Timo Tatar on ametnik, mitte poliitik. Seetõttu ta võib lubada omale pikka juttu, milles olulised punktid on keskel. Soovitan vähemalt sinnamaale välja lugeda. 🙂 Üritan kontsentreerida kõige olulisema paari tsitaati – aga mis on olulisem, sõltub teadagi vaatenurgast.
> Elektritootmises on kindlasti suurimaks väljakutseks energia salvestamine, et tulevikus järjest rohkem ilmastikust sõltuv (varieeruv) energiatootmine tagaks varustuskindluse ka perioodidel, kus tuult, päikest ning, nagu tänavune aasta ilmekalt näitab, ka sademeid hüdroelektrijaamade jaoks ei ole piisavalt.
> Vaid oluline edasiminek energia salvestamise mahtude kasvus ning salvestuslahenduste hindade alanemine võimaldab päriselt selja taha jätta praegu soojuselektrijaamadel töötavad lahendused.
> Seni kuni salvestusviisid on veel arendusjärgus, tuleb leppida olukorraga, et energiasüsteemile kõige keerulisemates olukordades tuleb elektriturul käivitada elektrijaamad, mis kasutavad fossiilkütuseid, puidujäätmeid või vesinikku ning hoolitseda, et need jaamad Eestis ka olemas oleksid. Eesti elektrisüsteemihaldur Elering on välja öelnud, et meie elektrisüsteemi tõrgeteta toimimiseks ja varustuskindluse tagamiseks on selliseid jaamu Eestisse vaja minimaalselt 1000 MW ulatuses.
> /…/
> Praegu arenduses olevad väiksemad moodultuumareaktorid tunduvad esmapilgul väga atraktiivsed, kuid tõetund saabub ilmselt siis, kui esimesed seesugused on maailmas püstitatud ning olulised üksikasjad (nagu näiteks selliste jaamade hind) on selgunud. Valitsuse moodustatud tuumaenergia töörühm on juba tööd alustanud, et ühiskonnas käivitunud arutelu Eestisse tulevikus tuumaelektrijaama rajamise üle oleks varustatud sõltumatu analüüsi ning faktidega.
> /…/
> Esimene tuumaenergia töörühma vaheraport valmib järgmise aasta sügisel.
Osa jutust jätab küll mulje “rahunege, kõik on kontrolli all”.
> Oleme leidnud lahenduse pikalt tuuleenergia arengut pidurdanud õhuseire radarite probleemile ning 2025. aastast on lõviosa Eesti maismaast tuuleparkidele avatud.
> /…/
> Ehkki usume siiralt, et oleme jõudnud ka Eesti elektriturul punkti, kus maismaatuuleparke saaks rajada ka ilma toetusteta, nii nagu see toimub põhjanaabrite juures, soovime taastuvelektri juurdekasvu kiirendamiseks juba lähiajal välja kuulutada kaks taastuvenergia vähempakkumist.
> /…/
> Üks mujal Euroopas laialt levinud mehhanism uute taastuvenergia projektide rahastuse kindlustamiseks on pikaajalised taastuvenergia ostu-müügilepingud. Sellised tüüpiliselt seitsmeks kuni kümneks aastaks sõlmitud pikaajalised taastuvelektri ostulepingud kindla mahu ning hinnaga võimaldavad stabiilse elektritarbimisega ettevõtetel fikseerida taastuvelektri tarne kindlaks perioodiks väga hea hinnaga.
> Teisalt annab selline leping võimaluse taastuvelektri tootjale uute tootmisseadmete rahastamiseks ja rajamiseks ilma toetusteta. Plaanime esimese riigina Euroopas nüüd sama mudeli kasutusele võtta meie avalikus sektoris, viies osa riigi elektritarbimisest üle taastuvelektrile, kasutades justnimelt sedasama pikaajalist lepingut.
> Riigi Kinnisvara AS-i läbiviidavasse ühishankesse on võimalus oma kogustega liituda ka teisel, näiteks kohalikel omavalitsustel.
Samuti tuletab Tatar meelde, et odav elekter on meil olnud ja tuleb ka tagasi. Tema tagasi tulemiseks on võimalik üht-teist teha.
> Head ühendused teiste naabritega on toonud meile viimase kümne aasta jooksul väga madalad elektrihinnad. Need on olnud kaugelt madalamad võrreldes sellega, mida oleksid pidanud Eesti tarbijad maksma suletud turu jätkumise puhul. Viimasest kümnest aastast enamikul on ka Baltimaadesse jätkunud piisavalt soodsat tuule-, tuuma- ja hüdroenergiat, et katta lõviosa vajadusest. Möödunud aastal oli Eesti hinnapiirkonna keskmine turuhind lausa 33 €/MWh.
> Käesolev aasta on aga eriline. Hüdrojaamade toodang on viimase 20 aasta madalaimal tasemel, majandus taastub oodatust kiiremini COVID-19 kriisist ning möödunud aasta rekordiliselt madalalt tasemelt kerkima hakanud maagaasi hinnad ei julgustanud gaasiturul osalejaid varuma Euroopa hoidlatesse piisavalt maagaasi.
> /…/
> Kümme aastat tagasi mõjunuks selline olukord Euroopas ilmselt rängemana, sest taastuvenergia toodangut oli toona veelgi vähem ning nõudlus fossiilkütuste järele sellevõrra suurem.
Süsinikuheitmete hinnad regionaalsetel kvooditurgudel ei saa mitte kunagi olla nii stabiilsed kui globaalselt võrdselt kehtestatud süsinikumaks (koos WTO tasandustollidega).
Ja nagu näha, siis regionaalse kvoodituru volatiilsust tuuakse põhjenduseks miks süsinikuheitmete hinnastamist pole laiendatud kõigile majandussektoritele.
3 comments
Timo Tatar on ametnik, mitte poliitik. Seetõttu ta võib lubada omale pikka juttu, milles olulised punktid on keskel. Soovitan vähemalt sinnamaale välja lugeda. 🙂 Üritan kontsentreerida kõige olulisema paari tsitaati – aga mis on olulisem, sõltub teadagi vaatenurgast.
> Elektritootmises on kindlasti suurimaks väljakutseks energia salvestamine, et tulevikus järjest rohkem ilmastikust sõltuv (varieeruv) energiatootmine tagaks varustuskindluse ka perioodidel, kus tuult, päikest ning, nagu tänavune aasta ilmekalt näitab, ka sademeid hüdroelektrijaamade jaoks ei ole piisavalt.
> Vaid oluline edasiminek energia salvestamise mahtude kasvus ning salvestuslahenduste hindade alanemine võimaldab päriselt selja taha jätta praegu soojuselektrijaamadel töötavad lahendused.
> Seni kuni salvestusviisid on veel arendusjärgus, tuleb leppida olukorraga, et energiasüsteemile kõige keerulisemates olukordades tuleb elektriturul käivitada elektrijaamad, mis kasutavad fossiilkütuseid, puidujäätmeid või vesinikku ning hoolitseda, et need jaamad Eestis ka olemas oleksid. Eesti elektrisüsteemihaldur Elering on välja öelnud, et meie elektrisüsteemi tõrgeteta toimimiseks ja varustuskindluse tagamiseks on selliseid jaamu Eestisse vaja minimaalselt 1000 MW ulatuses.
> /…/
> Praegu arenduses olevad väiksemad moodultuumareaktorid tunduvad esmapilgul väga atraktiivsed, kuid tõetund saabub ilmselt siis, kui esimesed seesugused on maailmas püstitatud ning olulised üksikasjad (nagu näiteks selliste jaamade hind) on selgunud. Valitsuse moodustatud tuumaenergia töörühm on juba tööd alustanud, et ühiskonnas käivitunud arutelu Eestisse tulevikus tuumaelektrijaama rajamise üle oleks varustatud sõltumatu analüüsi ning faktidega.
> /…/
> Esimene tuumaenergia töörühma vaheraport valmib järgmise aasta sügisel.
Osa jutust jätab küll mulje “rahunege, kõik on kontrolli all”.
> Oleme leidnud lahenduse pikalt tuuleenergia arengut pidurdanud õhuseire radarite probleemile ning 2025. aastast on lõviosa Eesti maismaast tuuleparkidele avatud.
> /…/
> Ehkki usume siiralt, et oleme jõudnud ka Eesti elektriturul punkti, kus maismaatuuleparke saaks rajada ka ilma toetusteta, nii nagu see toimub põhjanaabrite juures, soovime taastuvelektri juurdekasvu kiirendamiseks juba lähiajal välja kuulutada kaks taastuvenergia vähempakkumist.
> /…/
> Üks mujal Euroopas laialt levinud mehhanism uute taastuvenergia projektide rahastuse kindlustamiseks on pikaajalised taastuvenergia ostu-müügilepingud. Sellised tüüpiliselt seitsmeks kuni kümneks aastaks sõlmitud pikaajalised taastuvelektri ostulepingud kindla mahu ning hinnaga võimaldavad stabiilse elektritarbimisega ettevõtetel fikseerida taastuvelektri tarne kindlaks perioodiks väga hea hinnaga.
> Teisalt annab selline leping võimaluse taastuvelektri tootjale uute tootmisseadmete rahastamiseks ja rajamiseks ilma toetusteta. Plaanime esimese riigina Euroopas nüüd sama mudeli kasutusele võtta meie avalikus sektoris, viies osa riigi elektritarbimisest üle taastuvelektrile, kasutades justnimelt sedasama pikaajalist lepingut.
> Riigi Kinnisvara AS-i läbiviidavasse ühishankesse on võimalus oma kogustega liituda ka teisel, näiteks kohalikel omavalitsustel.
Samuti tuletab Tatar meelde, et odav elekter on meil olnud ja tuleb ka tagasi. Tema tagasi tulemiseks on võimalik üht-teist teha.
> Head ühendused teiste naabritega on toonud meile viimase kümne aasta jooksul väga madalad elektrihinnad. Need on olnud kaugelt madalamad võrreldes sellega, mida oleksid pidanud Eesti tarbijad maksma suletud turu jätkumise puhul. Viimasest kümnest aastast enamikul on ka Baltimaadesse jätkunud piisavalt soodsat tuule-, tuuma- ja hüdroenergiat, et katta lõviosa vajadusest. Möödunud aastal oli Eesti hinnapiirkonna keskmine turuhind lausa 33 €/MWh.
> Käesolev aasta on aga eriline. Hüdrojaamade toodang on viimase 20 aasta madalaimal tasemel, majandus taastub oodatust kiiremini COVID-19 kriisist ning möödunud aasta rekordiliselt madalalt tasemelt kerkima hakanud maagaasi hinnad ei julgustanud gaasiturul osalejaid varuma Euroopa hoidlatesse piisavalt maagaasi.
> /…/
> Kümme aastat tagasi mõjunuks selline olukord Euroopas ilmselt rängemana, sest taastuvenergia toodangut oli toona veelgi vähem ning nõudlus fossiilkütuste järele sellevõrra suurem.
Süsinikuheitmete hinnad regionaalsetel kvooditurgudel ei saa mitte kunagi olla nii stabiilsed kui globaalselt võrdselt kehtestatud süsinikumaks (koos WTO tasandustollidega).
Ja nagu näha, siis regionaalse kvoodituru volatiilsust tuuakse põhjenduseks miks süsinikuheitmete hinnastamist pole laiendatud kõigile majandussektoritele.
On ikka kilplased.
Tahaks ka tatart.