Metsavana pani ilmaennustusega kümnesse.

15 comments
  1. No shit Sherlock, ma võin ise ka seda sama öelda. Ca kaks nädalat jõuludeni, lumi rinnuni ja seda sajab juurde, selleks ei pea metsavana olema et loogiliselt mõelda

  2. **Eesti esisünoptik Kairo Kiitsak tegi septembri alguses järgnevad prognoosi, mille puhul mulle meeldib ka asjade lahti selgitamine, mida sageli ei näe mujal. Praeguses valguses on päris huvitav seda analüüsi lugeda.**

    Tsiteerin:

    *Olgugi, et pärast suve tuleb enne ikka sügis, keskendun hetkel juba eesolevale talvele, teguritele ja märkidele, mis võivad seda mõjutada. Antud kirjutis on minu enda isiklik nägemus asjast!*

    *📌 Suurtest maailma kliimanähtustest on laiemalt tuntud Vaiksel ookeanil tegutsev El Niño, veidi vähem aga La Niña. Praegu keskendungi viimasele, mis on aktuaalne. Tegemist on nähtusega, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña meie ilmale otsest mõju ei avalda, aga sellel võib olla kaudne mõju jugavoolule (troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd), mis lookleb läänest ida suunas üle Põhja-Atlandi ookeani. Jugavoolu positsioon ja tugevus ajas pidevalt muutub ning see omakorda mõjutab meie ilma.*

    *🧐 La Niña aastatel on minevikus ette tulnud külmi ja lumiseid talvi: näiteks 1973-1974, 1975-1976, 1998-1999 ja 2010-2011. La Niñaga on mõnikord seostatud ka varajast talve algust. Viimased talved (2020-2021 ja 2021-2022) on ka juba täitsa talve nägu olnud ja pakkunud nii külma, lund kui ka tuisku – tõsi, kus vähem, kus rohkem. Kusjuures kahel viimasel talvel oli mõõdukas La Niña. Tõsi, püsivat lumikatet Lääne-Eesti saartel läinud talvel ei tekkinudki. Seal oli maa suure osa ajast lumevaba, samas kui mandri ida- ja lõunaosas küündis lumikatte paksus veebruari esimeses pooles üle poole meetri. Tasub ära märkida ka seda, et detsembri esimene dekaad oli 2021. aastal eriliselt külm. Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -8,7 °C (pikaajaline keskmine +0,1 °C). Arvestatuna 1961. aastast on detsembri esimene kolmandik olnud veel külmem vaid ühel aastal – 1973, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -10,9 °C.*

    *📌 Oma ette teema on ka polaarpööris, millest räägitakse samuti palju sügise saabudes ja eriti talveperioodil, mil selle mõju on meie ilmale kõige suurem. Väga lihtsustatult – kui polaarpööris on talveperioodil keskmisest tugevam, siis kipub ilm Põhja-Euroopas olema sageli pehmem ja heitlikum. Kui aga nõrgem, siis on šansid suuremad talvisteks oludeks, annab võimaluse talvistel oludel paremini kanda kinnitada. Aga mis see polaarpööris endast üldse kujutab? Polaarpööris on suur madalrõhkkond põhjapooluse ümber, mis pöörleb vastupäeva. Meenutame 2019-2020 talve, mis polnudki sisuliselt talv, vaid kauaks vinduma jäänud sügis. Tookord oli polaarpööris erakordselt tugev ning hoidis piltikult öeldes külma õhku Arktika ümbruses lõksus ega lasknud sel eriti Euroopa sügavustesse levida. Niisiis, saime endale rekordiliselt sooja talve. Kõik talvekuude keskmised temperatuurid olid positiivsed ehk üle 0°C.*

    *📌 Polaarpöörist mõjutavad ka järsud soojenemised stratosfääris, mille mõju maapinnale jõuab tavaliselt nädala kuni kahe jooksul. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad muudkui nõrgemaks ja aeglasemaks. Nõrgem läänevool omakorda soosib talvisemaid olusid – näiteks tekib võimas kõrgrõhkkond, mis hakkab külma õhku kandma Põhja-Jäämerelt või Siberist otse Euroopasse. Näiteks 2018. aasta veebruaris toimus võimas soojenemine stratosfääris ning umbes nädalaga jõudis Siberi aladelt Euroopasse polaarne kontinentaalne õhumass, mis viis ilma oluliselt külmemaks muutumiseni. https://loodusvaatleja.blogspot.com/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html*

    *👀 Tulles jutu algusesse tagasi, siis La Niña pole endiselt kuhugi kadunud ja tõotab jätkuda ka eesoleval talvel (2022-2023) ehk juba kolmandat talve järjest, mis on muljet avaldav. Värskemad mudelite kuuprognoosid näitavad talveks keskmisest pisut kõrgemat õhurõhufooni Põhja-Euroopa kohale, sarnane signaal on ka Põhja-Atlandi ja Venemaa alade kohta, sademeid normi piires või vähem.*

    *📌 Lisasin pildina prognoosi ka Põhja-Atlandi ostsillatsiooni kohta, mis kujutab endast õhurõhu vastandmärgilisi kõikumisi Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Vastavat õhurõhuvahet väljendatakse NAO indeksina. Need õhurõhukõikumised määravad läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa põhjaossa. Negatiivne NAO indeks viitab nõrgemale läänevoolule, graafikult on näha kalduvust rohkem negatiivse väärtuse poole. Ei välista, kui juba novembri või detsembri jooksul tuleb meil ilmarindel mingi suurematsorti läbimurre. Võttes arvesse, missuguseid vihjeid mudelitest leiab, siis väga keeruline on öelda, mis täpselt saama hakkab, aga kipun olema seda meelt, et 2022-2023 talv tuleb taas talve nägu – on nii lund kui ka külma, ka krõbedamat külma. Aastakümneid tagasi oli pea iga teine talv selline, aga tänaseks on meie kliima niivõrd palju muutunud, mistõttu on selliste “õigete talvede” osakaal langustrendi sattunud. Seniks parimat!*

  3. Puusse pani ju – “Aga tõeline lumi ei tule enne veebruari,“ räägib Raplamaa ilmavaatleja Arvo Saidla. Ta lubab, et jõulupühade eel viskab ilmataat väikese vimka sisse.

    Talv tuli enne Veebruari.

  4. Tüüp tegi selle ennustuse täpselt siis kui esimene suurem lumi maha tuli ja veits nagu vara öelda, et täppi pani, kui talv alles ees on

  5. Igaks juhuks ütlen, et selle postituse tegin irooniaga 🤣 selle pildi saatsin sõbrale mõned nädalad tagasi, õeldes , et metsavana tuleb usaldada 🔥

  6. Mida Timmeri-mutid ka ennustavad? Ma vôiks isegi neile pappi visata ennustuse eest sest nad on TÔELISED nôiad omg

Leave a Reply