
[Eesti Ekspressi tänane kirjutis](https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120116840/venemaa-voimsaim-relv-kremli-propagandat-eestis-levitab-hasti-sissetootanud-vorgustik) meediasõja osas, toob välja portaalid nagu Infowars, ZeroHedge, Breitbart, SouthFront, RMX News ning viitab nendes portaalides valeinfo levitamisele.
Ok, ok, ma ei taha liigitada Eesti Ekspressi baltnewsi ja EKRE facebooki gruppe samasse kategooriasse, aga olukord on märksa keerulisem ning lugejal tuleb aru saada, et eksisteerivad erinevad narratiivid ja valeinfo määratlus on sellest tulenevalt seotud konkreetse narratiiviga. Eesti Ekspress esindab teatud narratiivi, mis on kujundatud seal töötavate inimeste ja Eesti Ekspressi juhtorganite poolt. Antud narratiivi kontekstis (Kreml rahastab valeinfot) on iga info, mis läheb vastuollu Eesti Ekspressi esindatud narratiividega, liigituv valeinfo kategooriasse, sest vastavalt ühele narratiivile ei ole tegemist õige infoga / kokkulangeva infoga.
Tavameedias puutuvad tavaliselt igasugused viited algallikatele ning on väga raske eristada, mis on faktid ja mis ei ole. Alustades mõningate näidetega, tuleb kirkalt meelde Anvar Samosti maskivastasus töötades ERRi uudiste juhina. Mõned portaalid (a la Delfi, Postimees) kajastasid uurimusi maskide kasulikkusest, ERR ei kajastanud. Tegemist paistis olevat teadliku valikuga, sest hoolimata mu küsimustest, Samost mu küsimustele ei reageerinud.
Mõni päevakajalisem näide: Kremli propaganda järgi põhjustasid hinnatõusu lääneriigid ning valijad nendes riikides peaks survestama oma poliitikuid Ukrainas rahu peale suruma. Lääne narratiivi järgi kutsus Kreml oma tegevusega ise selle peale. Faktid on need, et Venemaa tungis kallale Ukrainale, talle kehtestati piirangud ja hinnad tõusid – saab kujundada erinevaid narratiive samade faktide põhjal.
Koroonavaldkonna näitena mitmest narratiivist on hiljutine Pfizeri juhi tunnistus, et koroonavaktsiinid ei olnud loodud levimise blokeerimiseks. Vaktsiinivastaste arvates on vaktsiini nõudmine nakatumise peatumise argumendiga jäägitu vale eesmärgiga vaktsiine müüa, vaktsiinipooldajate arvates loogiline samm teadmatuse olukorras levikut piirata. Faktid on need, et tuli uus gripitüvi kõrge suremusmääraga ja vaktsiin aitas surmaga lõppevaid juhtumeid piirata. Nendele saab ehitada mitmeid erinevaid narratiive.
Eelneva jutu mõte on *üleskutse* kõiki mõtlema selle peale, mis on info põhjal faktid ja mis on tõlgendused. Millise narratiiviga antud info/kirjutis ühendub?
Lisaks ka *disclaimer*, et ma olen iga kord pissed off, kui mõni portaal läheneb teemadele narratiiviga “meie esindame õiget infot ja kõik muu on praht”, ehk siis *Pada sõimab katelt* Eesti moodi
10 comments
Aga mis on sinu isiklik eelistus js arvamus, OP ?
Infowaride ja breitpartide kohta?
Ukraina sõja osas?
Ja koroona kohta?
Millist narratiivi sa ise propageerid?
Mulle paistab, et su kokkuvõte on – miski pole täiuslik ja seega erinevad ebatäiuslikuse astmed on enam vähem sama. Inimlikud eksimused või kasvõi massihullusest tulenevad möödalasmised olevat siis samaväärsed süstemaatilise valetamisega. Ei nõustu.
Miks sa nii ütled? Oled äkki ise mingite uhuuallikate austaja, ning võitled selle eest, et kõike uhuud ühe vitsaga ei löödaks? Tuleb teha vahet hea uhuu (ilmselt siis vasakpoolsetele sihitu) ja halva uhuu vahel?
> *üleskutse* kõiki mõtlema selle peale, mis on info põhjal faktid ja mis on tõlgendused.
ok-ou, kas ma peaksin nüüd mõtlema oma peaga või mis värk on? Isegi kui ma tean, või arvan, et tean, mis narratiiviga tegu on, keda huvitab? Olen nüüd nii tark või? Appi, mingi artikkel Ukraina sõjakoledustest on vene-vastase narratiiviga, eiiiiiii….
See on nagu see stseen “Maatriksist”, et kas võtad punase või sinise tableti, ainult et mõlemad pillid panevad sind päev otsa Twitteris säutsuma vastasleeri vastu.
Suht savi mul mis narratiivi keegi kujundab. Tarbin eesti, vene, usa ja ukraina meediat, lisaks tunnen ajalugu. Saan üsna neutraalse pildi ette.
Aga pealkirjaga juba liigitad propaganda portaalid ja EE samasse kategooriasse või see clickbait?
>Antud narratiivi kontekstis (Kreml rahastab valeinfot) on iga info, mis läheb vastuollu Eesti Ekspressi esindatud narratiividega, liigituv valeinfo kategooriasse, sest vastavalt ühele narratiivile ei ole tegemist õige infoga / kokkulangeva infoga.
“Iga info”; mille põhjalt sellist üldistust teed? Mida pead silmas “ühe narratiivi” või “antud narratiivi” all? Ja miks sa kõrvutad räigeid valeinfo ja vandenõuteooriate portaale Eesti Ekspressiga?
>Alustades mõningate näidetega, tuleb kirkalt meelde Anvar Samosti maskivastasus töötades ERRi uudiste juhina. Mõned portaalid (a la Delfi, Postimees) kajastasid uurimusi maskide kasulikkusest, ERR ei kajastanud. Tegemist paistis olevat teadliku valikuga, sest hoolimata mu küsimustest, Samost mu küsimustele ei reageerinud.
On ülejäänud tekstiga nagu on, aga ma olen Samosti osas sinuga nõus. Samosti isiklik veendumus kandus üle uudistetoimetuse tööle, mis nähtavasti mõjutas ka koroonaga seotud uudiste kajastamist ja üldist tooni.
Meenus üks hiljuti loetud ettekanne: [Trust the Public with More of the Truth:
What I Learned in 40 Years
in Risk Communication
](https://www.psandman.com/articles/berreth.htm) (“by Peter Sandman, Ph.D., one of the world’s leading authorities on risk communication”) (ei hakka tõlkimist üritama, riskikommunikatsioon?)
Pikk jutt, aga minu jaoks oli väga huvitav, äkki huvitab sindki. Põhimõtteliselt kah “narratiividest” juttu.
Kõige kokkuvõtvam jupp sealt on vast see:
> But public health agencies increasingly face a lot of public outrage and mistrust as well. The outrage and mistrust result from a long history of “shaping” the truth – not quite lying, but working hard to emphasize the parts of the truth that will get people to do what the agency wants them to do (for their own good), and leaving out the parts of the truth that might mislead them into making unwise decisions. People sense that that’s what the agency is doing, and it makes them mistrustful. The agency’s reaction to the public’s mistrust is to feel vindicated in its partial dishonesty – and it becomes even less willing to acknowledge the pieces of the truth that it is fears will lead people to make unwise choices. The agency’s critics, of course, trumpet and exaggerate exactly those pieces – which loom ever-larger because the agency hasn’t been candid about them.
See konkreetne ettekane on küll aastast 2010, aga praegusest aastast on tal ka just konkreetselt COVIDi teemaline tekst: [COVID Language Traps](https://www.psandman.com/col/Corona67.htm). Ingliskeelne ja seega ka ingliskeelsete terminite kohta, aga palju on otse üle kanduv.
Sealt näiteks:
> The problem with the term “mask” is that it’s too broad. It is applied to face coverings that provide meaningful inbound and outbound protection against COVID – e.g. N95s. And it is applied to face coverings that provide little to no protection against COVID – e.g. loose-fitting cloth masks, sometimes even the flimsiest of bandanas and neck gaiters.
> Ideally we would have different terms for masks of different protective value. We have one such term – “respirator” for the most effective face covering – but it’s probably a lost cause to get people to use it much.
FWIW ise kannan avalikus siseruumis suht eranditult “maski” ehk 3M Aura FFP2 respiraatorit. (Lisaks tõhususele täiesti ausalt ka mugavam kui misiganes riidest või kirurgiline mask)
Wake up sheeple
Ma pole lõpuni nõus sellise käsitlusega.**TL; DR: ühed vähemalt püüavad (sageli edukalt) üle lati hüpata, teiste jaoks pole latti olemaski.**
Jah, loomulikult ei saa nii olla, et üks väljaanne-tiib omab alati ülimat tõde ja kõik teised, kes sellest eristuvad, on käsilased ja kinnimakstud jne. Aga siin on mu arust oluline vahe, milline on narratiiviseadja üldine motivatsioon, eetilised standardid jms.
Ei ole päris nii, et kõik on ühesugused oma narratiivi ehitajad ja vaikimisi ei tasu mitte kedagi usaldada. Igasugu kriitikat saab ja peabki peavoolu kohta tegema, aga on määratu vahe selles, kuhu on juba jõudnud või vähemalt püüdleb lääne tsivilisatsiooni meediaruum ja kuidas toimetavad need infowars-uueduudised-objektiivid.
Nö peavoolumeedia, k.a. EE – muidugi on ka seal problemaatilisi käsitlusi, mis tulenevad erinevatest põhjustest – konkreetse ajakirjaniku küündimatus antud teemas ja/või tema maailmavaateline kallutatus, väljaande omaniku ideoloogia või ärihuvid, mingid muud huvide konfliktid…
Aga need on probleemid, millega tegeletakse (vähemalt püütakse) või vähemalt varjatakse, see on nö avalikkuse silmis ja üldiselt nende tsunftis häbiasi.
Aga siis on ka mingid väljaanded ja poliitikud, kelle MO ongi räigelt vassida ja valetada, kellele fakt kui selline on täiesti ebaoluline tegur. Kõigepealt pannakse paika võimalikult räige ja konfliktne narratiiv, mis toetab nende poliitilist võitlusplaani ja siis selle järgi väänatakse ja vassitakse infoga täiesti teadlikult. Mingile kriitilisele analüüsile ega faktikontrollile nende väited kunagi vastu ei pea, aga kuna sihtgrupiks väheinformeeritud ja -haritud, kergeusklikumad ja kriitikavabama mõtlemisega inimesed (kelle osakaal ühiskonnas on suur), siis pole see nende jaoks mingi probleem.
Mu arust ongi õige anda peavoolule väga palju rohkem usalduskrediiti, sest seal on aastakümnete jooksul tekkinud mingid kontrollmehhanismid – pressinõukogud, eetikakoodeksid, mingi vastutustunne ühiskonna ees ja selle tulemusel tekkinud ühiskondlik ootus meediastandarditele.
P.S. Samosti osas olen nõus. Peavoolul on minu arust see praegu silmatorkav probleem Samosti isikus, kes toimetab liialt ideoloogiliselt, isiklik kivistunud maailmavaade rullib faktidest ja ekspertidest üle. Selliseid frukte on ikka olnud ja on ka edaspidi, aga tema positsioon on liiga kõrge, et seda sallida, eriti avalik-õiguslikus ringhäälingus. Aga see on üksikisiku tasemel probleem, kindlasti ei saa seepärast kogu ERRi selles süüdistada.