Intervjuu Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobsoniga: demokraatia allakäigust, olemusest, seisust maailmas & Eestis jpm.

7 comments

  2. On olemas nii teksti kui audiona.

    Päris pikk ja huvitav lugemine, mis võib anda sügavamat mõistmist läbi ajaloo, demokraatia tugevuste kui ka kitsaskohtade avamise.

  3. > Populismi loogika on seevastu on see, et meil on esindaja, kes ütleb, et mina tean, mida rahvas tahab, kes ütleb, et mina olengi rahvas või rahvaesindaja.

    Elik siis populist on rahvaesindaja kes ütleb, et referendumeid pole vaja, sest tema teab mida rahvas tahab.

    PS. Kodanikkonna enamuse suhtes saab kompromisse teha vaid referendumite abil. Ükski muu viis seda ei optimeeri.
    PPS. Juhuvalimina võib esinduskogusid luua, aga vaid üksikute vaidlusküsimuste jaoks ja sääraseid üksiku vaidlusküsimuse rahvaesindajate juhuvalimeid tuleks sel juhul tekitada mitmeid – nii nagu ka masinõppes tehakse.

  4. Minu meelest on üks asi puudu. Ta ütleb, et inimesed tunnevad ängistust, kuna “tajuvad, et nad on justkui kaotanud kontrolli oma keskkonna üle”.

    Teine asi on Läänemaailma saabunud nii suur heaolu, et paljudel inimestel täiesti ükskõik üldise heaolu tõusust või langusest – nagunii on küllus … ja pigem tahavad, et pulli saaks ning õigetele ära pandaks.

    Inimkond pole veel kunagi elanud nii, et põhilised materiaalsed vajadused on väga kergesti rahuldatud ja meie evolutsioonilised tungid satuvad uues olukorras segadusse.

  6. Kelle peale järgmine lõik mõtlema pani?

    “Kodanik demokraatias peab olema kaasalööja. Nii mõnegi inimese jaoks sobiks palju enam, kui keegi poliitiline isa või ema tema eest asju otsustaks. Kas kõigile inimestele üldse sobib demokraatia?

    On räägitud, et osadele inimestele meeldibki, et karm kord oleks majas, et ei oleks mingit vastukobisemist. Aga toimivas demokraatias on neil tõenäoliselt ikkagi oluliselt parem elu.”

Leave a Reply