Muusosas: Kaabakaks ei muuda inimest rahvus ega päritolu, vaid ideoloogia ja maailmavaade.
Gerassimovi viimane südametunnistusele viitav tegu jääb kuhugi aastasse 2003.
> His involvement in the arrest of Yury Budanov led to praise from journalist Anna Politkovskaya.[5][6]
20 aastat – selle ajaga jõuab inimene väga palju muutuda.
Nii et seda, mis mees on Gerassimov, teavad tema lähikondsed ja tema pilti kokku panevad luurajad. Poliitilised ülemad (Putin, Šoigu) seda ei tea, kuna ülema eest varjatakse. Alluvad ei tea, sest alluvatel pole asja küsima. Ammugi ei tea seda Laaneots.
Ühes võib kindel olla – imesid ta ei tee. Ta võib juhtida vähem või rohkem kompetentselt, aga süsteemi väljaspool sõjaväge ümber teha pole tema võimuses. Siiski võib ta tunda Vene sõjaväe süsteemi üsna põhjalikult, ning tal on voli (kuid napib aega) seda sisemiselt natukene parandada. See võib efektiivsust tõsta või langetada.
Mis puudutab küsimust, et keda süüdistada – kui kunagi peetakse kohut, saab Gerassimovist see tüüp, kes teatab, et “ainult täitsin käsku”. Mida kohus sellest arvab, on keeruline ennustada. Sääraseid protsesse ei toimu just igal aastakümnel.
Maksumüüri taha ei näe.
Gerassimov oli Tallinnas paiknenud 144. motoriseeritud jalaväediviisi komandör 1993. aastast, kuni selle Eestist välja viimiseni. Kaitseväe peastaabi ülem Laaneots puutus temaga ilmselt kokku. Ka paljusid saksa kindrale kirjeldatakse inimestena, kes oma vaadetelt polnud natsid, aga vat täitsid hullunud Hitleri käsku vastuvaidlemata ja mõisteti Nürnbergis poomisele.
4 comments
Mõtlesin, et huvitav, et seda tähele ei panna kui Reformierakonna riigikogu liige selliseid sõnavõtte teeb.
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Valeri_Gerassimov
https://www.delfi.ee/artikkel/92214015/reformierakondlaste-ettepanek-venemaa-koosseisu-kuulumise-kohta-joudis-vene-meediasse
https://www.delfi.ee/artikkel/95917841/erukindral-ants-laaneots-arvab-et-lahiajal-venelased-ukrainale-kallale-ei-tungi-nad-said-aru-et-saaksid-nato-lt-kovasti-peksa 15.veebruar 2022.
Spetsialisti arvamus.
Ei näe maksumüüri taha.
Keegi võiks musta lipu vardasse tõmmata.
Muusosas: Kaabakaks ei muuda inimest rahvus ega päritolu, vaid ideoloogia ja maailmavaade.
Gerassimovi viimane südametunnistusele viitav tegu jääb kuhugi aastasse 2003.
> His involvement in the arrest of Yury Budanov led to praise from journalist Anna Politkovskaya.[5][6]
20 aastat – selle ajaga jõuab inimene väga palju muutuda.
Nii et seda, mis mees on Gerassimov, teavad tema lähikondsed ja tema pilti kokku panevad luurajad. Poliitilised ülemad (Putin, Šoigu) seda ei tea, kuna ülema eest varjatakse. Alluvad ei tea, sest alluvatel pole asja küsima. Ammugi ei tea seda Laaneots.
Ühes võib kindel olla – imesid ta ei tee. Ta võib juhtida vähem või rohkem kompetentselt, aga süsteemi väljaspool sõjaväge ümber teha pole tema võimuses. Siiski võib ta tunda Vene sõjaväe süsteemi üsna põhjalikult, ning tal on voli (kuid napib aega) seda sisemiselt natukene parandada. See võib efektiivsust tõsta või langetada.
Mis puudutab küsimust, et keda süüdistada – kui kunagi peetakse kohut, saab Gerassimovist see tüüp, kes teatab, et “ainult täitsin käsku”. Mida kohus sellest arvab, on keeruline ennustada. Sääraseid protsesse ei toimu just igal aastakümnel.
Maksumüüri taha ei näe.
Gerassimov oli Tallinnas paiknenud 144. motoriseeritud jalaväediviisi komandör 1993. aastast, kuni selle Eestist välja viimiseni. Kaitseväe peastaabi ülem Laaneots puutus temaga ilmselt kokku. Ka paljusid saksa kindrale kirjeldatakse inimestena, kes oma vaadetelt polnud natsid, aga vat täitsid hullunud Hitleri käsku vastuvaidlemata ja mõisteti Nürnbergis poomisele.