Prokurör Evelin Ansip-Kukk süüdistab 49-aastast mitme lapse ema Tatjanat oma noorima lapse surmas. Selle pani ta süüdistuse kohaselt toime tegevusetusega ja tahtlikult, kui jättis oma lapse ilma vajalikust ravist, mille tagajärjel laps suri.
​
Tatjana kaitsja, vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik ei soovi juhtumi asjaolusid täpsemalt kommenteerida, kuid möönis, et suurt rolli mängib asjas nii Eestis kui ka maailmas laiemalt populaarsust koguv alternatiivmeditsiin ehk n-ö uhhuu-meditsiin.
​
Kogu asi sai alguse sellest, kui Tatjana laps sai Soome arstidelt vähidiagnoosi. Süüdistuse kohaselt jättis Tatjana oma lapse ravi pooleli, misjärel haigus süvenes ja laps suri.
​
„Ei ole tegelikult esimene kord meil kõigil lugeda ja kuulda sellest, et kui inimene saab selle väga raske diagnoosi kas oma lähedasele või iseendale, hakkab ta tahes-tahtmata otsima alternatiivseid teid. Mõni isik keeldub uskumast, et asi on nii tõsine, nagu on. Ja mõni jällegi pöördub igale poole selleks, et ümber lükata meditsiiniline diagnoos ja saada kuskilt paremat ravi,“ selgitas ta olukorda. „Need põhjused on osaliselt ka sotsiaalmeedias, kus neid alternatiivseid võimalusi ja inimese häda ning jõuetust ära kasutatakse,“ lisas Toomemägi-Kivistik.
​
Kas saab ema süüdistada?
Advokaadi hinnangul ei olnud Tatjana soov jätta oma last ravita. „Ta on lootnud jätta viimaseks inimese organismile kõige laastavamalt mõjuvad ravimeetodid, mis on keemiaravi,“ selgitas advokaat.
​
Kaitsjana on ta teinud taotluse määrata Tatjanale ka psühhiaatriline ekspertiis, et tuvastada, kas lapse ema oli teo toimepanemise ajal üldse võimeline aru saama, mida tähendab ravita jätmine või ravi edasilükkamine.
​
Omaette juriidiline küsimus on advokaadi sõnul see, kas lapse surma oleks saanud kindlalt vältida, kui oleks jätkatud teaduspõhise ravimeetodiga. „Seda ei suuda täna ju keegi sajaprotsendilise kindlusega öelda. Kuidas sa tõendad, et ravi oleks tulemusi andnud?“ küsis advokaat, vihjates, et eri vähivormide paranemisvõimalused on erinevad.
​
Hankis ravivõtteid internetist
Tatjana kaitsja hinnangul mängib tekkinud olukorras suurt rolli meediakasutus, mis mõjutab inimese psüühikat otsima parimat lahendust enda või oma lähedase jaoks.
​
„Neid portaale, [mis ette tulevad], kui sisse lüüa [otsingumootoritesse], on küll ja veel. Meenub ka see, kui president Kersti Kaljulaid ütles väga tabavalt, et kui lüüa internetti sisse sõna „alternatiiv“, siis see lausa hirmutab, kui palju on Eestis uhhuu-meditsiini,“ märkis Toomemägi-Kivistik.
​
Tatjana hankis oma teadmisi lapse ravimiseks alternatiivmeditsiini-portaalidest nii Eestis kui ka Soomes. Millistest portaalidest täpsemalt ta infot otsis ja millist raviviisi Tatjana kasutas, enne kohtumenetlust ei avalikustata.
​
Toomemägi-Kivistik aga pole üldse kindel, kas on õige karistada inimest olukorras, kus säärane uhhuu-meditsiin ei ole riiklikult ära keelatud. „Kui inimene teeb sellise valiku, siis kas on õige inimest süüdi mõista, kui ta valib mingi teise poole või otsib teist alternatiivi? See on mõttekoht.“
​
Tatjana hoidub kohtumenetlusest
Tänasele avaistungile Tatjana ei ilmunud. Ta saatis vahetult enne istungit oma kaitsjale ja õiguskantslerile kirja, et pole võimeline kohtupidamisest osa võtma ja viibib praegu üldsegi Soomes. Lisatud olid ka soomekeelsed dokumendid, mis tema tervislikku seisukorda peaksid ilmestama. Samal ajal oli ta välja toonud ka viiteid artiklitele, mis seavad diagnooside õigsuse justkui kahtluse alla.
​
Tatjana kirjutas oma kirjas, et tema üle kohtupidamise näol on tegemist „tema lapse surma kinnimätsimisega“. Tema kaitsja selgitas, et Tatjana viitab alternatiivmeditsiini portaalidest leitavatele artiklitele, kus süüdistatakse arste selles, et nad põhjustavad raviga patsientidele ise raskeid tagajärgi. „Selles asjas on palju eksperte, keda üle kuulata. Lõplik tõde selgub, kui kohtupidamine on lõpule jõudnud,“ ütles Toomemägi-Kivistik.
​
Prokurör taotles kohtusse ilmumata jäänud Tatjana vahistamist, sest pole põhjust arvata, et ta ka järgnevatele istungitele vabatahtlikult tuleks. Tatjana hoidis nimelt kõrvale ka kohtueelsest menetlusest.
​
Kaitsja aga ei näe veel põhjust arvata, et Tatjana on asunud teadlikult menetlusest kõrvale hoiduma ja soovitas kohtul kaaluda kergemat tõkendit, mis võiks olla elukohast lahkumise keeld.
Ei ole väga suur kohtuekspert aga kas ei ole veider et kaitsja ise kuulutab et tema klient “uhuuu meditsiini” kasutas? Mis see kaitsetaktika siin täpselt on.
Et seni kuni miski pole riigi poolt keelatud ei ole võimalik vastutusele võtta kedagi.
Huvitav, kuidas rakendada kergemat tõkendit, kui inimene viibib teises riigis…
Ise-enesest oleks ju tore, kui riik igasuguse usupõhise meditsiini ja tervendamise kriminaalkaristuse ähvardusel ära keelaks.
Huvitav kas see hõlmaks ka katoliku kiriku tegevust, kus usupõhist tervendamist loetakse kellegi pühakuks kuulutamise eelduseks.
> Advokaadi hinnangul ei olnud Tatjana soov jätta oma last ravita. „Ta on lootnud jätta viimaseks inimese organismile kõige laastavamalt mõjuvad ravimeetodid, mis on keemiaravi,“ selgitas advokaat.
Raske olukord, kuid seepärast just ei saa jätta ka kõige laastavamat ravi viimaseks – sest selle ravi läbimine vajab ka kõige rohkem jõudu – kui su olukord on halvemaks läinud, siis seda vähem on võimalus, et selle “laastava” ravi üle elad.
> Kaitsjana on ta teinud taotluse määrata Tatjanale ka psühhiaatriline ekspertiis, et tuvastada, kas lapse ema oli teo toimepanemise ajal üldse võimeline aru saama, mida tähendab ravita jätmine või ravi edasilükkamine.
See on arusaadav lüke advokaadi poolt, võib-olla ei olnudki võimeline aru saama.
> Omaette juriidiline küsimus on advokaadi sõnul see, kas lapse surma oleks saanud kindlalt vältida, kui oleks jätkatud teaduspõhise ravimeetodiga. „Seda ei suuda täna ju keegi sajaprotsendilise kindlusega öelda. Kuidas sa tõendad, et ravi oleks tulemusi andnud?“ küsis advokaat, vihjates, et eri vähivormide paranemisvõimalused on erinevad.
See on kompamine. Tea kas need eri paragraafid vms pole – ravita jätmine vs surma põhjustamine. Ravita jättes ei saanud me nüüd teada, et kas oleks üldse ellu jäänud?
Seadus ei tegele ju ka “mis oleks võinud olla” küsimustega vaid mis oli. Ja oli see, et laps ei saanud meditsiinilist abi.
>Toomemägi-Kivistik aga pole üldse kindel, kas on õige karistada inimest olukorras, kus säärane uhhuu-meditsiin ei ole riiklikult ära keelatud. „Kui inimene teeb sellise valiku, siis kas on õige inimest süüdi mõista, kui ta valib mingi teise poole või otsib teist alternatiivi? See on mõttekoht.“
Seda ilmestab hästi nali, et kui alternatiivmeditsiin töötaks, siis see ei oleks enam alternatiivmeditsiin vaid lihtsalt meditsiin.
Ehk siis – ta otsis teist ravi samal ajal jättes oma lapse tõestatud ravist ilma. Teda ei süüdistata selles, et ta teist ravi otsis vaid selles, et seda otsides jättis ta oma lapse ravist ilma.
Aga loomulikult on süüdi sotsiaalmeedia, ja õige psühhiaatri saab panna diagnoosima, et loomulikult ei olnud naine võimeline aru saama haiguse tõsidusest. Raha eest saab kõike, kahjuks.
See on näide sellest, et heatahtlikkusest üksi ei piisa. Küllap see ema tahtis parimat, aga kui kahe kõrva vahel on rumalus, siis võib ka emaarmastus tappa. Ei tohi ühiskonnana igasuguse debiilsuse tolereerimisega üle pingutada…
Miks artikkel ei kirjeldada mis konkreetset alternatiivmeditsiini ta kasutas?
Huvitav oleks ju teada.
Tarjana arvas, et on targem ja teab paremini.
Kahju, et nii läks.
Ükskõik, kas ta süüdi mõistetakse või mitte, laps jäi kahjuks ilma tõhusa abita ja suri.
Parim lahendus olnuks, kui keegi oleks suutnud õigel ajal sekkuda ja nõuda, et lapsevanem ei mängiks lapse tervisega õnnemänge.
11 comments
Prokurör Evelin Ansip-Kukk süüdistab 49-aastast mitme lapse ema Tatjanat oma noorima lapse surmas. Selle pani ta süüdistuse kohaselt toime tegevusetusega ja tahtlikult, kui jättis oma lapse ilma vajalikust ravist, mille tagajärjel laps suri.
​
Tatjana kaitsja, vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik ei soovi juhtumi asjaolusid täpsemalt kommenteerida, kuid möönis, et suurt rolli mängib asjas nii Eestis kui ka maailmas laiemalt populaarsust koguv alternatiivmeditsiin ehk n-ö uhhuu-meditsiin.
​
Kogu asi sai alguse sellest, kui Tatjana laps sai Soome arstidelt vähidiagnoosi. Süüdistuse kohaselt jättis Tatjana oma lapse ravi pooleli, misjärel haigus süvenes ja laps suri.
​
„Ei ole tegelikult esimene kord meil kõigil lugeda ja kuulda sellest, et kui inimene saab selle väga raske diagnoosi kas oma lähedasele või iseendale, hakkab ta tahes-tahtmata otsima alternatiivseid teid. Mõni isik keeldub uskumast, et asi on nii tõsine, nagu on. Ja mõni jällegi pöördub igale poole selleks, et ümber lükata meditsiiniline diagnoos ja saada kuskilt paremat ravi,“ selgitas ta olukorda. „Need põhjused on osaliselt ka sotsiaalmeedias, kus neid alternatiivseid võimalusi ja inimese häda ning jõuetust ära kasutatakse,“ lisas Toomemägi-Kivistik.
​
Kas saab ema süüdistada?
Advokaadi hinnangul ei olnud Tatjana soov jätta oma last ravita. „Ta on lootnud jätta viimaseks inimese organismile kõige laastavamalt mõjuvad ravimeetodid, mis on keemiaravi,“ selgitas advokaat.
​
Kaitsjana on ta teinud taotluse määrata Tatjanale ka psühhiaatriline ekspertiis, et tuvastada, kas lapse ema oli teo toimepanemise ajal üldse võimeline aru saama, mida tähendab ravita jätmine või ravi edasilükkamine.
​
Omaette juriidiline küsimus on advokaadi sõnul see, kas lapse surma oleks saanud kindlalt vältida, kui oleks jätkatud teaduspõhise ravimeetodiga. „Seda ei suuda täna ju keegi sajaprotsendilise kindlusega öelda. Kuidas sa tõendad, et ravi oleks tulemusi andnud?“ küsis advokaat, vihjates, et eri vähivormide paranemisvõimalused on erinevad.
​
Hankis ravivõtteid internetist
Tatjana kaitsja hinnangul mängib tekkinud olukorras suurt rolli meediakasutus, mis mõjutab inimese psüühikat otsima parimat lahendust enda või oma lähedase jaoks.
​
„Neid portaale, [mis ette tulevad], kui sisse lüüa [otsingumootoritesse], on küll ja veel. Meenub ka see, kui president Kersti Kaljulaid ütles väga tabavalt, et kui lüüa internetti sisse sõna „alternatiiv“, siis see lausa hirmutab, kui palju on Eestis uhhuu-meditsiini,“ märkis Toomemägi-Kivistik.
​
Tatjana hankis oma teadmisi lapse ravimiseks alternatiivmeditsiini-portaalidest nii Eestis kui ka Soomes. Millistest portaalidest täpsemalt ta infot otsis ja millist raviviisi Tatjana kasutas, enne kohtumenetlust ei avalikustata.
​
Toomemägi-Kivistik aga pole üldse kindel, kas on õige karistada inimest olukorras, kus säärane uhhuu-meditsiin ei ole riiklikult ära keelatud. „Kui inimene teeb sellise valiku, siis kas on õige inimest süüdi mõista, kui ta valib mingi teise poole või otsib teist alternatiivi? See on mõttekoht.“
​
Tatjana hoidub kohtumenetlusest
Tänasele avaistungile Tatjana ei ilmunud. Ta saatis vahetult enne istungit oma kaitsjale ja õiguskantslerile kirja, et pole võimeline kohtupidamisest osa võtma ja viibib praegu üldsegi Soomes. Lisatud olid ka soomekeelsed dokumendid, mis tema tervislikku seisukorda peaksid ilmestama. Samal ajal oli ta välja toonud ka viiteid artiklitele, mis seavad diagnooside õigsuse justkui kahtluse alla.
​
Tatjana kirjutas oma kirjas, et tema üle kohtupidamise näol on tegemist „tema lapse surma kinnimätsimisega“. Tema kaitsja selgitas, et Tatjana viitab alternatiivmeditsiini portaalidest leitavatele artiklitele, kus süüdistatakse arste selles, et nad põhjustavad raviga patsientidele ise raskeid tagajärgi. „Selles asjas on palju eksperte, keda üle kuulata. Lõplik tõde selgub, kui kohtupidamine on lõpule jõudnud,“ ütles Toomemägi-Kivistik.
​
Prokurör taotles kohtusse ilmumata jäänud Tatjana vahistamist, sest pole põhjust arvata, et ta ka järgnevatele istungitele vabatahtlikult tuleks. Tatjana hoidis nimelt kõrvale ka kohtueelsest menetlusest.
​
Kaitsja aga ei näe veel põhjust arvata, et Tatjana on asunud teadlikult menetlusest kõrvale hoiduma ja soovitas kohtul kaaluda kergemat tõkendit, mis võiks olla elukohast lahkumise keeld.
Ei ole väga suur kohtuekspert aga kas ei ole veider et kaitsja ise kuulutab et tema klient “uhuuu meditsiini” kasutas? Mis see kaitsetaktika siin täpselt on.
Et seni kuni miski pole riigi poolt keelatud ei ole võimalik vastutusele võtta kedagi.
Meenutab kohe [seda](https://www.youtube.com/watch?v=XRC8Ole8HiI)
Huvitav, kuidas rakendada kergemat tõkendit, kui inimene viibib teises riigis…
Ise-enesest oleks ju tore, kui riik igasuguse usupõhise meditsiini ja tervendamise kriminaalkaristuse ähvardusel ära keelaks.
Huvitav kas see hõlmaks ka katoliku kiriku tegevust, kus usupõhist tervendamist loetakse kellegi pühakuks kuulutamise eelduseks.
> Advokaadi hinnangul ei olnud Tatjana soov jätta oma last ravita. „Ta on lootnud jätta viimaseks inimese organismile kõige laastavamalt mõjuvad ravimeetodid, mis on keemiaravi,“ selgitas advokaat.
Raske olukord, kuid seepärast just ei saa jätta ka kõige laastavamat ravi viimaseks – sest selle ravi läbimine vajab ka kõige rohkem jõudu – kui su olukord on halvemaks läinud, siis seda vähem on võimalus, et selle “laastava” ravi üle elad.
> Kaitsjana on ta teinud taotluse määrata Tatjanale ka psühhiaatriline ekspertiis, et tuvastada, kas lapse ema oli teo toimepanemise ajal üldse võimeline aru saama, mida tähendab ravita jätmine või ravi edasilükkamine.
See on arusaadav lüke advokaadi poolt, võib-olla ei olnudki võimeline aru saama.
> Omaette juriidiline küsimus on advokaadi sõnul see, kas lapse surma oleks saanud kindlalt vältida, kui oleks jätkatud teaduspõhise ravimeetodiga. „Seda ei suuda täna ju keegi sajaprotsendilise kindlusega öelda. Kuidas sa tõendad, et ravi oleks tulemusi andnud?“ küsis advokaat, vihjates, et eri vähivormide paranemisvõimalused on erinevad.
See on kompamine. Tea kas need eri paragraafid vms pole – ravita jätmine vs surma põhjustamine. Ravita jättes ei saanud me nüüd teada, et kas oleks üldse ellu jäänud?
Seadus ei tegele ju ka “mis oleks võinud olla” küsimustega vaid mis oli. Ja oli see, et laps ei saanud meditsiinilist abi.
>Toomemägi-Kivistik aga pole üldse kindel, kas on õige karistada inimest olukorras, kus säärane uhhuu-meditsiin ei ole riiklikult ära keelatud. „Kui inimene teeb sellise valiku, siis kas on õige inimest süüdi mõista, kui ta valib mingi teise poole või otsib teist alternatiivi? See on mõttekoht.“
Seda ilmestab hästi nali, et kui alternatiivmeditsiin töötaks, siis see ei oleks enam alternatiivmeditsiin vaid lihtsalt meditsiin.
Ehk siis – ta otsis teist ravi samal ajal jättes oma lapse tõestatud ravist ilma. Teda ei süüdistata selles, et ta teist ravi otsis vaid selles, et seda otsides jättis ta oma lapse ravist ilma.
Aga loomulikult on süüdi sotsiaalmeedia, ja õige psühhiaatri saab panna diagnoosima, et loomulikult ei olnud naine võimeline aru saama haiguse tõsidusest. Raha eest saab kõike, kahjuks.
See on näide sellest, et heatahtlikkusest üksi ei piisa. Küllap see ema tahtis parimat, aga kui kahe kõrva vahel on rumalus, siis võib ka emaarmastus tappa. Ei tohi ühiskonnana igasuguse debiilsuse tolereerimisega üle pingutada…
Miks artikkel ei kirjeldada mis konkreetset alternatiivmeditsiini ta kasutas?
Huvitav oleks ju teada.
Tarjana arvas, et on targem ja teab paremini.
Kahju, et nii läks.
Ükskõik, kas ta süüdi mõistetakse või mitte, laps jäi kahjuks ilma tõhusa abita ja suri.
Parim lahendus olnuks, kui keegi oleks suutnud õigel ajal sekkuda ja nõuda, et lapsevanem ei mängiks lapse tervisega õnnemänge.