Ehitusluba on tingimuslik, ehk siis – osa projekteerimist tuleb veel juurde teha.
Isiklik arvamus: “asi seegi” – sügaval maa all asuv pumphüdrojaam küll aitab, aga aitab liiga vähe, maksab liiga palju (kõik asjad, mis on kuskil sügaval all, maksavad palju) ning valmib liiga aeglaselt.
Siiski, valminuna ta teeb täpselt seda, mille üle kõige rohkem ägisetakse – salvestab energiat perioodil, kui tarbimine ei kata toodangut, ja vabastab perioodil, kui toodang ei kata tarbimist. Ehk siis silub madalamaks hommikuse ja õhtuse “küüru”.
Soovin neile edu, aga nukrutsen veidi, et keegi ei leia kohta, kus merevett tohiks paekalda peale ladustada veidi – looduses on seal kõrguste vahe 50 meetrit täiesti tasuta, aja ainult vallid ümber. Leedus projekteeriti sügaval nõukogude ajal (ja ehitati 90-ndatel) 100-meetrise künka otsa Kruonise pumphüdrojaam. Sealjuures oli küngas lauge nõlvaga ja pidi pikad torud rajama – paekalda puhul saaks seda vältida, kuna “küngas” on ideaalselt järsu nõlvaga.
1 comment
Ehitusluba on tingimuslik, ehk siis – osa projekteerimist tuleb veel juurde teha.
Isiklik arvamus: “asi seegi” – sügaval maa all asuv pumphüdrojaam küll aitab, aga aitab liiga vähe, maksab liiga palju (kõik asjad, mis on kuskil sügaval all, maksavad palju) ning valmib liiga aeglaselt.
Siiski, valminuna ta teeb täpselt seda, mille üle kõige rohkem ägisetakse – salvestab energiat perioodil, kui tarbimine ei kata toodangut, ja vabastab perioodil, kui toodang ei kata tarbimist. Ehk siis silub madalamaks hommikuse ja õhtuse “küüru”.
Soovin neile edu, aga nukrutsen veidi, et keegi ei leia kohta, kus merevett tohiks paekalda peale ladustada veidi – looduses on seal kõrguste vahe 50 meetrit täiesti tasuta, aja ainult vallid ümber. Leedus projekteeriti sügaval nõukogude ajal (ja ehitati 90-ndatel) 100-meetrise künka otsa Kruonise pumphüdrojaam. Sealjuures oli küngas lauge nõlvaga ja pidi pikad torud rajama – paekalda puhul saaks seda vältida, kuna “küngas” on ideaalselt järsu nõlvaga.