Kui siin minister arvas, et psühholoogiliselt peab oskama inimene ennast ise aidata, siis äkki ka füüsilise meditsiinilise näidustuse korral ka.
Tegelikult teha sarnane asi nagu Bolt/Wolt. Et valid äpist mis sul viga on ja siis rattaga, vajalikud atribuudid seljakotis kaasas saabub “tohter”, kes siis ravib sind. Medolt näiteks
Riigikontrolöri kommentaar on nii pöörane kui ka masendav:
> «Eesti tervishoius ei ole puudus niivõrd analüüsidest ega strateegiatest, vaid tahtest, julgusest ja võimest kokku lepitut ka ellu viia,» sõnas Holm. «Peamine on selgelt tunnistada, et peame hakkama saama vajalikust väiksema arvu arstide ja õdedega, samas kui haigusi ja hädasid vähemaks ei jää.»
>Riigikontrolör osutas, et eelkõige personaliprobleemide tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus peavad Eesti elanikud olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Kiiret lahendust personalipuudusele ei ole, sest õpe kestab aastaid ning tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamise tulemused on näha alles kaugemas tulevikus.
ÄP kirjutas eelmisel aastal, et suurhaiglate arvetel on ligi 100 miljonit vaba raha. Selle saaks osaliselt kasutada palgatõusuks. Samuti puudub igasugune vajadus nende nõkogude järele, kus poliitikud parasiteerivad (Rõivas, Kalda jne.).
“OECD maades on keskmiselt 6,1 protsenti õdedest omandanud hariduse mujal. Eestis on mujal hariduse omandanud õdesid 0,2 protsenti.”
Liiga palju uksenäitusi meil, ehk? Tundub nagu süsteemne allergia väliste õdede suhtes.
Lisaks ei luba rahvastiku vananemine oodata, et vajadus kahanema hakkaks.
Et tervishoiu töötajaid koolitada ja palgata, on tegelikult selgemast selgem, et tuleb tõsta (astmeline tulumaks) või laiendada (passiivtulu sotsiaalmaks) makse.
Eriti selge on see praeguses olukorras, kus on hunnikusse kuhjunud ka muid kulusid: kaitsekulud, energiakriis ja koroonapandeemia on rahakotis kena laastamise teinud.
5 comments
Kui siin minister arvas, et psühholoogiliselt peab oskama inimene ennast ise aidata, siis äkki ka füüsilise meditsiinilise näidustuse korral ka.
Tegelikult teha sarnane asi nagu Bolt/Wolt. Et valid äpist mis sul viga on ja siis rattaga, vajalikud atribuudid seljakotis kaasas saabub “tohter”, kes siis ravib sind. Medolt näiteks
Riigikontrolöri kommentaar on nii pöörane kui ka masendav:
> «Eesti tervishoius ei ole puudus niivõrd analüüsidest ega strateegiatest, vaid tahtest, julgusest ja võimest kokku lepitut ka ellu viia,» sõnas Holm. «Peamine on selgelt tunnistada, et peame hakkama saama vajalikust väiksema arvu arstide ja õdedega, samas kui haigusi ja hädasid vähemaks ei jää.»
>Riigikontrolör osutas, et eelkõige personaliprobleemide tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus peavad Eesti elanikud olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Kiiret lahendust personalipuudusele ei ole, sest õpe kestab aastaid ning tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamise tulemused on näha alles kaugemas tulevikus.
ÄP kirjutas eelmisel aastal, et suurhaiglate arvetel on ligi 100 miljonit vaba raha. Selle saaks osaliselt kasutada palgatõusuks. Samuti puudub igasugune vajadus nende nõkogude järele, kus poliitikud parasiteerivad (Rõivas, Kalda jne.).
“OECD maades on keskmiselt 6,1 protsenti õdedest omandanud hariduse mujal. Eestis on mujal hariduse omandanud õdesid 0,2 protsenti.”
Liiga palju uksenäitusi meil, ehk? Tundub nagu süsteemne allergia väliste õdede suhtes.
Lisaks ei luba rahvastiku vananemine oodata, et vajadus kahanema hakkaks.
Et tervishoiu töötajaid koolitada ja palgata, on tegelikult selgemast selgem, et tuleb tõsta (astmeline tulumaks) või laiendada (passiivtulu sotsiaalmaks) makse.
Eriti selge on see praeguses olukorras, kus on hunnikusse kuhjunud ka muid kulusid: kaitsekulud, energiakriis ja koroonapandeemia on rahakotis kena laastamise teinud.