EL-i parlament kinnitas seaduse mis määrab sookvoodid etteõtete nõukogudes.

6 comments
  1. Aeg oleks ka Eestil asjad ülevaadata, et juhtkonnas oleks vähemalt 40 protsenti naisi.

    ja LGBT ja rahvus minoriteedid oleks ka esindatud.

  2. Positsiooni peaks saama ikkagist inimene, kellel on parim kvalifikatsioon selleks. Mul pole midagi soolise võrdsuse vastu, olen täitsa poolt aga tekib lihtsalt küsimus, kas selline kohustuslik piiramine võib tekitada mingeid probleeme?

  3. Aga kas see ei ole diskrimineerimine, kui kõige paremini kvalifitseeritud kandidaat jäetakse kõrvale, sest ta on valest soost ja ei sobi kvoodiarvestuse tõttu?

  4. >Another criticism is that the use of quotas could lead companies to appoint women to board seats based on gender rather than merit, to which Wolters countered: “I think it’s time we leave that argument where it belongs, in the previous century.”

    Loogiliselt järeldades tähendab see seda, et praegu valitakse töötajaid pädevuse järgi kuna kui valitaks soo järgi siis oleks tegu ju täiesti ajakohase argumendiga. Kui töötajaid valitakse pädevuse mitte soo järgi siis miks üldse mingeid kvoote kehtestada ja mitte allujaid sanktsioonidega ähvardada?

    Ma arvan, et tol Woltersil kas puudub reaalsustaju või ta saab ise ka aru, et nii juhtuks mistõttu ei saa ta edukalt vaielda. Selle asemel sõimab ta argumenti tagurlikus ja sellega koos kõiki kes seda argumenti kasutavad. Kui keegi peab argumenteerimise asemel sõimama argumenteerija karakterit või argumenti ei tohiks tal olla nii palju sõnaõigust kui seda näib olema pr. Woltersil.

  5. Alati on naisi juhtivatel positsioonidel puudu, aga lihtinimese peale ei mõtle keegi. Kus on naisprügivedajad? Kaevurid? Traktoristid? Keevitajad? Seal peaks ka kvoodipolitsei sekkuma.

Leave a Reply