” Loen, et Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu on antud 11 590 allkirja ning mu seni 99-protsendine enesekindlus, et ma põhiseaduse assamblee riigikaitse toimkonna juhina (1991/92) kaitsesin vääramatult tõde, et riigikaitse küsimusi ei saa panna rahvahääletusele, muutub sajaprotsendiliseks.
Õitsev individualism annab küpseid vilju egoismi näol. On arusaamatu, et alates presidendist ja erakondade kandideerivaist asjameestest hädaldab rõhuv enamus, et midagi on valesti tehtud, justkui vist ei ole päid silitatud, ei ole nunnutatud jms. See kõik tundub veidrana. Kas nunnutamine teeks eesmärgi saavutamise kergemaks? Meil ei ole meie riigi julgeoleku tagamisest suuremat eesmärki.
Saan aru, et Nursipalu harjutusala laienemisele võivad oma keevais emotsioonides vastu olla võõrandavate maaüksustega otseselt seotud isikud ning nende lähedased, kuid siis ei saaks nende arv olla üle paarisaja. Kes on ülejäänud?
Vahemärkusena mainin, et 1989. aastal Võru linnapeana kogusin praeguse Kuperjanovi linnaku vabastamiseks 3500 allkirja, mis viimaks Moskvasse lähetati.”
Päris palju BANANA ( Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone) inimesi on tekkinud tõesti.
21 eluhoonet on seal, isegi kui igale omanikule 1 mil anda teeks see hädised 21 miljonit kogu projekti taustal..
Kujutan ette et 90ndatel erastati ka Nursipalu piirkonnas riigimaad odava hinnaga erakätesse. Just nagu ka keskpolügoni aladel. Need ajaloolised otsused hammustavad praegu tagumikust. Oleks riik kõik NK vägede baasid/territooriumid alles hoidnud ei oleks laiendusruumiga probleemi.
Mõne aja eest sooviti ju ka Mereväebaas kolida Tallinnast välja , mis oleks loogiline. Tegemist on sihtmärgiga elamupiirkonnas ning pole seal ka häid kohta moona turvaliselt hoida. Riigil oli 90ndatel pea terve Paldiski linn koos mereväebaasiga enda bilansis. Nüüd enamus hooneid lammutatud ning kunagine mereväesadam kuulub vene ärikale.
Siin ongi ainuke võimalus riigil pappi köhida nii palju kui omanikud küsivad
4 comments
” Loen, et Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu on antud 11 590 allkirja ning mu seni 99-protsendine enesekindlus, et ma põhiseaduse assamblee riigikaitse toimkonna juhina (1991/92) kaitsesin vääramatult tõde, et riigikaitse küsimusi ei saa panna rahvahääletusele, muutub sajaprotsendiliseks.
Õitsev individualism annab küpseid vilju egoismi näol. On arusaamatu, et alates presidendist ja erakondade kandideerivaist asjameestest hädaldab rõhuv enamus, et midagi on valesti tehtud, justkui vist ei ole päid silitatud, ei ole nunnutatud jms. See kõik tundub veidrana. Kas nunnutamine teeks eesmärgi saavutamise kergemaks? Meil ei ole meie riigi julgeoleku tagamisest suuremat eesmärki.
Saan aru, et Nursipalu harjutusala laienemisele võivad oma keevais emotsioonides vastu olla võõrandavate maaüksustega otseselt seotud isikud ning nende lähedased, kuid siis ei saaks nende arv olla üle paarisaja. Kes on ülejäänud?
Vahemärkusena mainin, et 1989. aastal Võru linnapeana kogusin praeguse Kuperjanovi linnaku vabastamiseks 3500 allkirja, mis viimaks Moskvasse lähetati.”
Päris palju BANANA ( Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone) inimesi on tekkinud tõesti.
21 eluhoonet on seal, isegi kui igale omanikule 1 mil anda teeks see hädised 21 miljonit kogu projekti taustal..
Kujutan ette et 90ndatel erastati ka Nursipalu piirkonnas riigimaad odava hinnaga erakätesse. Just nagu ka keskpolügoni aladel. Need ajaloolised otsused hammustavad praegu tagumikust. Oleks riik kõik NK vägede baasid/territooriumid alles hoidnud ei oleks laiendusruumiga probleemi.
Mõne aja eest sooviti ju ka Mereväebaas kolida Tallinnast välja , mis oleks loogiline. Tegemist on sihtmärgiga elamupiirkonnas ning pole seal ka häid kohta moona turvaliselt hoida. Riigil oli 90ndatel pea terve Paldiski linn koos mereväebaasiga enda bilansis. Nüüd enamus hooneid lammutatud ning kunagine mereväesadam kuulub vene ärikale.
Siin ongi ainuke võimalus riigil pappi köhida nii palju kui omanikud küsivad
Köhige pappi. Ja korralikult.