Kõik, keda vähegi film ja arvutimängud kotivad, on näinud nii filmi kui ka triloogia läbi mänginud. Mitu korda. Kuigi I guess mul on hea meel, et STALKERi mängude müük jälle tõusnud on, Ukraina developerid saavad konti. Nautige eurojanki.
olen näinud kunagi. väga igav oli.
Kusjuures mäng minu mäletamist mööda oli pigem raamatuga sarnane, film veidi vabam tõlgendus.
Üks lemmikfilme. Põhineb lõdvalt Strugatskite raamatul, film on siiski tugevam. Mängu pole proovinud, sellest filmist ei saa mängu teha.
Raamat, film ja mäng on kõik väga erinevad ja ühisosa on pea olematu. Isegi nimi pole kõigil kolmel sama, tegelastest ja süžeest rääkimata.
“Väljasõit rohelusse” on raamatuna üks Strugatskite paremaid. Nauditavaks nimetada on liig, aga loetav igatahes.
Tarkovski film on selline, mida nimetatakse tüüpiliseks “eesti filmiks” koos kõige sellega kaasnevaga. Ei soovita.
Mängud olid alguses kohutavalt bugised ja nõudsid parajat jõehobu kannatust. Tänaseks on paljuski tänu kolmandate osapoolte pingutustele asi üsna heas seisus. Muidugi, arvestades üldist õhustikku võis lugeda kokkujooksmist järjekordseks anomaaliaks, mis tsoonis varitseb. Riknenud *savegame* võib tõlgendada vastena *permadeath*’ile. Ometigi olid mängud sellised, et hoolimata frustratsioonist oli ikka tahtmist teada saada, mis lõpus juhtub. Ja siis tuli välja, et “õige” lõpp on hoopis teistsugune. Mis teha, jälle algusest peale.
Tobe film. Nad keerasid kogemata keemilisel töötlemisel enamus filmimaterjali perse ja siis et pikkus kokku saada on seal tseenid kus mingi noor kask on tuule käes võbelemas 7 minutit ja muusika mängib.
Väga sügavamõtteline ainukese konkurendiga postitusted subredditist /r/im14andthisisdeep
7 comments
Kõik, keda vähegi film ja arvutimängud kotivad, on näinud nii filmi kui ka triloogia läbi mänginud. Mitu korda. Kuigi I guess mul on hea meel, et STALKERi mängude müük jälle tõusnud on, Ukraina developerid saavad konti. Nautige eurojanki.
olen näinud kunagi. väga igav oli.
Kusjuures mäng minu mäletamist mööda oli pigem raamatuga sarnane, film veidi vabam tõlgendus.
Üks lemmikfilme. Põhineb lõdvalt Strugatskite raamatul, film on siiski tugevam. Mängu pole proovinud, sellest filmist ei saa mängu teha.
Raamat, film ja mäng on kõik väga erinevad ja ühisosa on pea olematu. Isegi nimi pole kõigil kolmel sama, tegelastest ja süžeest rääkimata.
“Väljasõit rohelusse” on raamatuna üks Strugatskite paremaid. Nauditavaks nimetada on liig, aga loetav igatahes.
Tarkovski film on selline, mida nimetatakse tüüpiliseks “eesti filmiks” koos kõige sellega kaasnevaga. Ei soovita.
Mängud olid alguses kohutavalt bugised ja nõudsid parajat jõehobu kannatust. Tänaseks on paljuski tänu kolmandate osapoolte pingutustele asi üsna heas seisus. Muidugi, arvestades üldist õhustikku võis lugeda kokkujooksmist järjekordseks anomaaliaks, mis tsoonis varitseb. Riknenud *savegame* võib tõlgendada vastena *permadeath*’ile. Ometigi olid mängud sellised, et hoolimata frustratsioonist oli ikka tahtmist teada saada, mis lõpus juhtub. Ja siis tuli välja, et “õige” lõpp on hoopis teistsugune. Mis teha, jälle algusest peale.
Tobe film. Nad keerasid kogemata keemilisel töötlemisel enamus filmimaterjali perse ja siis et pikkus kokku saada on seal tseenid kus mingi noor kask on tuule käes võbelemas 7 minutit ja muusika mängib.
Väga sügavamõtteline ainukese konkurendiga postitusted subredditist /r/im14andthisisdeep
Ma olen lugenud raamatut. Raamat oli hea.