Lamo, pmst suht naq deep txt oli vä? Tra lühtxt help save aeg, nag sitax. Fak that, lähen solli hängima, suht aus rämmar coming, *dab* *floss*
Edit: tglt suht swag vb lic fam. Dav c u soon
>irw pole kordagi mainitud
Ok
Ma olen vist liiga boomer juba, aga ‘lege’ on minu jaoks igavesti ‘legendaarne’ ja kindlasti mitte ‘legit’.
Eks aktiivselt kasutatav keel on alati pidevas muutumises ja kui sellega leppida ei taha, teeb see elu vaid endal raskemaks. See ei tähenda muidugi, et ise neid muutmisprotsesse suunata ei võiks oma osalusega sinna suunas, mis meeldib.
Ja teine aspekt – eks noored kasutavad palju sellist keelt, mis tundub väga lahe sellel hetkel, aga suuremaks kasvades kasvatakse lihtsalt välja sellest (paljudest väljenditest, aga eks palju ka jääb ja kujunebki argikõnepruugi osaks).
Ma ütleks selle peale: lmao
Veel veits haakuval teemal: praegu veel praktiliselt ahjusoe on Tallinna Ülikooli Kirjastuse kogumik Philologia Estonica Tallinnensis, kus avaldati artikkel [“”Mis keeles ma räägin, I don’t know”. Eesti sisuloojate inglise keele kasutusest YouTube’is”](http://publications.tlu.ee/index.php/philologia/article/view/1114) (tasuta loetav). Hoiatuseks ainult nii palju, et päriselt keeleteaduslikud artiklid on Novaatori kokkuvõtetest natuke puisemad.
Samas näeb litereeritud (põmst nii üles kirjutatud suuline keel, nagu seda räägitakse/hääldatakse) estonglish päris naljakas välja, nii et vähemalt seda soovitaks ikka kaemas käia.
Mõni slängi osa on vähemalt minul jäänud ka igapäevase **kõne**keele külge. Näiteks *pmst* lohiseva *põhimõtteliselt* asemel. Ka *hehe lol* kipub mõne vähenaljaka olukorra peale suust lipsama.
Asjalik. Eestis läheb haridus aina paremaks. Minu gümnaasiumiklasside õpilased (~20 aastat tagasi) nõnda sisukaid uurimisi ette ei võtnud. Räägitud oli andmete korjamisest, allikatest jms. Hea kraam!
> Artikkel põhineb Mirtel Oru uurimistööl “Lühendid Facebook Messengeri vestlustes” (2022), millega ta osales 37. emakeeleolümpiaadi uurimistöövoorus ja selle kaudu lõppvoorus.
Edit: Huvitav, kas tegemist on sel ajal sündinud Mirteliga, kus aasta üks populaarsemaid nimesid oli Mirtel? 🙂
9 comments
Lamo, pmst suht naq deep txt oli vä? Tra lühtxt help save aeg, nag sitax. Fak that, lähen solli hängima, suht aus rämmar coming, *dab* *floss*
Edit: tglt suht swag vb lic fam. Dav c u soon
>irw pole kordagi mainitud
Ok
Ma olen vist liiga boomer juba, aga ‘lege’ on minu jaoks igavesti ‘legendaarne’ ja kindlasti mitte ‘legit’.
Eks aktiivselt kasutatav keel on alati pidevas muutumises ja kui sellega leppida ei taha, teeb see elu vaid endal raskemaks. See ei tähenda muidugi, et ise neid muutmisprotsesse suunata ei võiks oma osalusega sinna suunas, mis meeldib.
Ja teine aspekt – eks noored kasutavad palju sellist keelt, mis tundub väga lahe sellel hetkel, aga suuremaks kasvades kasvatakse lihtsalt välja sellest (paljudest väljenditest, aga eks palju ka jääb ja kujunebki argikõnepruugi osaks).
Ma ütleks selle peale: lmao
Veel veits haakuval teemal: praegu veel praktiliselt ahjusoe on Tallinna Ülikooli Kirjastuse kogumik Philologia Estonica Tallinnensis, kus avaldati artikkel [“”Mis keeles ma räägin, I don’t know”. Eesti sisuloojate inglise keele kasutusest YouTube’is”](http://publications.tlu.ee/index.php/philologia/article/view/1114) (tasuta loetav). Hoiatuseks ainult nii palju, et päriselt keeleteaduslikud artiklid on Novaatori kokkuvõtetest natuke puisemad.
Samas näeb litereeritud (põmst nii üles kirjutatud suuline keel, nagu seda räägitakse/hääldatakse) estonglish päris naljakas välja, nii et vähemalt seda soovitaks ikka kaemas käia.
Mõni slängi osa on vähemalt minul jäänud ka igapäevase **kõne**keele külge. Näiteks *pmst* lohiseva *põhimõtteliselt* asemel. Ka *hehe lol* kipub mõne vähenaljaka olukorra peale suust lipsama.
Asjalik. Eestis läheb haridus aina paremaks. Minu gümnaasiumiklasside õpilased (~20 aastat tagasi) nõnda sisukaid uurimisi ette ei võtnud. Räägitud oli andmete korjamisest, allikatest jms. Hea kraam!
> Artikkel põhineb Mirtel Oru uurimistööl “Lühendid Facebook Messengeri vestlustes” (2022), millega ta osales 37. emakeeleolümpiaadi uurimistöövoorus ja selle kaudu lõppvoorus.
Edit: Huvitav, kas tegemist on sel ajal sündinud Mirteliga, kus aasta üks populaarsemaid nimesid oli Mirtel? 🙂
“pog”