Seda võis arvata, kui andmed näitasid, et Estlink 1 ja 2 nädalaid täisvõimsusel kütavad, aga ikka piisavalt elektrone läbi ei mahu.
> “See on aktuaalseks muutunud seetõttu, et meil on Lätiga nüüd suurem võimsus. Kui vaadata hindasid, oleme praegu pigem ühes piirkonnas Läti-Leeduga, aga Soomes on olnud viimasel ajal hind odavam. Ülekandevõimsuste puudujääk ehk pudelikael on nihkunud Eesti ja Soome vahele,” lausus ta.
> Sellele, et Eesti oleks pidanud Lätiga uute ühenduste rajamise asemel mõtlema odavama elektri piirkonna ehk Soomega kolmanda ühenduse rajamisele, juhtis teisipäeval “Esimeses stuudios” tähelepanu energeetikaekspert Raivo Vare.
> Kösteri sõnul on Vare esitatud küsimus praegusel ajal õigustatud.
> “On nii, et me oleme selle (Estlink3 – toim.) peale mõelnud ja me plaanime esitada selle projekti koos soomlastega üleeuroopalisele põhivõrkude katusorganisatsioonile ENTSO-E-le. Seal perioodiliselt uuendatakse terve Euroopa elektrivõrgu kava ja me koos Soome kolleegidega esitame Estlink 3 projekti sinna kavasse. Me oleme asunud uurima Estlink3 rajamise väljavaateid ja vajadust,” lausus Köster.
Ärge siiski homseid tuulikuid paigaldamata jätke selle pärast:
> Estlink3, kui see peaks rajatama, pole siiski lähiaastate teema, Kösteri sõnul peab arvestama 10 kuni 15 aastaga.
…ja tuulikutest rääkides:
> “Kui eesmärk on Euroopa ühtne turg, loomulikult on vaja ühendusi võimalikult palju, et kogu elekter, mis toodetakse, oleks liikumas. Arvestades et Põhja-Soomesse, Põhja-Rootsi tuleb väga suuri, meie mõistes ikka gigavattide kaupa tuuleelektrijaamasid. Nendel hetkedel. kui tuult on palju, elektrit palju, loomulikult tahaks see elekter tulla siiapoole. Ühendusi Soome ja Rootsi suunal on Eestil kindlasti vaja, Estlink 3 on üks nendest variantidest,” rääkis Köster.
EstLink on juba praegu saamas täielikuks kullaauguks Eleringile ja Fingridile. Nad saavad kahe peale nn pudelikaela tasu kogu Eesti-Soome hinnavahe pealt.
Eeldusel, et ühe kuu jooksul on mõlemad EstLinkid 24/7 kasutuses ja keskmine Eesti-Soome hinnavahe on 20 EUR/MWh, siis vaheltlõigatav kasu on 1000 MW * 30 päeva * 24 tundi * 20 EUR/MWh = 14,4 miljonit eurot.
Reaalsuses on ilmselgelt opereerimiskulud vaja maha lahutada, aga meenutan et EstLink oli kasumlik juba ajal kui Eesti ja Soome vahel ei olnud hinnavahe kõrgem kui paar eurot.
2 comments
Seda võis arvata, kui andmed näitasid, et Estlink 1 ja 2 nädalaid täisvõimsusel kütavad, aga ikka piisavalt elektrone läbi ei mahu.
> “See on aktuaalseks muutunud seetõttu, et meil on Lätiga nüüd suurem võimsus. Kui vaadata hindasid, oleme praegu pigem ühes piirkonnas Läti-Leeduga, aga Soomes on olnud viimasel ajal hind odavam. Ülekandevõimsuste puudujääk ehk pudelikael on nihkunud Eesti ja Soome vahele,” lausus ta.
> Sellele, et Eesti oleks pidanud Lätiga uute ühenduste rajamise asemel mõtlema odavama elektri piirkonna ehk Soomega kolmanda ühenduse rajamisele, juhtis teisipäeval “Esimeses stuudios” tähelepanu energeetikaekspert Raivo Vare.
> Kösteri sõnul on Vare esitatud küsimus praegusel ajal õigustatud.
> “On nii, et me oleme selle (Estlink3 – toim.) peale mõelnud ja me plaanime esitada selle projekti koos soomlastega üleeuroopalisele põhivõrkude katusorganisatsioonile ENTSO-E-le. Seal perioodiliselt uuendatakse terve Euroopa elektrivõrgu kava ja me koos Soome kolleegidega esitame Estlink 3 projekti sinna kavasse. Me oleme asunud uurima Estlink3 rajamise väljavaateid ja vajadust,” lausus Köster.
Ärge siiski homseid tuulikuid paigaldamata jätke selle pärast:
> Estlink3, kui see peaks rajatama, pole siiski lähiaastate teema, Kösteri sõnul peab arvestama 10 kuni 15 aastaga.
…ja tuulikutest rääkides:
> “Kui eesmärk on Euroopa ühtne turg, loomulikult on vaja ühendusi võimalikult palju, et kogu elekter, mis toodetakse, oleks liikumas. Arvestades et Põhja-Soomesse, Põhja-Rootsi tuleb väga suuri, meie mõistes ikka gigavattide kaupa tuuleelektrijaamasid. Nendel hetkedel. kui tuult on palju, elektrit palju, loomulikult tahaks see elekter tulla siiapoole. Ühendusi Soome ja Rootsi suunal on Eestil kindlasti vaja, Estlink 3 on üks nendest variantidest,” rääkis Köster.
EstLink on juba praegu saamas täielikuks kullaauguks Eleringile ja Fingridile. Nad saavad kahe peale nn pudelikaela tasu kogu Eesti-Soome hinnavahe pealt.
Eeldusel, et ühe kuu jooksul on mõlemad EstLinkid 24/7 kasutuses ja keskmine Eesti-Soome hinnavahe on 20 EUR/MWh, siis vaheltlõigatav kasu on 1000 MW * 30 päeva * 24 tundi * 20 EUR/MWh = 14,4 miljonit eurot.
Reaalsuses on ilmselgelt opereerimiskulud vaja maha lahutada, aga meenutan et EstLink oli kasumlik juba ajal kui Eesti ja Soome vahel ei olnud hinnavahe kõrgem kui paar eurot.