[https://www.err.ee/1608859880/estonia-uurimiskomisjon-valistas-kokkuporke-laeva-uppumise-pohjusena](https://www.err.ee/1608859880/estonia-uurimiskomisjon-valistas-kokkuporke-laeva-uppumise-pohjusena)

> Reisilaeva Estonia ei uppunud kokkupõrke tõttu mõne teise alusega, vaid laeva keres olevad augud ja deformatsioonid on põhjustanud ilmselt vraki liikumine merepõhjas, selgus Estonia uurimiskomisjoni vahearuandest. Samuti öeldakse esmaspäeval avaldatud vahearuandes, et laeva vööriosa konstruktsioon ei vastanud nõuetele ning laev ei olnud seetõttu merekõlbulik.

Lisalugemiseks:

[https://ojk.ee/uudised/eesti-soome-ja-rootsi-ohutusjuurdluse-asutused-andsid-ulevaate-parvlaeva-estonia-esialgsest](https://ojk.ee/uudised/eesti-soome-ja-rootsi-ohutusjuurdluse-asutused-andsid-ulevaate-parvlaeva-estonia-esialgsest)

[https://www.estonia1994.ee/uudised/parvlaeva-estonia-esialgse-hindamise-vahearuande-tutvustus-labiviidud-uuringute-tulemused](https://www.estonia1994.ee/uudised/parvlaeva-estonia-esialgse-hindamise-vahearuande-tutvustus-labiviidud-uuringute-tulemused)

[https://www.delfi.ee/artikkel/120131364/ohutusjuurdluse-keskus-parvlaev-estoniat-ei-viinud-pohja-kokkuporge-ega-plahvatus-estonia-ei-olnud-merekolblik](https://www.delfi.ee/artikkel/120131364/ohutusjuurdluse-keskus-parvlaev-estoniat-ei-viinud-pohja-kokkuporge-ega-plahvatus-estonia-ei-olnud-merekolblik)

[https://www.postimees.ee/7695993/pohjalik-ulevaade-raport-parvlaev-estonia-ei-olnud-merekolblik](https://www.postimees.ee/7695993/pohjalik-ulevaade-raport-parvlaev-estonia-ei-olnud-merekolblik)

3 comments

  1. > Parvlaev Estonia on suure tõenäosusega enim uuritud laevavrakk maailmas

    Meres olevatest vist küll.

    Lõuna-Korea tõstis oma ümberläinud parvlaeva üles, toda uuriti vist lähemalt.

    (Koreas oli õnnetuse põhjuseks, et omanikud lasid laeva ümber ehitada, suurendasid lastiruumi ja reisijate arvu, aga laeva stabiilsus kahanes sellest. Lisaks kästi ajutisel asendus-kaptenil võtta peale sellest veelgi suurem last, ning vähendada lasti kandmiseks ballastivee kogust laeva paakides. Lisaks oli last korralikult kinnitamata, ning sai kreeni korral variseda laeva ühte külge. Viimane piisk karikas oli järsk liigutus tüüriga, kas inimeste ähmi või hüdraulika rikke tõttu, ei saadud vist teada.)

  2. Tegelikult on see pealkiri väga, väga eksitav.

    Kui kuulata, mida pressikonverentsil räägiti, siis mitte mingisugust kokkupõrget ei ole välistatud. Selle kohta konkreetselt küsisid ajakirjanikud.

    Kõige tähtsam info oli, et:

    **1) Laev ei olnud merekõlblik, konstruktsioon ei vastanud SOLAS-e nõuetele. Seda ei oleks tohtinud mitte kunagi sertifitseerida ning reaalse olukorra järgi ei oleks tohtinud Estonia kaldast seilata rohkem kui 20 meremiili (!).**
    2) See, kuidas oli projekteeritud visiir ja ramp tähendas seda, et visiiri purunemisel väga suure tõenäosusega visiir tõmbab rambi vähemalt osaliselt kaasa. Et vastata SOLAS-e nõuetele oleks pidanud rambi taga olema veel lisaks veekindel vahesein, mida loomulikult polnud. Või siis ei oleks tohtinud ramp nii ligidal visiirile olla ehitatud. Ramp liigutati jõhkralt ette selleks, et paar autot rohkem peale mahuks…
    3) Visiiri raskus on oluliselt kõrgem, kui märgitud JAIC lõppraportis ning samuti lükati ümber see, et tormises meres oleks visiir saanud kuidagi ujuda. Öeldi, et nii, kui see küljest ära oli, läks see otsekohe põhja ja punkt. Ujumine oleks ainult siis võimalik, kui see kukuks väga kindla nurga all ja vesi oleks täiesti paigal.
    4) Rambi/visiiri juures tehtud keevitustööd olid madala kvaliteediga, halvasti teostatud ning metalli oli kuumutatud ja seejärel oli see aeglaselt jahtunud (selle pärast oli see pehme). Samuti oli kasutatud vale sertifikaadiga metalli (nagu aru sain, siis remonditöödel), mis on oluliselt nõrgem, kui peaks olema.
    5) Laeva kerel leidub hulganisti purustusi. Discovery dokumentaalis näidatud on tegelikult väga väike osa nendest purustustest. Reaalselt on näiteks kuuenda teki juurest ahter täiesti rebenenud ja deformeerunud ning seal samal küljel, mida dokus näidati, on veel ulatuslikke purustusi. Samas mainiti, et uuriti ka merepõhja ning kuigi on liiga vara öelda midagi lõplikku, siis merepõhja kuju ja muljumise kuju ühtib märkimisväärses ulatuses.

    Kokkupõrke kohta olid nende sõnad: “ei ole tõendeid, et oleks väline kokkupõrge”, aga näd täpsustasid, et see ei tähenda mingil juhul välistamist ning suur osa tööst on veel tegemata. Eriti, mis puudutab kokkupõrke teemat.

    Samamoodi öeldi “ei ole tõendeid, et oleks plahvatus”, aga see ei tähenda välistamist. Rambi/visiiri juures olevale kere metallile tehti metallurgiline analüüs ning sealt on näha, et metalli on kuumutatud ning see jahtus aeglaselt. Öeldi selgelt, et plahvatuse puhul ja mereveega kontakti puhul oleks jahtumine väga kiire. Metalli kuumenemine ja nõrgenemine oli madala kvaliteediga teostatud keevitustöödest tingitud. Samuti väljendas komisjon kindlat soovi ramp veest välja tõsta ja seda lähemalt uurida.

    Kui Soome ajakirjanik seal pushis, siis talle seletati ka, et igasugune välistamine ja vastupidine tõestamine, et mingisugust juhtu pole olnud ei ole eriti tulu toov tegevus. Öeldi, et nemad saavad rääkida konkreetsetest tõenditest, mis neil on ja millega nad tööd teevad. Nende tõendite põhjal töötatakse.

    Samuti ütles komisjon väga mitu korda, et see ei ole lõplik hinnang ning nad on avatud kogu informatsioonile ning mitte midagi antud faasis ei välistata. Hetkel on uurimata muuseas autodekk seespoolt, intervjuud pääsenutega on lõpetamata, laeva veega täitumise simulatsioonideni pole ka veel jõutud.

Leave a Reply