Kas ükski riik on suutnud kehtestada mingi “teadmiste kontrolli” kohustuse enne valima laskmist? Nagu ausalt ja loogiliselt ja ühtegi gruppi diskrimineerimata jne? Kui sellega saaks hakkama, siis võiks küll kohustuslik olla, lihtsalt klausliga, et sa pead enne tõestama, et sa saad teemast (nt valimisprogrammist aru). Aga küllap on põhjus miks sellist süsteemi kuskil pole tööle saadud?
Ja siis muudame valimised nagu nõukaliidus, et saad puhvetist peale hääletamist igasugu head defitsiiti ka osta
Kahju, et pealkiri clickbait on. Hea intervjuu, mis avas pisut venelaste ja putinoidide mõttemaailma.
Näiteks Belgias on kohustuslik valimine. Saad trahvi, kui ei lähe või siis ei saa avalikus sektoris töötada.
Huvitav lugemine, aitäh.
Luik teeb ühe suure faktivea, mistõttu parandan. Ta mäletab küll uudist, aga mitte täpselt seda, mida uudis ütles:
> Ja siis ma vaatan, et siin elavad Vene kodanikud, kes on saanud meie liberaalses majanduses teha, mis tahavad – luua, kirjutada, teadust teha. 90 protsenti neist läks aastal 2020 Vene saatkonda ja hääletas, et maniakk Putin, kes juba 20 aastat oli vene rahva turjal rutjunud, saaks veel valitseda niikaua, kui ta tahab. Sellised Vene kodanikud on meil siin Eestis.
Tegelikkus: enamus istusid kodus ja ei hääletanud kedagi. Hoopis 90% nendest, kes valima läksid, hääletas “Putinit” (tegelikult olid aastal 2020 regionaalvalimised ja Putin polnud nimekirjas, riigiduuma oli 2021 ja president oli 2018). Riigiduuma valimiste Ida-Virumaa numbreid ma tsiteeriks: 40 000 olid hääleõiguslikud, 6000 kasutasid oma hääleõigust.
Teine faktiviga on kah kahjuks. Kuna Luik pole teadusajakirjanik, saab andeks, aga parandada on vältimatu:
> Aga kui vaadata uudisvoogu, ma lugesin hämmastavat uudist, et jänkidel õnnestus oma valitsuse laboris saada kätte külmtuumareaktsioonist rohkem energiat, kui sinna oli pandud.
NIF on kõikge muud, kui külma tuumareaktsiooni arendaja, see on National Ignition Facility, ehk “riiklik süütamise labor”. 🙂 Ning jah, kütusekapslit tabanud laserikiire energiaga võrreldes saadi rohkem soojusenergiat kätte. Paraku, laserite tarbitud elektrienergia on ikka veel suurusjärgu võrra suurem, kui toodang – ja ega kõik toodang elektriks ei muundu, osa läheb kaotsi. Nii et laseriga süüdatud tuumade ühinemise osas tasub olla vaoshoitud.
Reaalselt ei suuda naftat ja gaasi hetkel asendada ei külm (kristallivõres toimuv) ega kuum (plasmas toimuv) tuumade ühendamine. Ega ka isegi tuumade lagundamine, kuna väga palju uraani pärines sealt samuselt Venemaalt, ja lisaks on reaktorite ehitus aeglane.
Asendada suudab taastuvenergia ülemäärase tootmismahu paigaldamine ja selle ületoondangu perioodil varumine – soojusena, vesinikuna, metaaniks aetud vesinikuna, ülesmäge pumbatud veena, veeldatud süsihappegaasina, elektrina sulametall-akudes, elektrina naatriumakudes, millena iganes mida hulganisti toota saab – ja võib-olla targem tarbimine (näiteks et vesinikku ei aeta turbiini, vaid lastakse mudast odavamas ilma väärismetallideta tehtud kütuseelemendis elektriks).
Ülejäänud repliigid tabavad tal kenasti märki, nii et soovitan teistel kah lugeda. 🙂
> Eesti võiks minna Belgia ja veel paljude riikide teed, et valimine oleks kohustuslik
> In Belgium, two regional governments are trialling related, but distinct, models of deliberative democracy based on sortition — the ancient practice of randomly selecting citizens to participate in legislative citizen assemblies [1] . While the parliament of the German-speaking Ostbelgien region, which has a population of only 77,000, was the first to adopt the sortition model in early 2019, the much larger Parliament of the Brussels-Capital Region, which has a population of 1.2 million, will implement their own sortition method in 2020. A selection of legislative committees, each comprising 17 legislators, will be complemented by a random sample of 45 citizens who will work alongside them.
Aitäh vaatamissoovituse eest. Vaatan kohe ära. Kiirelt kommenteerin ka puhtalt pealkirja, sest see on minu jaoks võrdlemisi kirge küttev teema.
Demokraatlikus ühiskonnas on rahval õigus ka siis jah, tõepoolest, nõuda, et kõik osaleksid valimistel. Teha see kohustuslikuks ja muuta mitteosalemist karistatavaks. Seda ka näiteks niivõrd demokraatlikus, vabas ja rikkas riigis kui Austraalia.
Samas olen ma vähemalt meie ühiskonna puhul sellise idee vastu. Ma pole pikemalt välisriigis elanud, aga tõenäoliselt eks välisriigis viibijad või elajad teavad oma kohalikke tuttavaid-naabreid piisavalt, et julgelt väita, et ega seal on inimesed üldiselt sama lollid kui siin. Ja nüüd siis, kui tsiteerida Siim Kallast, ja väide, millele ma kahe käega alla kirjutan, et (ma ei mäleta mis%) inimestest on purulollid, siis neid karistuse ähvardusel valima panna on endale jalga tulistamine.
Ehk siis teeme TLDR; miks ma olen vabatahtlike valimiste poolt, just Eesti kontekstis? Siis lähevad ja valivad need, keda huvitab ka, mis toimub. Kindlasti on purulolle ka nende seas. Ja ma absoluutselt ei välista, et ma ise ka puruloll pole. Aga kui seda seltskonda, keda ei koti, ei sunnita valima, siis need purulollid “vahet ju pole keda valin” istuvad vähemalt edasi kodus nagu enne ja ei korralda mingit uut purulollust.
Võiks olla hääletamine kohustuslik, ainult selline lahter nagu “mitte kellegi poolt” peaks ka olemas olema.
Üldiselt mõte on õilis, aga Eestis koonduks kohe suur osa ‘kohustunute’ hääli selle partei taha, kes seda kõige kõvemini kritiseerib ja vabadusest karjub (suure tõenäosusega EKRE) ja viib vastupidise tulemuseni st. tugevdab protestihääli.
9 comments
Kas ükski riik on suutnud kehtestada mingi “teadmiste kontrolli” kohustuse enne valima laskmist? Nagu ausalt ja loogiliselt ja ühtegi gruppi diskrimineerimata jne? Kui sellega saaks hakkama, siis võiks küll kohustuslik olla, lihtsalt klausliga, et sa pead enne tõestama, et sa saad teemast (nt valimisprogrammist aru). Aga küllap on põhjus miks sellist süsteemi kuskil pole tööle saadud?
Vaadata saab alates 47:30
https://etv.err.ee/1608806974/hommik_anuga
Ja siis muudame valimised nagu nõukaliidus, et saad puhvetist peale hääletamist igasugu head defitsiiti ka osta
Kahju, et pealkiri clickbait on. Hea intervjuu, mis avas pisut venelaste ja putinoidide mõttemaailma.
Näiteks Belgias on kohustuslik valimine. Saad trahvi, kui ei lähe või siis ei saa avalikus sektoris töötada.
Huvitav lugemine, aitäh.
Luik teeb ühe suure faktivea, mistõttu parandan. Ta mäletab küll uudist, aga mitte täpselt seda, mida uudis ütles:
> Ja siis ma vaatan, et siin elavad Vene kodanikud, kes on saanud meie liberaalses majanduses teha, mis tahavad – luua, kirjutada, teadust teha. 90 protsenti neist läks aastal 2020 Vene saatkonda ja hääletas, et maniakk Putin, kes juba 20 aastat oli vene rahva turjal rutjunud, saaks veel valitseda niikaua, kui ta tahab. Sellised Vene kodanikud on meil siin Eestis.
Tegelikkus: enamus istusid kodus ja ei hääletanud kedagi. Hoopis 90% nendest, kes valima läksid, hääletas “Putinit” (tegelikult olid aastal 2020 regionaalvalimised ja Putin polnud nimekirjas, riigiduuma oli 2021 ja president oli 2018). Riigiduuma valimiste Ida-Virumaa numbreid ma tsiteeriks: 40 000 olid hääleõiguslikud, 6000 kasutasid oma hääleõigust.
Teine faktiviga on kah kahjuks. Kuna Luik pole teadusajakirjanik, saab andeks, aga parandada on vältimatu:
> Aga kui vaadata uudisvoogu, ma lugesin hämmastavat uudist, et jänkidel õnnestus oma valitsuse laboris saada kätte külmtuumareaktsioonist rohkem energiat, kui sinna oli pandud.
NIF on kõikge muud, kui külma tuumareaktsiooni arendaja, see on National Ignition Facility, ehk “riiklik süütamise labor”. 🙂 Ning jah, kütusekapslit tabanud laserikiire energiaga võrreldes saadi rohkem soojusenergiat kätte. Paraku, laserite tarbitud elektrienergia on ikka veel suurusjärgu võrra suurem, kui toodang – ja ega kõik toodang elektriks ei muundu, osa läheb kaotsi. Nii et laseriga süüdatud tuumade ühinemise osas tasub olla vaoshoitud.
Reaalselt ei suuda naftat ja gaasi hetkel asendada ei külm (kristallivõres toimuv) ega kuum (plasmas toimuv) tuumade ühendamine. Ega ka isegi tuumade lagundamine, kuna väga palju uraani pärines sealt samuselt Venemaalt, ja lisaks on reaktorite ehitus aeglane.
Asendada suudab taastuvenergia ülemäärase tootmismahu paigaldamine ja selle ületoondangu perioodil varumine – soojusena, vesinikuna, metaaniks aetud vesinikuna, ülesmäge pumbatud veena, veeldatud süsihappegaasina, elektrina sulametall-akudes, elektrina naatriumakudes, millena iganes mida hulganisti toota saab – ja võib-olla targem tarbimine (näiteks et vesinikku ei aeta turbiini, vaid lastakse mudast odavamas ilma väärismetallideta tehtud kütuseelemendis elektriks).
Ülejäänud repliigid tabavad tal kenasti märki, nii et soovitan teistel kah lugeda. 🙂
> Eesti võiks minna Belgia ja veel paljude riikide teed, et valimine oleks kohustuslik
Belgia on kuulus ka selle poolest, et katsetab KOV tasemel [sortitsiooni](https://congress.crowd.law/case-belgian-sortition-models.html). 🙂
> In Belgium, two regional governments are trialling related, but distinct, models of deliberative democracy based on sortition — the ancient practice of randomly selecting citizens to participate in legislative citizen assemblies [1] . While the parliament of the German-speaking Ostbelgien region, which has a population of only 77,000, was the first to adopt the sortition model in early 2019, the much larger Parliament of the Brussels-Capital Region, which has a population of 1.2 million, will implement their own sortition method in 2020. A selection of legislative committees, each comprising 17 legislators, will be complemented by a random sample of 45 citizens who will work alongside them.
Aitäh vaatamissoovituse eest. Vaatan kohe ära. Kiirelt kommenteerin ka puhtalt pealkirja, sest see on minu jaoks võrdlemisi kirge küttev teema.
Demokraatlikus ühiskonnas on rahval õigus ka siis jah, tõepoolest, nõuda, et kõik osaleksid valimistel. Teha see kohustuslikuks ja muuta mitteosalemist karistatavaks. Seda ka näiteks niivõrd demokraatlikus, vabas ja rikkas riigis kui Austraalia.
Samas olen ma vähemalt meie ühiskonna puhul sellise idee vastu. Ma pole pikemalt välisriigis elanud, aga tõenäoliselt eks välisriigis viibijad või elajad teavad oma kohalikke tuttavaid-naabreid piisavalt, et julgelt väita, et ega seal on inimesed üldiselt sama lollid kui siin. Ja nüüd siis, kui tsiteerida Siim Kallast, ja väide, millele ma kahe käega alla kirjutan, et (ma ei mäleta mis%) inimestest on purulollid, siis neid karistuse ähvardusel valima panna on endale jalga tulistamine.
Ehk siis teeme TLDR; miks ma olen vabatahtlike valimiste poolt, just Eesti kontekstis? Siis lähevad ja valivad need, keda huvitab ka, mis toimub. Kindlasti on purulolle ka nende seas. Ja ma absoluutselt ei välista, et ma ise ka puruloll pole. Aga kui seda seltskonda, keda ei koti, ei sunnita valima, siis need purulollid “vahet ju pole keda valin” istuvad vähemalt edasi kodus nagu enne ja ei korralda mingit uut purulollust.
Võiks olla hääletamine kohustuslik, ainult selline lahter nagu “mitte kellegi poolt” peaks ka olemas olema.
Üldiselt mõte on õilis, aga Eestis koonduks kohe suur osa ‘kohustunute’ hääli selle partei taha, kes seda kõige kõvemini kritiseerib ja vabadusest karjub (suure tõenäosusega EKRE) ja viib vastupidise tulemuseni st. tugevdab protestihääli.