(See postitus on irooniline. Minu vanavanaisa (vasakul) oli eluaegne iseseisva Eesti pooldaja)
Kindlasti nad meid ka millestki vabastasid. Iseasi kas me seda tahtsime 😀
Ma ütleks et ükski Eesti sõdur polnud vabastaja ega vangistaja selles sõjas. Raske uskuda et enamus neist tahtsid tappa oma kaasmaalasi võõra lipu all.
Yeah okei aga punaaarmee pärast uttu ei tõmmanud
Olen varem postitanud, aga minu vanaisa pääses saksa mobilisatsioonist umbes poole aastaga. Samas nii palju kui olen kuulnud siis keegi tal suguvõsas lasti ka sakslaste poolt maha sest oli olnud seotud rõveda sotsialismiga, sorry – ametiühinguga hoopis.
[removed]
Kõigi mõlemal pool 2. ms võidelnutega on.. noh, kindlasti enamik olid lihtsalt sellised kes sõtta sunniti. Samas… seoses vist Muuga koonduslaagriga lugesin kuskilt, et Saksa SS-lased pidid eestlasi mõnikord tagasi hoidma, et, poisid, ärge liiga metsikuks ka minge. Kindlasti oli samasuguseid tüüpe ka nl poolel. Sestap suhtun väga negatiivselt kummagi poole idealiseerimisse.
Minu vanaisa oli desertöör. Pani mõlemast armeest putku, lõppes kuskil siberis kui lõppeks kätte saadi.
Njah, minu meelest on ainukesed, kes 100% vabastaja nime väärivad, metsavennad (no vähemalt vabadusvõitlejad) ja need vabatahtlikud, kes 18. septembril 1944 Eesti Rahvuskomiteega Eesti Vabariiki proovisid taastada.
Minu vanaisa oli nii SS-is ja pärast sealt deserteerumist Punaarmee ohvitser.
Ta vabastas lausa kahelt poolt.
Ikka kuulub, ning mõlemad vabastasid riigi erinevatel aegadel – üks 44ndal, teine 91sel. Kuid mõlemad vabanesid endast👍🏼
Random kõrvalmärkus: vasakpoolne mees fotol on näo järgi päris rõugetega kokku saanud ja kõvasti põdenud neid.
Pildil puudub kiisu
Mul on üks võhiklik küsimus. Nimelt hakkasin mõtlema ja avastasin, et keegi minu esivanematest ei võidelnud maailmasõdades ega pannud metsa poole ka ajama. Ei küüditatud ka. Taustalt olid mu esivanemad igas liinis vaesed, mõnel oli oma talu, mõni elas mingi suurema talu juures, peremees polnud kuni hilisema ajani. Kas see on kuidagi loogiline, et “tavalisi inimesi” oli ka? Kõigil on nagu mingeid lugusid rääkida, aga mul tegid tööd ja elasid vaikselt.
Mingeid kõrvalliine pidi ajades leiab üht-teist. Nt pool-hästipaljuvanaonul oli kaks poega II ms ajal lennukite peal olnud ja surma saanud. Ja kuskil teises liinis läks mingi seltskond I ms ajal sõja eest lõuna-ameerikasse, aga sattusid istandusse/vihmametsa “valgeteks orjadeks”. Keegi olevat seal sündind ja mingi vanem inimene ära surnud. Põgenesid tagasi kenasti II ms alguseks.
Natuke hale, et noorte hulgas läinud moodi see “mässumeelne” meie vastu suunatud propagandale kaasa kiitmine, et tõestada kui “avatud meel” on.
Kui silmad lahti teed, siis näed et praegu on ainult üks märkimisväärne rünnak – vene propaganda valeväide, et eestlased on samas 99.8% nõukogude võimu toetajad ja teiseks fašistidest koerad, keda tuligi tappa ja küüditada.
Midagi muud eriti polegi. Peale sinu iha endale performatiivselt tuhka pähe raputada, kus sa vabandad välismaa stiilis, nagu seal vabandatakse valge mees olemise üle. Ahvides näitad sina kui stunning ja brave oled ilmselgelt vale ja lolli propagandaga kaasa jooksmise ja sinust paremate maha salgamisega.
15 comments
(See postitus on irooniline. Minu vanavanaisa (vasakul) oli eluaegne iseseisva Eesti pooldaja)
Kindlasti nad meid ka millestki vabastasid. Iseasi kas me seda tahtsime 😀
Ma ütleks et ükski Eesti sõdur polnud vabastaja ega vangistaja selles sõjas. Raske uskuda et enamus neist tahtsid tappa oma kaasmaalasi võõra lipu all.
Yeah okei aga punaaarmee pärast uttu ei tõmmanud
Olen varem postitanud, aga minu vanaisa pääses saksa mobilisatsioonist umbes poole aastaga. Samas nii palju kui olen kuulnud siis keegi tal suguvõsas lasti ka sakslaste poolt maha sest oli olnud seotud rõveda sotsialismiga, sorry – ametiühinguga hoopis.
[removed]
Kõigi mõlemal pool 2. ms võidelnutega on.. noh, kindlasti enamik olid lihtsalt sellised kes sõtta sunniti. Samas… seoses vist Muuga koonduslaagriga lugesin kuskilt, et Saksa SS-lased pidid eestlasi mõnikord tagasi hoidma, et, poisid, ärge liiga metsikuks ka minge. Kindlasti oli samasuguseid tüüpe ka nl poolel. Sestap suhtun väga negatiivselt kummagi poole idealiseerimisse.
Minu vanaisa oli desertöör. Pani mõlemast armeest putku, lõppes kuskil siberis kui lõppeks kätte saadi.
https://youtu.be/TJUaHPNOxvQ
Njah, minu meelest on ainukesed, kes 100% vabastaja nime väärivad, metsavennad (no vähemalt vabadusvõitlejad) ja need vabatahtlikud, kes 18. septembril 1944 Eesti Rahvuskomiteega Eesti Vabariiki proovisid taastada.
[https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_Rahvuskomitee](https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_Rahvuskomitee)
[http://www.estonica.org/et/Katse_taastada_Eesti_iseseisvus_1944_aastal/](http://www.estonica.org/et/Katse_taastada_Eesti_iseseisvus_1944_aastal/)
Minu vanaisa oli nii SS-is ja pärast sealt deserteerumist Punaarmee ohvitser.
Ta vabastas lausa kahelt poolt.
Ikka kuulub, ning mõlemad vabastasid riigi erinevatel aegadel – üks 44ndal, teine 91sel. Kuid mõlemad vabanesid endast👍🏼
Random kõrvalmärkus: vasakpoolne mees fotol on näo järgi päris rõugetega kokku saanud ja kõvasti põdenud neid.
Pildil puudub kiisu
Mul on üks võhiklik küsimus. Nimelt hakkasin mõtlema ja avastasin, et keegi minu esivanematest ei võidelnud maailmasõdades ega pannud metsa poole ka ajama. Ei küüditatud ka. Taustalt olid mu esivanemad igas liinis vaesed, mõnel oli oma talu, mõni elas mingi suurema talu juures, peremees polnud kuni hilisema ajani. Kas see on kuidagi loogiline, et “tavalisi inimesi” oli ka? Kõigil on nagu mingeid lugusid rääkida, aga mul tegid tööd ja elasid vaikselt.
Mingeid kõrvalliine pidi ajades leiab üht-teist. Nt pool-hästipaljuvanaonul oli kaks poega II ms ajal lennukite peal olnud ja surma saanud. Ja kuskil teises liinis läks mingi seltskond I ms ajal sõja eest lõuna-ameerikasse, aga sattusid istandusse/vihmametsa “valgeteks orjadeks”. Keegi olevat seal sündind ja mingi vanem inimene ära surnud. Põgenesid tagasi kenasti II ms alguseks.
Natuke hale, et noorte hulgas läinud moodi see “mässumeelne” meie vastu suunatud propagandale kaasa kiitmine, et tõestada kui “avatud meel” on.
Kui silmad lahti teed, siis näed et praegu on ainult üks märkimisväärne rünnak – vene propaganda valeväide, et eestlased on samas 99.8% nõukogude võimu toetajad ja teiseks fašistidest koerad, keda tuligi tappa ja küüditada.
Midagi muud eriti polegi. Peale sinu iha endale performatiivselt tuhka pähe raputada, kus sa vabandad välismaa stiilis, nagu seal vabandatakse valge mees olemise üle. Ahvides näitad sina kui stunning ja brave oled ilmselgelt vale ja lolli propagandaga kaasa jooksmise ja sinust paremate maha salgamisega.
Midagi pole sa väärt, Šharikov.
Kui sulle meeldis vene võim siis võid küll.
Aga kes siis ikkagi oli see suurem vabastaja?