Kultuuri vajame me kõik, aga kui läheb raskeks, hüljatakse see alati esimesena.

14 comments
  1. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120084196/majandusraskustes-vallad-karbivad-kulusid-muuseumid-muuki-raamatukogud-lukku-kultuuritootajad-lahti-lasta](https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120084196/majandusraskustes-vallad-karbivad-kulusid-muuseumid-muuki-raamatukogud-lukku-kultuuritootajad-lahti-lasta)

    ​

    Tapa Muuseum 75 000 eurot

    Tamsalu Muuseum 25 000 eurot

    Porkuni Paemuuseumi maja 100 000 eurot

    Tamsalu halduskeskus 150 000 eurot

    Vajangu koolimaja 125 000 eurot

    Jäneda spordikeskus 100 000 eurot

    Moe külamaja 50 000 eurot

    Lisaks kolm muud hoonet, kokku planeeritav tulu ca 885 000 eurot.

  2. Kuidas see vajadus defineeritakse? Vajaliku asja järele on nõudlus ja selle eest makstakse. See, et keegi ei taha maksta, tähendabki, et pole vaja.

  3. See on loogiline, et kultuurist võetakse raha välja esimesena, nii peabki see olema, sest see on valdkond, milleta saab lühikest aega hakkama. Kui rahadega korda saab, siis tuleb see kultuuri tagasi panna. Masendav osa on see, et kultuuri ei väärtustata tavaolukorras. Kunstnikku nähakse ainult siis, kui ta situb. Kui ta maalib, siis see on suvaline tilulilu, siuke “on kah” suhtumine. Ja reaalolukorras kultuur ka vireleb, sest seda raha, mis oli kriisi ajaks vaja välja võtta, ei panda hiljem tagasi nö. Umbes et aga majandage end ise. Hea et haridusel ei palu end ise majandada…

  4. Vahe on selles, et olulisem osa kultuurist elab toetuse puudumise üle, sest inimesed on endiselt nõus maksma. Väheteeniva osa kultuurist võib seega esimesena hüljata, sest olulisem osa kultuurist elab selle üle.

  5. Kultuuri suur miinus on see, et ta ei täida raskel ajal kõhtu ega tee tuba soojaks. Kui sitt tiivikusse kukub, siis langeb valik olude sunnil esmaste vajaduste kasuks. Siis kui junn tiivikust läbi lennanud on ja pritsmed ära koristatud on, siis tekivad millalgi uuesti võimalused kultuuri nautimist soodustada.

  6. paneme kõik kultuuriasutused kinni ja siis mõtleme miks meil küll vaimse tervise kriis tänases maailmas…. inimene pole mõeldud elama nagu robot. valdadest kaovad koorid ja tantsurühmad, raamatukogud pannakse kinni, inimesed jäävad aina isoleeritumaks.

  7. Vastuväiteks neile, kes ütlevad, et raha ei ole, toon lookese enda sünnilinnast Rakverest.
    Lasteaiale 25000€ ei leitud ning tagajärjena õpetajaid ja lastekohtasid vähendati. Linnas on 3 abilinnapead (Rakveres elab vaevu üle 15000 inimese…), kellel palgaks ~4200€ bruto.
    Kõrval Rakvere vallas oli hiljuti skandaal (suur sõna, tegelt mitte sittagi ette ei võetud, jutuga moositi üksikud hukkamõistjad ära), et vallavalitsuse spetsialistidele ja pidajatele maksti hinnatõusu tõttu vallavanemaväärset palka.

    Küsimus ei ole raha puudumises, vaid selle ebavõrdses jagamises. Iganenud nõukaaja jah-mehed, kasutud bürokraadid, väimehe- ja nõopoliitika tuleb kiiremas korras kõrvaldada. Vajadusel karistuste või trahvidega.

  8. Kultuur ei pruugi küll esmalt tunduda nagu kõige olulisem asi, aga tegelikult on inimestel seda siiski vaja. Kahju kuulda, et ainsa valikuna nähakse muuseumite ja koolide maha müümist.

  9. Aga see on ju individuaali tasemel samamoodi. Kui inflatsioon on 20+% ja palk ei tõuse või on oht üldse töö kaotada, siis ei jäta leiba poest ostmata või kodu kütmata, vaid jätad teatrisse minemata.

Leave a Reply