Lätis/Leedus mängitakse valmimiskuupäevadega 2027/2028 aastal, eestlased samal ajal…

18 comments
  1. Üldse tüüpiline Eesti, raudteed teha ei tohi, tehast teha ei tohi, kaevandust teha ei tohi, silda teha ei tohi jne jne, aga majandus peaks kuidagi õitsema ja palgad peaksid olema nagu Soomes. Ma olen alati olnud Eesti pooldaja ja mulle käib närvidele kui inimesed riiki maha teevad, sest laias laastus on inimesed oma hadades ise suudi. Aga viimasel ajal on meil absoluutselt ära kadunud uuenduslikus, sörgime teiste perses ja kuidagi eriti saamatu tundub kõik. Aga peaasi, et mingi Portugali vms sopaleht saab kirjutada, et meil on NAISpeaminister, kes astub putinile vastu.

  2. Ei saa öelda, et me selle ehituse plaanimisega hästi teinud oleksime, üldiselt suht jama ja mõttetut segadust tulnud siitpoolt, aga samas ma ei leia, et see õigustab kuidagi mingit “persse see loodus, ehitame ükskord ära, pohhui” suhtumist. Oleme molutamisega juba puusse pannud, ei pea üle kompenseerima ja liigse ruttamisega puusse panema.

  3. Üleüldse võikski selle tegemata jätta. Ma saan selle kasust aru aga Eesti on üks vähestest riikidest kus on alles jäänud loodus ja selline ilus mets. Eriti Euroopa riikides, tbh keda see rong kotib, kui meie õhk haiseb ja meil pole ilusaid seenemetsi enam alles. Selline üks raudtee toob kaasa ka muud uued ehitused ja nii see läheb

  4. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas selle raudtee ehitamise negatiivne mõju keskkonnale saaks olla suurem, kui selle kasutamise positiivne mõju keskkonnale.

  5. Veider lugeda, et siinseid inimesi absoluutselt ei koti mingisugune loodus. Ilmselt Mustamäe paneelmajas elades ei kotigi või kuidas? Või äkki reaalsuses polegi erilisi teadmisi loodusest? Ega vist Gen Z eriti rohelisuses ei käi küll. Metsiste puhul on tegemist äärmiselt ohustatud liigiga, kelle puhul praegused kaitsetegevused absoluutselt ei aita. Populatsioon on ikka kiires languses. EU linnudirektiivi kohaselt on tegemist ka kõrgeima kategooria kaitsealuse liigiga. Tegemist on põlismetsade sümboliga ning kiire vähenemine näitabki lihtsalt seda, et Eestis on põhiliselt noored metsad ning vanad maha raiutud. Põhjus, miks liigil kehvasti läheb ongi ikka põhiliselt meie RMK. Kui tüüpilised metsise püsielupaikade kaitsevööndid on ca 70-90 ha, siis RMK raiub selle ümber kõik lagedaks ning siis imestatakse, miks nii kehvasti läheb. Suur probleem on ka metsade kuivendamine. Metsis ei ela kuivendatud metsades. Põhiliseks elupaigaks on siiski vanad männikud, kus puhmarindes toiduks vajalikud marjad. Suure osa püsielupaikadest on RMK niimoodi ära kuivendanud, et puhmarindega männikust pole enam midagi alles. Nüüd muidugi hea mõelda, et ah ükskõik, kui RMK nkn nus*ib, siis võib ka RB omakorda nus*ida.

    RB planeerimise ja looduskaitseliste probleemidega ma olen ka vägagi kursis. Suht absurdne on see, et võib tuimalt looduskaitsealale ehitada trassi kuigi on võimalik valida ka teine trassialternatiiv. Põhjus miks ei valita? Ikka raha. Pigem rikkuda looduskeskkonda, kui maksta natukene rohkem.

    Metsiste puhul ei ole Luitemaa ainuke probleemne koht. Selliseid piirkondi on ka Raplamaa trassi juures. Riigikohtus käidi ka teiste trassiosadega, aga nende planeeringut ei tühistatud, sest olid nö piisavad “leevendusmeetmed” kasutusele võetud. Üks konkreetne näide on see, et KSH tasandil nähti ette püsielupaiga piiride suurendamist ning seetõttu oli see Riigikohtu hinnangul piisav leevendus. Nüüd, kui asi jõudis järgmisesse ehk KMH etappi, pole nendest leevendusmeetmetest enam haisugi. Tuimalt võeti planeeringust piiride muutmine välja ning praegu see juba ametkondades kooskõlastamisel. See ikka päris räme käitumine, et kui Riigikohus jättis korra asja jõusse just seetõttu, et plaaniti püsielupaigapiire muuta, aga reaalsuses hiljem kaotad kohtuvõidu toonud argumendid planeeringust ära. Ega selle vastu jälle teisiti ei saa, kui uuesti kohtusse minnes. Minul on hea meel, et sunnitakse vähegi rohkem keskkonnamõjude hindajaid töötama. Enamasti käib asi tuimalt paberil ning ei vaevuta isegi jalga metsa tõstma. Ilmselgelt riik annab selle Natura erandi ning hiljem plekib trahve EUle.

  6. Raudteed segavad metsloomade liikumist. Aga kas tunnel ei ole liiga äärmuslik lahendus? Puud tuleks tunneli jaoks ka niikuinii maha raiuda. Tunneli kaevamine puude alles jätmisega oleks väga, väga kallis. Kas seda raudteed ei saaks ehitada kuidagi niimodi tasasel maal, et metsloomad saaks sealt kuidagi ikka üle käia?

  7. Ma ei saa nendest RB skeptikutest aru.. enamuses ELi rahadega ehitakse infrastruktuuriprojekt, mille jaoks meil endil poleks rahaliselt isegi julgust unistada. RB suurim eesmärk pole linnaliberaalil Riiga sõita, vaid ikkagi kaubavedu ja julgeolek. Võidavad ka autojuhid, sest palju kaupa liigub rekkate asemel rongiga.

    ​

    Minu ainus kriitika on, et kui juba siis juba – teinud see 350km/h, oleks ikka õige kiirraudtee

  8. ELI5 miks on Eestil vaja reisirongiühendust Saksamaaga ja kuidas sellest tekkiv kasu ületab kaasnevad keskkonnakahjud?

  9. Uskuda seda, et see raudtee vähendab kuidagi autoliiklust on küll suht lollus. Samal ajal ehitatakse ju seal kõrval Via Baltica (ilmselt) 2+2, mis soodustab autoliikluse kasvu. Samuti on viimastel aastatel mitut kaubasadamat põhjarannikul suurendatud/arendatud, seega on küsitav, et mis kaubamahud sinna raudteele siis lõpuks üldse jõuaks.

    Looduse kohapealt nii palju, et sellised pikad laiad koridorid reaalselt poolitavad ära riigi territooriumi. Lõpuks kui me siis ära areneme on poolitajateks Tallinn-Tartu, Via Baltica ja võib olla siis Rail Baltic.

Leave a Reply