERR vajalikud – võimalusena tuua ka viletsa keeleoskusega inimesed siiski Eesti inforuumi. Inimene, kes saab kohalikku päritolu infot, on palju parem alternatiiv, kui inimene kel puudub info, või kes saab seda suure kaarega pagan teab kust.

   > Ma ei vaidlusta kuidagi soovi anda venekeelsetele rohkem põhjust ja võimalust eesti keelt rääkida. Kuid antud moel serveerituna mõjub see tähtsus kättemaksuna. Mitte kättemaksuna Vene Föderatsioonile, vaid kõigile, kes saanud vene emakeele kodust. Nende hulka kuuluvad ka inimesed Mariupolist, Severodonetskist, Harkivist, Odessast… Vene keel on neis piirkonnis põhiline.

   Kui kusagil on sildid / teated juba mitmes keeles valmis tehtud, siis nende jonni pärast äravõtmine tundub tõesti mõttetu võitlusena, mitte enam režiimi vaid keele vastu, mida see režiim muuhulgas räägib. Paraku ei rünnanud Ukrainat vene filoloogid.

10. Kõige suurem probleem on see, et Eesti Vene kogukond ei ole end Putini Venemaast distanteerunud. Pigem kuuleb juhtide käest vastupidiseid seisukohtasid. Me vajame konkreetseid sõnumeid sealt suunast.

    Seni kuni me seda ei kuule, on meil kõigil hinges kartus, et kui sõjaks läheb, lüüakse sealt nuga selga, või siis kasutatakse seda kogukonda muul viisil meie vastu ära.

    Kõik on Vene kogukonna enda teha. Nagu öeldakse: kui proovid neutraalne olla, siis tegelikult toetad sellega aggressiooni.

11. Juba esimene lõik ütleb ära.

    > Kui algas Vene-Ukraina sõda, oli positsioon selge: Eesti Vabariik ei pea ohuks ei vene keelt, vene kultuuri ega vene inimest, vaid Putini režiimi ja tema kuritegelikku otsust Ukraina vastu sõtta minna. See oli tark määratlus, mida väljendas sõja esimesel päeval ka president Alar Karis.

    Mida ütleb keskmine, mitte eriliste vaimuannete ja analüüsivõimega eestlane?

    “Kuradi venelased!”

    “Miks”

    “Ei oska eesti keelt!”

    No mis imeasi see keel on, et õpid nelikümmend-viiskümmend lauset, vähemalt seitse käänet neljateistkümnest, kaks salmi hümni ja kohe kasvavad rukkililled varba vahele ja suitsupääsuke teeb pähe pesa, ja eesti pass potsatab postkasti?

    Toon näite. Meie vanaemad-vanaisad (või isad-emad) pidid koolis õppima ajalugu nõukogude liidu õpikutest. Otsige mõni raamatukogust üles, sirvige ja proovige mitte lõuaga põrandat tabada. Pidid lugema klassi ees luuletusi Leninist ja laulma koos nõukogude liidu hümni. Ja laulsid ja õppisid ja luuletasid. Sest pidi. Vene keeles tihti veel. Mõni astus pioneeriks. Või oktoobrilapseks. Ehk veel rohkem luuletusi ja hümni ja muud ideoloogiat. Komsomoli või isegi kommunistlikku parteisse.

    Nii, ja kas nad on nüüd venelased või? Või nõukogude liitu integreerunud ja režiimile ustavad inimesed? Kas kogu see jama üldse natukenegi aitas kommuniste kuidagi? Kas sulle pandi mõne tähtsa vene bolševiku nimi ja kodus ripub seinal ikka veel Lenini või Stalini portree? …Või peeti ikka kodus salaja jõule, nimetati kogu kampa tagaselja vantideks ja sibulateks ja hoiti 70 aastat rusikat taskus, ja esimesel võimalusel tõmmati sinimustvalge välja ja saadeti 70 aastat kõva pressimist kus see ja teine?

    Ja samas on mingi ettekujutus, et kui paneme kohalikud venelased samamoodi sunniga eesti keelt rääkima, on kohe omad ja ustavad. Millise pagana loogika põhjal see töötab? Ja mis kasu peaks ühel kohalikul venelasel – ütleme näiteks Sillamäel või Narvas eesti keelt rääkimisest, kui iga inimene keda ta kohtab, on ka venelane. Iga. Kujutage ette, kui mingid 30 000 venelast mingis Ida-virumaa asulas – Kohtla-Järvel näiteks, hakkavad rääkima katkises eesti keeles üksteisega. Kõik on tegelikult venelased, ühtegi päris eestlast pole isegi pealt vaatamas seda kino, aga päevast päeva käib selline sunnitud reality show. Potjomkini küla.

    Ja ega ta vene keelt sellest ära ei unusta; vene propat telekast ja putinistlikke telegrami kanaleid vaatab edasi samamoodi.

    Ainus mis üldse muutub, on see et keegi enam ei kahtlusta, et see nii on. Eestlane kuuleb “tjere pjaevad” ja kohe rõõmupisarad ja kallistused. Kellele see kasulik on? Ega äkki mitte Putinile? Kui praegu on poolvõõrad, keda vaatame natukene viltuse kulmuga (kui keegi 30 aastaga pole õppinud, siis neil on mingi põhjus ja ilmselt peakski natuke ettevaatlik olema nendega), siis sel juhul oleks tõesti kohalikke sekka sulandumise ülesande edukalt täitnud viies kolonn. Kes nüüd siis sunniviisiliselt teeskleb juba et on keegi, kes ta ei ole ja kogub viha. Mida ta veel teeselda võiks, kui niikuinii juba aisad läinud? Mis tunne tal endal on?

    Mõelda võiks. Praegu õpivad ära tõesti need, kes tõesti tahavad integreeruda. Edumeelsed, normaalsed inimesed. Praegu saab neid usaldada. Kui kõiki sundida, läheb vesi väga ruttu väga sogaseks.

    Võib ka sundida, aga seda tuleb teha kavalalt. See, et integratsioon ei toimi, ei ole ei tegelikult vene kooli direktori ega mingi erakonna või ministri süü. Nende administratiivne abitus on jäämäe tipp lihtsalt. Vee all on aga keskmine eesti ettevõtja, kelle firmas on brigaadid venekeelseid mehi või naisi, kes ei räägi sõnagi eesti keeles, aga kellele võib seetõttu ka maksta 700-800 euri palka. Olgugi et töökuulutuses nõuti keelt ka. Kuhu neil keelt oskamata ikka mujale minna on? Pakuks ta, et näe, kes päris keelt räägib, hakkab saama ausat palka — või et me umbkeelseid ei võta üldse, hakkaks õppimine ehk usinalt käima. Aga praegu on kuradi mugav pidada kohalikku USA neegri või illegaalse mehhiklase staatuses odavat tööjõudu. Ja keegi ei keela ka. Nii et järgmine kord, kui silmad hakkavad punni kiskuma selle peale, et Maxima müüja keelt ei oska, võiks mäletada et kui Maxima talt rangemalt keeleoskust nõuaks, siis ta ilmselt oskaks, aga kui ta oskaks, oleks tal tööpõllul laiem valik, ja vaevalt ta Maxima kassiiri palga eest üldse higistaks seal. Asemele tuleks aga ikka keegi umbkeelne.

    Aga no sellest ei kõssa keegi kusagil. Lihtsam on karjuda tühja või sõimata mingit ministrit, kes pole eluski Kiviõlis käinud ja kelle jaoks need on üldse kolmanda Eesti probleemid.

12. Mind on emotsionaalselt alati häirinud venekeelsed sildid ja kuulutused avalikus ruumis. 24. veebruar ei muutnud midagi selles suhtes. Venestamine oleks pidanud juba 90ndate alguses ära lõpetama ja range käega, selles suhtes 24. veebruar andis hea põhjuse neid vigasid parandada.

13. Vaenama ei peaks rahvust (mida keegi muuta ei saa), vaid ideoloogiat ja maailmavaadet(mida saab). Ega see loomulikult kerge pole – osade “rahvuslik identiteet” ainult toksilisel ideoloogial põhinebki.

    Ja see on rahvusest või päritolust sõltumatu – on siingi tegelasi olnud, kelle tekstis saaks “Eesti” asendada “Vene”-ga ja oleks üksühele Putini jutupunktid.

14. Mul oli vaen kõige venepärase vastu juba mitukümmend aastat enne sõda.

15. Minu jaoks isiklikult pole kättemaks. Lihtsalt triggering. Ei tea kust sattus poes korvi politseiauto veebruaris, nupuga ja puha. Aga peal oli kirjas vene keeles ‘miilits’. Mōtlesin, er hästi toimivat iiuiiut on patt raisata ja nühkisin küünelakieemaldiga venekeelse kirja maha…

16. Mind on hakanud nüüd viimasel ajal närvi ajama vene keelsed tekstid ja kirjad. Eriti kui mulle emailile tuleb kaks keelne kiri, nagu kurat! Kas tõesti on raske arusaada, et ma eestlane ja ma ei taha lugeda seda vene keelset pläma. See keel ajab mind nii vihale, nagu selline ussikeel, küll susistavad sšsssšššss, just selline viha on tekkinud viimase kuu-kahe jooksul

17. Ei vahepeal tundub jah et see subreddit on hunnik vapse.

18. Meil on Riigikogu ees üks odav ja väike vene õigeusu kirik, mis on ehitatud muinaseesti hiie peale, imedes seal eestlaste moraali ja kodumaa tunnet. Pronkssõdur sai Tõnismäe hiielt ära koristatud, oleks aeg ka see venkude kirku meie parlamendi eest ära pühkida. Eesti jääbki igaveseks lõdva m__niga kui ei lõppe ära puhvertsooni ja läbikäiguhoovi mentaliteet. Kas tehku Wabariik või müügu Venemaa oblastiks, aga selline ninnu-nännutamine tuleks ära lōpetada.

19. Ma olen seda märganud küll, sõda pigem kui katalüsaator, mis moel või teisel pani inimesed tundma enda vabamalt väljendama. Kohati isegi kiunlikud teemad on muutunud “õigeks”, nende väljendamine pole nüüd ainult tolereeritav, vaid ka moraalselt hea.

    E: Igap scrollin twitterit ja pole tegelikult eriti märganud veel, et keegi tooks välja et äkki ise oleme ka üle pannud. Aga juu rahulikumal hetkel ikkagi jõuab ka lõpuks peeglisse vaadata ning analüüsida, kas terve see ühiskondlik diskussioon on täielikult meeleterve olnud.

20. Enne kui sisusse lähen, mainin ära, et valimised on tulekul ja autoril on vaja hääli ka. Oli hiljuti ka Pealtnägijas eetris. Ilmselt see juhus pole 🙂

    Teemast:

    [Raimond Kaljulaid](https://twitter.com/Gerashchenko_en/status/1571778702635065345?t=4Yrxrx_p6fIjuZsx6DIDuA&s=19) on selle juba hästi sõnastanud. Nii on keskmine.

    Semiootilise aspekti ütles Lotman koos Andreiga prohvetlikult ette ära, kuna ajalugu kipub korduma. See on paratamatu ja tuleb poliitika läbikukkumise tulemusena suurema või väiksema ringina.

    [https://arvamus.postimees.ee/7467189/mihhail-lotman-andrei-makarotsev-tartu-deklaratsioon](https://arvamus.postimees.ee/7467189/mihhail-lotman-andrei-makarotsev-tartu-deklaratsioon)

    Avalikus ruumis lõimumise aspektis on julgus asja muuta tugevalt tekkinud alles hiljuti. See mugavuspositsioon on pigem kehva olnud – Selline “ah las nad olla, peaasi et minu poolt hääletavad” suhtumine kahjuks. Riik vist siin vaatas asja nii, et on mingid kindlad KOVid, kus on probleem ja need peaks ise tegelema, seal on aastaid juhtinud Keskerakond ja seal teame isegi miks asjad nii on olnud.

    Nüüd see kõik muidugi muutub. Mul on hea meel, et paar nädalat enne sõda saime vene kanalid keelatud, aga tegelikkuses oleks ilmselt pidanud seda tegema juba 2008 või 2014. Juba peale 2007 Pronksmässu, kus meie kohalikke venelasid peibutati mässama läbi vene televisiooni. Takkajärgi oleme targad eksole.

    Kõige paremat tööd teeb hetkel muidugi Putin, et võimalikult vähe inimesi tahaks olla venelased või VF kodanikud.