Hannes Rumm: sel sügisel on proovitud ajakirjanduse kätega skalpeerida kolme tipp-poliitikut, kõik nad on Reformierakonnast

6 comments

  2. Inimesed (mh ka mõned ajakirjanikud ise) kipuvad unustama, et pressis avaldatavad lood on alati keegi arvamus. Ajaleht ei ole viimase instantsi tõde. Seda peab lugema kriitiliselt, olenemata, mis väljaandega on tegemist.

    Isegi kui kirjutatakse täielikku tõtt, publitsistlik stiil on iseenesest selline, et kajastada kõike neutraalselt on raske. Ajakirjanikud kasutavad emotsioonisõnavara, mis juba iseenesest takistab erapooletust. Kui mitte kirjutada “värvikalt”, lugejatel on jällegi igav. (Mulle jutustati nt, et ühes ajalehes lisatakse selliseid sõnu juba toimetamise etapil, et pealkiri oleks mahlasem ja skandaalsem).

  3. Päris meelevaldsed väited Kersna kohta. Esiteks olid temaga seotud uudised ja menetlustoimingud südasuvel. Mitte sügisel. Teiseks on ta kolmest ainuke, kelle puhul prokuratuur leidis piisavalt tahtlust ja süülisust, et menetlus algatada.

  4. Reformi vargaid pedofiile korruptante jne ei tohi mitte mingil juhul ajakirjanduses kajastada, sellele tuleb piir panna!

  5. Rääkides vähemalt esimesest kahest loost, siis oli kindlasti kirjutamist väärt. Poliitikud tõmbasid endale ise, meelega või kogemata, pasa pähe ja nüüd kannatavad tagajärgede all.

    Kersnal on vähemalt vabandus, et ta lahendas päris kriisi ja oligi kiire. Kuigi tulevikus saab kindlasti paremini teha.

    Pentus-Rosimannus oleks kõik probleemid tekkimata jätnud kui ta oleks õigel hetkel tagasi astunud, mitte kahe küna vahel kõõlunud nii kaua.

Leave a Reply