30 aasta suurim toidukorvi hinna tõus. Vaesemal raha otsas, jõukam elab säästudest ja krediidist

19 comments
  1. Aga jah, annab tunda. Oma peres üritanud alati 60-80€ eest nädalas hakkama saada ja paari aastaga on toidukotid ikka oluliselt väiksemaks jäänud. Oleme ka ise hakanud rohkem hindu ja kaupu, mida osta, jälgima.

  2. Artiklis olev graafik ka mõnus – keskmine bruto lõpuks hakkas toidukorvil eest ära liikuma ja sisuliselt aastaga tõmbas korvi hind järgi. Saadan arve Putinile selle jama eest, hakaku reparatsioone maksma.

  3. Nii neid eestlasi ***** *********. Ja mida eestlane selle peale ütleb? VÄHEMALT pommid ei kuku. Tra sama hästi ela siis nõukogude liidus v midagi.

  4. Eks midagi muud üle ei jää, kui peab Tartu vorstivabriku uuesti avama. Saab natukenegi liha hambaalla.

  5. Ma olen selles artiklis ja see ei meeldi mulle.

    Noh. Jah. Sõja ajal ei saa ka tagalas liiga lõbus elu olla, aga siiski masendav.

  6. Mõni nädal tagasi oli artikkel Äripäevas, et kuidas kohalikud toiduketid on kasumit kasvatanud. Lüpsmine käib ja hetkel ettekääne on selleks olemas.

  7. Aga kui hakata küsima kas riigimasin saaks midagi paremini teha või kasvõi näpuotsaga riigi suunas kriitikat jagama, siis on kohe kisa lahti…

    Olen ise selle sügise jooksul mitmes lääneriigis käinud ja toidu hinnad pole aastatagusega rohkem kui sentides tõusnud… kütus on kallis, aga muud kaubad püsivad.

    Aga kui uurida miks Eestis asjad nii sitad on siis hakatakse kohe vabandama miks see tegevusetus ja paigalseis on ülitimmis.

  8. Delfi on perma-bear. Õigem pealkiri oleks: Vaesed on pidanud kulutusi kokku tõmbama oluliselt suuremal määral kui rikkad. Ühtlasi rikkad säilitavad mingitki ostujõudu iga aastase palgatõusu nöol, samas kui vaeste palgad pole aastaga üldse muutunud.

  9. Paljud on arvamusel, et hinnatõusu (inflatsiooni) on tekitanud sõda. Tegelikult on tootjad ja maaletoojad pikemat aega kunstlikult hindu üles kruvinud ja seda globaalsel tasemel. Töötajatega seotud kulud (palk ja hüved) on väga aeglased järgi tulema. Ebareaalsed kasumimarginalid on hetkel.

  10. “2020. aasta leibkonnauuringu järgi kulutas Eestis 130 000 elanikku aastas toidule pereliikme kohta 487 eurot.”

    Misasja? Mida nad söövad? Ainult makarone ja kaerahelbeid? Mul läheb niipalju kuus ühele inimesele ja enamus söökidest on ise valmistatud, tõsi küll, vahest pooltoodetest, saia, vorsti ja juustu ise ei tee. Alla 50 EUR kuus on ulme, aga eks mõni peab ka nii vähesega hakkama saama.

  11. Närvidele ajab kõige rohkem see, et ka enne hinnatõusu olid asjad suhteliselt vittus, kvaliteedi ja hinna suhe osadel toodetel oli absoluutselt ebavõrdne, ning praegu on veelgi hullem. Isegi kodumaiste toodete puhul olen märganud, et maitse, teksuur ja lõhn on muutunud, kuid tootja ikka veendab, et tegu ei ole sitaga mis on pakitud “50% vähem plasti!” pakendisse vaid ikka see sama, *vana ja hea.*

    Suvel veel ei olnud põhjust vahtida toodete koostist ega hinda, nüüdseks vaatan kas on üldse mõttet maksta üks euro rohkem toote eest, kuhu on lihtsalt suuremas koguses topitud mingi seapekki või muud paksendavat sitta, et asi oleks “Lihakam”.

  12. Kusjuures mul on tekkinud selline ostukäitumine, et ostan mingeid kauasäilivaid asju kokku, sest hirmutatakse, et läheb veel hullemaks. Kohvi on mul kodus juba mingi 7 pakki. Täna ostsin veel ühe, sest grossis oli mingi soodukas.

Leave a Reply