>Eesti rongireisijad on harjunud, et rongi oodates ja sealt väljudes tabab neid pilkases pimeduses käre pakane ja tugev tuul.
Pigem nagu: Eesti rongireisijad on siiani talunud, et rongi oodates… ja kui nad veel surnud ei ole, taluvad seda siiani.
Hoone täituks heitgaasidega ja ventilatsiooni me jumala eest ei kasutaks.
Tegelikult pole juba esimesest versioonist alates olnud terve terminal katuse all, vahepeal “kärbiti” ootealade varjualuste pikkuseid, ei mäleta kas ka perroonide pikkuseid.
Hind võib jutt olla aga ei tundu just päris probleem muus osas. Mälu järgi vist de Gaulle-i lennujaamas on terminalide vaheline rongi ooteala sees klaasukse taga. Raudtee ise väljas. Ehk siis enamik ajast on uksed kinni ja avanevad siis kui inimesed peale ja maha lähevad. Ei tundu just kuigi kallis ootealale kast soojenduse ja automaat ustega ümber ehitada. Ei ole vaja mingit meeletut superstruktuuri. Soojendamine tõstaks jooksvaid kulusi aga asi ise ei tundu kontekstis kuigi keeruline ega kallis.
Oodake ainult kuni näeme selle zaha hadidi projekti kärpevarianti
Miks sellest nii suur probleem on tekkinud? Ole lic ootepaviljons ja tule 5 min enne rongi saabumist platvormile. Maksimaksja ka õnnelik et ei pea hiiglakallist ventilatsiooni süsteemi kinni maksma…
“Täna ei meenu küll ühtegi sellist siseriiklikku peatuskohta, kus oleks võimalik olla tuulevarjus, sademete eest varjus ja muude klimaatiliste olude eest varjus,” ütles Rail Balticu tehniline juht Anvar Salomets.
Pärnus küttega bussipaviljonid. Tartus, Tallinnas, Narvas ja Valgas on jaamahoones olemas. Miks teha midagi kui saab mitte teha.
“Kindlasti üks oluline miinus Ülemistel on see, et jätkuvalt me kasutame, ja tõenäoliselt ka terminali käiku andmise ajal, diiselveeremit. Mis tähendab seda, et hoone võib mingil hetkel täituda heitgaasidega ja viibimine seal siis kindlasti mugav ei ole,” lausus Salomets.
Arvestades rail Baltica venimist siis diislid kaovad Eestist enne kui nad selle sara valmis saavad. Londonis sõitsid söega töötavad rongid tunnelites. Ülemistes oleksid mõlemad otsad lahtised, ehk rongide liikumine tekitaks ise õhu juba õhu liikumist.
Tahaks ka tööd saada professionaalse põhjuste otsijana. Mul on pikk kogemus leida põhjuseid miks asju ei saa teha..prügi väljaviimine, remondi teostamine, jne.
8 comments
Mulle meeldib see esimene lause:
>Eesti rongireisijad on harjunud, et rongi oodates ja sealt väljudes tabab neid pilkases pimeduses käre pakane ja tugev tuul.
Pigem nagu: Eesti rongireisijad on siiani talunud, et rongi oodates… ja kui nad veel surnud ei ole, taluvad seda siiani.
Hoone täituks heitgaasidega ja ventilatsiooni me jumala eest ei kasutaks.
Tegelikult pole juba esimesest versioonist alates olnud terve terminal katuse all, vahepeal “kärbiti” ootealade varjualuste pikkuseid, ei mäleta kas ka perroonide pikkuseid.
Hind võib jutt olla aga ei tundu just päris probleem muus osas. Mälu järgi vist de Gaulle-i lennujaamas on terminalide vaheline rongi ooteala sees klaasukse taga. Raudtee ise väljas. Ehk siis enamik ajast on uksed kinni ja avanevad siis kui inimesed peale ja maha lähevad. Ei tundu just kuigi kallis ootealale kast soojenduse ja automaat ustega ümber ehitada. Ei ole vaja mingit meeletut superstruktuuri. Soojendamine tõstaks jooksvaid kulusi aga asi ise ei tundu kontekstis kuigi keeruline ega kallis.
Oodake ainult kuni näeme selle zaha hadidi projekti kärpevarianti
Miks sellest nii suur probleem on tekkinud? Ole lic ootepaviljons ja tule 5 min enne rongi saabumist platvormile. Maksimaksja ka õnnelik et ei pea hiiglakallist ventilatsiooni süsteemi kinni maksma…
“Täna ei meenu küll ühtegi sellist siseriiklikku peatuskohta, kus oleks võimalik olla tuulevarjus, sademete eest varjus ja muude klimaatiliste olude eest varjus,” ütles Rail Balticu tehniline juht Anvar Salomets.
Pärnus küttega bussipaviljonid. Tartus, Tallinnas, Narvas ja Valgas on jaamahoones olemas. Miks teha midagi kui saab mitte teha.
“Kindlasti üks oluline miinus Ülemistel on see, et jätkuvalt me kasutame, ja tõenäoliselt ka terminali käiku andmise ajal, diiselveeremit. Mis tähendab seda, et hoone võib mingil hetkel täituda heitgaasidega ja viibimine seal siis kindlasti mugav ei ole,” lausus Salomets.
Arvestades rail Baltica venimist siis diislid kaovad Eestist enne kui nad selle sara valmis saavad. Londonis sõitsid söega töötavad rongid tunnelites. Ülemistes oleksid mõlemad otsad lahtised, ehk rongide liikumine tekitaks ise õhu juba õhu liikumist.
Tahaks ka tööd saada professionaalse põhjuste otsijana. Mul on pikk kogemus leida põhjuseid miks asju ei saa teha..prügi väljaviimine, remondi teostamine, jne.
Ma ei saa nagu aru, mida see artikkel öelda tahab. Praegused visuaalid näevad välja [sellised](https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2021/12/210721_1499_ext04_Image-by-negativ-2048×1024.jpeg). Et mis siis täpsemalt muutub?
Kui juba nii siis, siis võiks lageda taeva alla ehitada ilma katuseta. Kokkuhoid missugune.