Kui oli plahvatus, siis nüüd tahaks kildude jälgesid näha.
Plahvatustel on komme paisata pudi liikuma helikiirusest tükk maad rutem, ja kui sihuke pudi tabab pinda, siis muster on unikaalne – nii unikaalne, et torm ega keevitaja seda järele teha ei saa. Visiiri ülestõstmisel või varasemal parandamisel võis mõnda metalliosa keegi kokku või lahti keevitada küll (temperatuur julgelt üle 1200 kraadi), ja seepärast olekski hästi tähtis kontrollida väidetava plahvatuse kiirendatud aineosade jälgi. Muidugi, mere põhjas olevate asjade pealt on hilja seda nüüd uurima minna. Uurida tuleks Rootsis hoiul oleva visiiri pealt.
Teine asi, mida plahvatus teeb teistmoodi kui tormi poolt aeglane “külm sepistamine” – plahvatus ületab materjalide elastsuse ja jätab teistmoodi mõrad. Seda vaadatakse muidugi mikroskoobi, mitte silmaga. Piltlikult öeldes, kui sa virutad sama pinna vastu lainega ja lööklainega, laine tuleb linnas sõitva auto kiirusel, aga lööklaine tuleb kahurimürsu kiirusel, siis materjal läheb katki erinevalt.
Vaatasin värske uudishimuga üle fotoseeria visiirist ja oma pealiskaudse pilguga ühtegi killujälge ei leidnud. Ka tahmajälgi mitte. Samas, ma pole ekspert ja visiir on Rootsis, mitte minu toas. 🙂
Küll aga leidsin mõned aeglase jõu jäljed: paindunud hüdrosilinder viitab pikemalt ja aeglaselt retsimisele. Vöörtäävi kujuline mõlk viitab pikale hüplemisele lahtises olekus. Need ei välista, et keegi ei võinud esimest visiirilukku avada pauguga, aga välistavad, et visiir “eest ära lendas”. Visiir pidi ripnema ja hüplema.
P.S.
Muidugi on ka aeglasem liik plahvatusi, mitte detonatsiooniga vaid deflagratsiooniga paugud. Piltlikult öeldes, kui keegi jätab gaasi lahti ja korter lendab lambi sisselülitamise peale majast välja, siis nii unikaalseid jälgi ei jää. Käärid ja klaasikillud naabermaja seinas võivad aga siiski leiduda.
Hämmastav kuidas otsekohe kui sõltumatu grupp eestlasi Estoniat päriselt uurima hakkas, ilmusid välja igasugused seninähtamatud videokaadrid ja uued põnevad teooriad senitundmatu grupi rootslaste poolt.
10 comments
Uurides visiiri mis asub aastaid juba maapinnal Muskö merebaasis.
Rootsi sus.
Anname pealkirjadele aega settida nii kuu või 2. Võib-olla lõpuks ikkagi sitt laev läks sittades oludes liiga kiiresti sõites vett täis.
Kas nad jõudsid järelduseni tõendite põhjal, või tõenditeni järelduse põhjal?
Mark my words, lõpuks selgub et Estonia läks põhja meteoriiditabamuse tõttu.
Jap, vene spioonid panid pommi
Aga miks ka mitte? Kas keegi on näinud filmi [Baltic Storm](https://www.imdb.com/title/tt0313250/)?
Kui oli plahvatus, siis nüüd tahaks kildude jälgesid näha.
Plahvatustel on komme paisata pudi liikuma helikiirusest tükk maad rutem, ja kui sihuke pudi tabab pinda, siis muster on unikaalne – nii unikaalne, et torm ega keevitaja seda järele teha ei saa. Visiiri ülestõstmisel või varasemal parandamisel võis mõnda metalliosa keegi kokku või lahti keevitada küll (temperatuur julgelt üle 1200 kraadi), ja seepärast olekski hästi tähtis kontrollida väidetava plahvatuse kiirendatud aineosade jälgi. Muidugi, mere põhjas olevate asjade pealt on hilja seda nüüd uurima minna. Uurida tuleks Rootsis hoiul oleva visiiri pealt.
Teine asi, mida plahvatus teeb teistmoodi kui tormi poolt aeglane “külm sepistamine” – plahvatus ületab materjalide elastsuse ja jätab teistmoodi mõrad. Seda vaadatakse muidugi mikroskoobi, mitte silmaga. Piltlikult öeldes, kui sa virutad sama pinna vastu lainega ja lööklainega, laine tuleb linnas sõitva auto kiirusel, aga lööklaine tuleb kahurimürsu kiirusel, siis materjal läheb katki erinevalt.
Vaatasin värske uudishimuga üle fotoseeria visiirist ja oma pealiskaudse pilguga ühtegi killujälge ei leidnud. Ka tahmajälgi mitte. Samas, ma pole ekspert ja visiir on Rootsis, mitte minu toas. 🙂
Küll aga leidsin mõned aeglase jõu jäljed: paindunud hüdrosilinder viitab pikemalt ja aeglaselt retsimisele. Vöörtäävi kujuline mõlk viitab pikale hüplemisele lahtises olekus. Need ei välista, et keegi ei võinud esimest visiirilukku avada pauguga, aga välistavad, et visiir “eest ära lendas”. Visiir pidi ripnema ja hüplema.
P.S.
Muidugi on ka aeglasem liik plahvatusi, mitte detonatsiooniga vaid deflagratsiooniga paugud. Piltlikult öeldes, kui keegi jätab gaasi lahti ja korter lendab lambi sisselülitamise peale majast välja, siis nii unikaalseid jälgi ei jää. Käärid ja klaasikillud naabermaja seinas võivad aga siiski leiduda.
Mu teooria on et see läks põhja rogue wave pärast. (https://en.m.wikipedia.org/wiki/Rogue_wave)
Hämmastav kuidas otsekohe kui sõltumatu grupp eestlasi Estoniat päriselt uurima hakkas, ilmusid välja igasugused seninähtamatud videokaadrid ja uued põnevad teooriad senitundmatu grupi rootslaste poolt.
Delfi artikkel suht napisõnaline. Youtube’is natuke põhjalikum ülevaade uurimisgrupi väidetest https://www.youtube.com/watch?v=zup7OxqMyoo