“/…/ Samal ajal ei paku rahvuskonservatiivid mingisuguseidki lahendusi rahvakillule, kelle ühiskondlikule ilmajäetusele järjepidevalt rõhutakse – jääb vaid mulje, et nende valija põhiline kultuuriväljund on valgenahaliste eestikeelsete paljulapseliste heteroseksuaalsete tuumikperede kalkvel silme all, lipp püsti, skautide ja kodutütardena ringi käimine. Statistikanäitajate järgi on ilmajäetus üsna teistsugust [nägu](https://www.stat.ee/et/uudised/suhtelist-vaesust-kogevad-enim-vanemaealised-lastega-peredest-uksikvanemad).
Kui poliitikute eesmärk peaks vähemalt teoorias olema avalike probleemide lahendamine, siis populistide *modus operandi* on leida või luua probleem ja seda mitte lahendada. Lahendamine on suisa vastunäidustatud, sest see kahandab populistide toetust. Seega on ääremaastumine ja palgavaesus rahvuskonservatiividele kasulikud, sest need hoiavad inimesed ärritatuna ja piiravad kriitikameelt./…/”
Ausalt öeldes olen ma täiesti väsinud nende valgete naiste pidevast seletamisest!
Valged naised peavad rääkimise asemel kuulamist õppima!
Ega ei olegi, populistide huvi on saada tagasi soojale toolile ja siis sealt kümne küünega kinni hoida
Mul on selline mulje jäänud, et populistide valijad on miskipärast kindlad, et kui nende lemmikud saavad riiki valitsema, siis saavad nad tasuta elamise, raha ei saa kunagi seina seest otsa ja kõik edaspidi kuulavad ja arvestavad nende arvamustega. Halb maine kaob ja kunagi tehtud lollusi ei meenuta keegi. Samal ajal nad ise saavad koha kätte näidata kõigile, kes praegu neil “takistavad” midagi taolist saavutamast. Keegi võib muidugi mind ümber veenda 🙂
Äärmuslane sõimab äärmuslast. Heheh
Äärmiselt mõistlik arvamusavaldus. Osad päriselt ka vaidlevad vastu lihtsalt sellepärast, et selle autorid on Feministeeriumist?
> Kui poliitikute eesmärk peaks vähemalt teoorias olema avalike probleemide lahendamine, siis populistide modus operandi on leida või luua probleem ja seda mitte lahendada.
Probleemide mittelahendamine toimub arbitraažide abil.
Konservatiivsus ja eriti paleo-konservatiivsus püüab hoida kohaliku ühiskondliku leppe abil kohaliku kooduskeskkonna tasakaalu. Konservatiivsus on sisuliselt paikne animism.
Kohalikku ühiskondlikku lepet tuleb hoida lähtudes Ettevaatuspõhimõttest ja püüdes vältida (minimeerida või optimeerida) II tüüpi statistilisi vigu.
EKRE on tavaline esindusdemokraatia partei selles mõttes, et EKRE ja kõik teised erakonnad OECD riikides edendavad arbitraaži (kodanikest valijate kahvlissepanekut) kahes põhiküsimuses: massimigratsioon ja keskkonnahoid.
Täpsemalt massimigratsiooni ohjeldamine riikide piiridel ning süsinikumaksu kehtestamine (koos WTO tasandustollidega ja täisdividendidega kodanikele; pigou maks). OECD riikides on kodanikkondade enamus mõlema poolt. On olnud seda juba aastakümneid. Aga kui nende kahe küsimuse jah-ei vastustest moodustada risttabel, siis on näha, et OECD riikide majanduspoliitiline eliit (st. kõik erakonnad) väldib JAH-JAH valikut. Nad väldivad seda (demokraatiat) edukalt tööstuslikul tasemel (6-sigma tasemel). On seda vältinud juba aastakümneid, kui mitte sajandeid. Säärase vältimise abil tekitavad nad endale arbitraaži võimaluse, sest ükskõik kes võimu juures on saab vähemalt ühes suunas sitta keerata ja kui toimub võimuvahetus, siis saab sitta keerata teises suunas.
7 comments
“/…/ Samal ajal ei paku rahvuskonservatiivid mingisuguseidki lahendusi rahvakillule, kelle ühiskondlikule ilmajäetusele järjepidevalt rõhutakse – jääb vaid mulje, et nende valija põhiline kultuuriväljund on valgenahaliste eestikeelsete paljulapseliste heteroseksuaalsete tuumikperede kalkvel silme all, lipp püsti, skautide ja kodutütardena ringi käimine. Statistikanäitajate järgi on ilmajäetus üsna teistsugust [nägu](https://www.stat.ee/et/uudised/suhtelist-vaesust-kogevad-enim-vanemaealised-lastega-peredest-uksikvanemad).
Kui poliitikute eesmärk peaks vähemalt teoorias olema avalike probleemide lahendamine, siis populistide *modus operandi* on leida või luua probleem ja seda mitte lahendada. Lahendamine on suisa vastunäidustatud, sest see kahandab populistide toetust. Seega on ääremaastumine ja palgavaesus rahvuskonservatiividele kasulikud, sest need hoiavad inimesed ärritatuna ja piiravad kriitikameelt./…/”
Ausalt öeldes olen ma täiesti väsinud nende valgete naiste pidevast seletamisest!
Valged naised peavad rääkimise asemel kuulamist õppima!
Ega ei olegi, populistide huvi on saada tagasi soojale toolile ja siis sealt kümne küünega kinni hoida
Mul on selline mulje jäänud, et populistide valijad on miskipärast kindlad, et kui nende lemmikud saavad riiki valitsema, siis saavad nad tasuta elamise, raha ei saa kunagi seina seest otsa ja kõik edaspidi kuulavad ja arvestavad nende arvamustega. Halb maine kaob ja kunagi tehtud lollusi ei meenuta keegi. Samal ajal nad ise saavad koha kätte näidata kõigile, kes praegu neil “takistavad” midagi taolist saavutamast. Keegi võib muidugi mind ümber veenda 🙂
Äärmuslane sõimab äärmuslast. Heheh
Äärmiselt mõistlik arvamusavaldus. Osad päriselt ka vaidlevad vastu lihtsalt sellepärast, et selle autorid on Feministeeriumist?
> Kui poliitikute eesmärk peaks vähemalt teoorias olema avalike probleemide lahendamine, siis populistide modus operandi on leida või luua probleem ja seda mitte lahendada.
Probleemide mittelahendamine toimub arbitraažide abil.
Konservatiivsus ja eriti paleo-konservatiivsus püüab hoida kohaliku ühiskondliku leppe abil kohaliku kooduskeskkonna tasakaalu. Konservatiivsus on sisuliselt paikne animism.
Kohalikku ühiskondlikku lepet tuleb hoida lähtudes Ettevaatuspõhimõttest ja püüdes vältida (minimeerida või optimeerida) II tüüpi statistilisi vigu.
EKRE on tavaline esindusdemokraatia partei selles mõttes, et EKRE ja kõik teised erakonnad OECD riikides edendavad arbitraaži (kodanikest valijate kahvlissepanekut) kahes põhiküsimuses: massimigratsioon ja keskkonnahoid.
Täpsemalt massimigratsiooni ohjeldamine riikide piiridel ning süsinikumaksu kehtestamine (koos WTO tasandustollidega ja täisdividendidega kodanikele; pigou maks). OECD riikides on kodanikkondade enamus mõlema poolt. On olnud seda juba aastakümneid. Aga kui nende kahe küsimuse jah-ei vastustest moodustada risttabel, siis on näha, et OECD riikide majanduspoliitiline eliit (st. kõik erakonnad) väldib JAH-JAH valikut. Nad väldivad seda (demokraatiat) edukalt tööstuslikul tasemel (6-sigma tasemel). On seda vältinud juba aastakümneid, kui mitte sajandeid. Säärase vältimise abil tekitavad nad endale arbitraaži võimaluse, sest ükskõik kes võimu juures on saab vähemalt ühes suunas sitta keerata ja kui toimub võimuvahetus, siis saab sitta keerata teises suunas.
PS. Järjekorrelatsioon [ökoloogilise defitsiidi](https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_ecological_footprint) (biocapacity deficit) ja [immigrantide osakaalu vahel ühiskonnas](https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_sovereign_states_and_dependent_territories_by_immigrant_population) on statistiliselt oluliselt negatiivne, mis toetab teoreetilist seisukohta et massimigratsioon on Tragedy of the Commons mis hävitab looduskeskkonda.